Sõja ülevaade: 1654. päev – rindel polnud OK
Avaldatud: 4 september, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. september 2026:
rindel polnud eile ok ja pisu põhjalikum ülevaade sektoriti.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Miskit ikka.
3. Kursk: õige pisut muutust.
4. Harkiv: samm Harkivile lähemale.
5. Kupjansk-Kreminna: nii ja naa.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: uus vene poole edenemine suurendab survet Kostjantõnivkale.
8. Donetsk: lahingud Dobropilja linna pärast hakkavad kätte jõudma.
9. Lõunarinne: Orihivi juures sama seis.
10. Herson: muutusteta.
11. Peatsed ajateenijad hakkasid kurtma venemaalt lahkumise võimatuse üle.
12. Soome harjutab massilist evakuatsiooni venemaa võimaliku rünnaku puhuks.
13. Poola tegi ettepaneku saata Euroopa Liidust välja ligi tuhat venemaa diplomaati.
14. Läti kodanik, keda kahtlustatakse seotuses Leipzigis toimunud droonidiversiooniga, elas viimastel aastatel alaliselt venemaal.
15. Lühiuudised
Ukraina poolel toimus oluline muudatus juhtkonnas, kus president Volodõmõr Zelenski vabastas ametist maavägede ülema kindralmajor Gennadi Šapovalovi ning määras tema asemele brigaadikindral Svjatoslav Zaitsa.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 240 lahingukokkupõrget. Koos kõrge isikkoosseisu kaotuste numbriga on näha kevad-suvise vene poole pealetungi jätkumist ning jätkuvalt arvamusel, et tegevus veel sügiselgi ei rauge tavapärasele tasemele.
Sektoriti läks vist kõige tihedamaks Harkivi suunal ning jätkuvalt on aktiivne kogu Ukraina tööstuslinnade suund. Eks muret ikka teeb, et Orihivi kandis annab Ukraina teada vaid kolmest kontaktist ja sellest, et vaenlane peatati, aga sõltumatud kanalid annavad hoopis vene poole edenemisest teada. Taktikas muutusi ei tuvastanud ehk siis jätkuvalt kipub arvama, et kohati on edasi rühkivad kooslused kasvanud kuni jaoni ning see vist on toomas edenemisi, sest teekonnal ei kipu võib-olla Ukraina suutma kõiki käigust eemaldada.
Eile viis vaenlane läbi 100 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 294 juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 10 334 enesetapudrooni ja viisid läbi 3048 kaudtule lasku Ukraina vägede asulatele ja positsioonidele. Kõike siiski sadas kaela keskmiselt aga tunduvalt tõusis jälle igasuguse vene sõjatehnika tabamine. Blogijad kirjeldavad, et vene autojuhtide pardavideod on küll vähenenud, aga tegelikult ka keskmaa droonide löögid jätkuvat vähemalt sama edukalt ja tihedalt kui varasemalt.
1. Rünnakuid jagus poole Ukrainani.
Okupandid ründasid täna hommikul Odessa oblastit: 1 surnu, 5 vigastatut.
Dnipropetrovski oblastis Pavlohradi rajoonis toimunud venemaa droonirünnakus hukkus kaks ja sai vigastada veel üks korrakaitsja.
2. Keegi üritas Saratovis Engelsi lähistel mõrvata 22. raskepommitajate diviisi ülemat. Kaks kuulihaava mees sai, tervise olukord on teadmata.
Tänane öö
Ukraina sõjavägi korraldas 3.–4. septembril mitu rünnakulainet venemaa Sotši linna vastu, sealhulgas meredroonirünnaku vene alusele.
Ukraina mereväe avaldatud videos on näha meredroonirünnaku järel laeval puhkenud tulekahju. Mereväe teatel kuulus alus Nefrit venemaa mere- ja energiataristu hulka ning seda kasutati nafta- ja gaasitööstuse toetamiseks, avamererajatiste teenindamiseks, lasti ja personali transportimiseks ning veealusteks tehnilisteks töödeks.
4. septembri öötundidel ilmus mitmes venemaa Telegrami meediakanalis videomaterjal, mis näis näitavat pärast õhurünnakut naftabaasis puhkenud tulekahju. Kohalike teadete kohaselt asus väidetav põlengupaik Sotši kesklinnas sadama lähedal, kuid rajatise täpset asukohta ega nime ei ole tuvastatud.
Sotšis sai väidetavalt tabamuse venemaa õhutõrjesüsteem, tõenäoliselt S-300 või S-400. Videomaterjalil on pärast väidetavat tabamust näha sekundaarseid plahvatusi.
Voroneži pooljuhtide tehas: väidetavalt sai löögi ka Voroneži oblastis asuv pooljuhtide tehas, kus puhkes ulatuslik tulekahju ja taevasse tõusis paks must suitsupilv.
Satelliidipildid näitavad lõpetamata haigla hävinud kesta Štšaslõvtseves, okupeeritud Hersoni oblastis. Dnipro Osinti sõnul ründasid FP-2 droonid sündmuskohta venemaa vanglateenistuse koosoleku ajal, kus osalesid teadaolevalt kõrgemad ametnikud, sealhulgas kindralmajor ja ukrainlasi kinni pidavate vanglate juhid.
3. Kursk: enamuses jätkub Ukraina piiri lähedastes külades lippudega lehvitamine ning seni pole tuvastanud vene poole soovi seal pikemalt paikneda. Erandi moodustab juba pikalt vene poole käes olev külade kogum Sumõst idas, mille ala on neil õnnestunud pisu laiendada.
Küll püsib paigal Sumõle põhja suunal paiknev suurem piiriülene vene poole kontrolli all olev ala. Sealsedki senised uued edenemise katsed pole tulemust toonud.
Hetkel arvamusel, et selles sektoris on vene poole pingutus võimalikult suure arvu Ukraina üksuste sidumine takistamaks siit suunalt vägede ümbersuunamist Ukraina tööstuslinnade komplekti kaitsele.
4. Harkiv: vene poole tahe edeneda on jätkuvalt tuntav, aga kas selleks on Harkivi alla jõudmine või hoopis linnast ida poolt möödumine lõikamaks läbi kogu Kupjanski poole ühendusteid… tundub, et kuna jõgede ületamistega on Vovtšanski kandis vene poolel viimasel ajal nirumini, siis on asutud ilma veetakistusteta alas Harkivi suunas tihedamalt suruma ja mõned uued edusammud on see jälle toonud Kozatša Lopan asula juures, kus on näha üha tihenevat ürituste arvu ja uusi eesmisi possasid. Eks esimene mure ole selles, et iga vene poole edenemine toob Harkivile lähemale vene poole kaudtuleüksused ja tapjadroonide operaatorid ning olukord linnas hakkab üha enam pingestuma.
Harkivist põhja pool väidab venemaa, et on ümber piiranud 300 ruutkilomeetri suuruse piirkonna. Seni ei ühtki sõltumatut ega Ukraina blogijate kinnitust… ja see pole teps mitte esimene kord, kui vene pool suuri sarnaseid edusamme väidab…
Küll ei usu, et oleks oodata peatseid lahinguid Harkivi pärast. Kaitseliine linnani ja linnas jagub ning kuniks pole vene pool siia uusi täeindavaid jõudusid toonud, seda ei usu…
5. Kupjansk-Kreminna: nii ja naa.
Esmalt on olukord sektori põhjaserval üle Ukraina piiri muutunud uuesti peale paari nädalast rahulikumat aega ning vene pool on saanud uuesti kanna maha Odradne külas. Küla asus Ukraina aktiivselt töötlema ja jooksvat seisu ei tea. Kipub arvama, et toetamaks vene poole Oskili jõe läänekaldal olevat laia sillapead, võib seda piiri ülest survet hakata enam tulema.
Eks üheks põhjuseks võib-olla ka Dvoritšna asula kandis juba mitmes järjestikune Ukraina edenemine asula suunal ja jõudmine peaaegu asulani ning sealt lõunapool isegi vist surunud vähemas ühes lõigus vene poole üle jõe tagasi.
Ukraina selline kasvav aktiivsus võib hakata murendama lõpuks vene poole seniseid suht edukaid infiltreerumisi Kupjanskisse ning siinse lõigu (Kupansk ja selle ümbrus) olukorra parandamiseks peab Ukraina suutma lõpuks kaotada kogu vene poole sillapea Oskili jõe läänekaldal.
Lõmani suunal suutis eilseks vene pool jõuda Dibrova külani (eks küla on ka varem käest kätte käinud) aga see on vist pigem mingi gruppi sinnani jõudmine ja kas püsivamalt kand maha saadakse ja suudetakse luua pidev ühendustee rindeni, on veel teadmata aga eks kasvav siinse suuna surve Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal oligi tulemas…
6. Siversk: püsivamaid uusi vene possasid pole juba mitmes päev tuvastanud aga eks need nii jalaväelaste kui luuregruppide jõudmised kipuvad kaugele ulatuma. Kuniks neid siiski suudetaks leida ka mitme päevase hilinemisega ning sellejärgselt elimineerida, on enam-vähem olukord kontrolli all.
7. Bahmut: olukord kipub jälle halvenema.
Tihe linnas ja selle ümber töötav konveier ja õhutöötlus on toonud uue vene poole edenemise, kes sai kanna maha Kostjantõnivkast põhjas asuvas Iževka külas ja peaks nüüd kontrollima kogu küla ning sealsest suunast mõju peaks lõpuks hakkama piisavalt piirama Ukraina võimet saata Kostjantõnivkasse uusi üksusi.
8. Donetsk: kui hetkel sektori põhjalõigus uusi vene edenemisi ei tuvastanud siis tihe kõikjal uute gruppide edasi saatmine tõi järgmise edenemise uuest kohast ehk siis Pokrovski ja Dobropilja vahel asuva Dobropilja külani. Kui seal ka kand maha saadakse, siis kipub tekkima olukord, kus Ukraina kaitse peab end kirdest kuni lõunani linna tõmbama ning peatselt võib alata soldatite tihedam jõudmine linna lausa mitmelt suunalt.
9. Lõunarinne: olukord Orihivi suunal üha halveneb.
Kui mujal sektoris on märgata lipulehvitamiste jätkumist arvatava sooviga preemiat teenida koos hea kirjega lahingupäevikusse, siis Orihivi suunal saadi tugevamalt kand maha linnast väljuva lõunasuunalise maantee ääres paiknevas Novodandõlivka külas. See loob teise suuna, kust vene pool saab läheneda Orihivi linnani ning kui olukord ei parane, siis on oodata siingi linnalahingute algust.
10. Herson: muutusteta.
11. Moscow Times: venemaalt ajateenistusse kutsutavad inimesed puutuvad üha sagedamini kokkuvenemaalt lahkumise keeluga. Inimõiguste kaitse projekti „Idite lesom” („Minge metsa”) andmetel pöördus 18.–31. augustini nende poole 73 ajateenistusse kutsutavat inimest, kes olid püüdnud üle piiri sõita: neist 50 pääses riigist välja, 23 aga mitte. Mitmel juhul ilmnes lahkumiskeeld alles vahetult piirikontrolli läbimise ajal.
Üks ajateenistusse kutsutav mees oli elanud mitu aastat Indoneesias elamisloa alusel. Ta tuli venemaale kaheks nädalaks, kuid ei saanud enam tagasi sõita — registri väljavõttes oli juba märgitud venemaalt lahkumise keeld.
Teist meest ei lubatud Moskva lennujaamast välja, kuigi tema sõnul ei olnud ta üldse kutseid saanud ning sai keelust teada alles piiril.
Veel üks ajateenistusse kutsutav kontrollis enne Moskva–Jerevani lendu registrit. Seal lahkumiskeeldu ei olnud, kuid piirikontrollis teatati talle, et riigist lahkumine on piiratud. Pärast väljasõidust keeldumist avas ta registri uuesti ning mõne minuti pärast oli keeld ka seal nähtav.
Novosibirskist pärit ajateenistusse kutsutav sai kutsest teada alles pärast seda, kui tal ei lubatud lennujaamast lahkuda. Seejärel tühistas sõjakomissariaat piirangud, kuid kaks päeva hiljem ei lastud teda taas riigist välja — piirivalvurite süsteemis oli keeld endiselt aktiivne.
Samas on ka näiteid edukatest väljasõitudest. Üks ajateenistusse kutsutav, kellel oli kutse arstlikule läbivaatusele ja kehtiv ajapikendus, sai sõita Jerevani, kuna registris lahkumiskeeldu ei olnud. Teine mees lahkus riigist, kuigi tal oli käes paberil kutse sügiseseks arstlikuks läbivaatuseks. Veel üks ületas maismaapiiri Kasahstaniga, ehkki tema kohta kuvati registris lahkumiskeeld ja muud ajutised piirangud.
Ka Valgevene kaudu lahkumise katsed ei lõpe alati edukalt. Projekti poole pöördus 11 ajateenistusse kutsutavat inimest, kes proovisid riigist lahkuda Valgevene kaudu: neist neli said välja, seitse aga mitte.
Ajateenistusse kutsutavatele kehtestatud lahkumispiirangud langevad kokku kuuldustega võimalikust mobilisatsioonist pärast septembris toimuvaid riigiduuma valimisi. Washingtonis tegutseva Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikud on kirjutanud uue mobilisatsiooni ettevalmistamisest. Selle võimalust ei ole välistanud ka Lääne luureteenistused ning mõned Euroopa ametnikud, kes on rääkinud ajalehega Washington Post.
Washington Posti allikate sõnul võib kreml sellise sammu astuda rindel kantavate suurte kaotuste tõttu. Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse (CSIS) hinnangul on vene väed Ukrainas kaotanud vähemalt 1,4 miljonit inimest, arvestades seejuures ka raskelt haavatuid, kes ei ole enam võimelised teenistusse naasma.
Märtsis, pärast elektrooniliste kutsete registri täielikku käivitamist, hakkasid venelased massiliselt teatama probleemidest välismaale sõitmisel ja riigist lahkumise blokeerimisest.
Aprillis ei lubatud ühel Peterburist pärit ajateenistusse kutsutaval Valgevene kaudu välismaale sõita. Teadlike sõjaväeteenistusest keeldujate liikumise (ДСО) hinnangul viitab see sellele, et kahe riigi piirivalveasutuste vahel on alanud andmevahetus elektroonilise sõjaväekohustuslaste registri ja kutsete registri andmete üle.
Mobilisatsioonikuulduste taustal kasvas venelaste väljavool Gruusiasse Verhni Lars’i piiripunkti kaudu rekordtasemele. Föderaalse tolliteenistuse andmetel ületas 15.–18. augustini piiri iga päev rohkem kui 19 000–20 000 inimest. See näitaja on märkimisväärselt kõrgem kui varasemate aastate samade perioodide näitajad.
Ahjaa… kipun arvama, et vene piirivalvur on suht altkäemaksualdis ehk siis paljud ülepääsejad võib-olla maksid altkäemaksu, et vaatamata registri märkele väljaapääsu keelu kohta siiski piir ületada lasti…
12. Moscow Times: Soome harjutab massilist evakuatsiooni venemaa võimaliku rünnaku puhuks
Soome on alati olnud valmis end naaberriigist lähtuva impeeriumi eest kaitsma ega loobunud ajateenistusest isegi pärast Nõukogude Liidu lagunemist ja külma sõja lõppu. Riigi elamud on varustatud varjenditega ning tsiviilametnikud läbivad ettevalmistuse juhuks, kui peaks puhkema sõjategevus. Kuid venemaa agressioon Ukraina vastu, mida Moskvas kujutatakse sõjana „kollektiivse lääne” vastu, ning üha sagenevad luureteenistuste hoiatused, et venemaa on valmis NATO tugevust proovile panema, on sundinud Soomet harjutama inimeste ulatuslikku evakueerimist.
Associated Pressi teatel osaleb enam kui 2000 inimest, sealhulgas ajateenijad, vabatahtlikud, üliõpilased ja kooliõpilased, Euroopa suurimal tsiviilkaitseõppusel pärast Teist maailmasõda. Õppuse stsenaariumi kohaselt on riigi keskosas asuvas Kuopio linnas küberrünnakute tagajärjel häiritud elutähtsa taristu töö, sealhulgas elektri- ja veevarustussüsteemid, ning oodata on venemaa raketirünnakuid.
Inimesed evakueeritakse spordikeskusse, mis on rajatud kalju sisse ning mille sissepääsu kaitsevad uksed, mis peavad vastu pidama nii tuumarünnakule kui ka bioloogilisele rünnakule. Inimesed ööbivad kolmetasandilistel kokkupandavatel narivooditel.
Eesmärk on, et kohalikud võimud ja elanikud harjutaksid läbi tegevused juhuks, kui peaks toimuma reaalne rünnak.
23-aastane ajateenija Jüri Pietikäinen ütles AP-le:
„Me oleme soomlased, mistõttu vaatame elule mõnes mõttes pessimistlikult, kuid ajalugu näitab, mida venemaalt võib oodata.”
Euroopas sagenevad süütamised, sabotaažijuhtumid ja droonide sissetungid osana hübriidsõjast, mida venemaa on alustanud eesmärgiga destabiliseerida olukorda ning sundida eurooplasi loobuma Ukraina toetamisest.
Soome elektriettevõtte Savon Voima tegevjuht Juha Räsänen rääkis, et pärast seda, kui ettevõte lõpetas 2022. aastal venemaa biokütuse ostmise, suurenes küberrünnakute arv ettevõtte võrgule märkimisväärselt.
Samuti avastasid Savon Voima insenerid eelmisel aastal energiataristu eriti haavatavatest kohtadest kümmekond kleepsu. Räsäneni sõnul oleks näiteks nendele kohtadele paigutatud plahvatus võinud „hävitada terve tammi”. Tema sõnul leidsid samasuguseid kleebiseid ka teised ettevõtted.
„Kui räägime Moskvast lähtuvatest ohtudest, siis ärge uskuge seda, mida nad räägivad, vaid vaadake, mida nad teevad,” ütles AP-le Kuopios toimunud õppuse korraldanud erukolonel Asko Muhonen.
kreml on korduvalt nimetanud eurooplaste väiteid hübriidsõja ja venemaa võimalike rünnakute ettevalmistamise kohta NATO riikide vastu spekulatsioonideks, võltsuudisteks ja russofoobiaks.
Samal ajal suurendab putin sõjalist kohalolekut Soome ja Balti riikide piiride läheduses. Lääne luureteenistuste ja sõjaväelaste sõnul peaks 2024. aasta alguses taastatud Leningradi sõjaväeringkond kujunema baasiks vastasseisuks Põhja-Atlandi alliansiga.
Piirkonnas rajatakse sõjalisi rajatisi ja ladusid, moderniseeritakse piirialade raudteeliine ning suurendatakse relvatootmist, mille toodang ei lähe Ukraina rindele.
venemaa sõjaline kohalolek Soome ja Balti riikide lähistel kasvab
venemaa rajab Norra, Soome ja Balti riikide piiride lähedale sõjaväebaase, mis on kavandatud kokku kuni 115 000 sõjaväelasele.
USA luure on jõudnud järeldusele, et putin võib proovida NATO-t lõhestada ning testida alliansi liikmesriikide otsustavust üksteist kaitsta, korraldades ühe NATO riigi vastu piiratud rünnaku.
USA luure hinnangul ulatub võimalike ohtude spekter küberrünnakust kuni katseni okupeerida osa riigist tundmatute relvastatud rühmituste abil ning sealt edasi piiratud sissetungini mõnda NATO idatiiva riiki. Sellest kirjutas kuu aega tagasi The Wall Street Journal.
13. Poola välisminister Radosław Sikorski kutsus Euroopa Liitu saatma liidust välja kuni 40% venemaa diplomaatidest, kes töötavad ühenduse liikmesriikides. See tähendaks ligi tuhandet inimest.
Sikorski ütles Weimaris toimunud pressikonverentsil pärast kohtumist Saksamaa ja Prantsusmaa kolleegidega, et hiljutine hübriidrünnakute laine näitab, et EL peaks venemaa suhtes kehtestama rangemad piirangud.
„Lõppude lõpuks püüab venemaa hävitada Euroopa Liitu seestpoolt ning tal ei tohiks lubada kasutada vaba liikumisega kaasnevaid privileege,” ütles ta. Tema sõnu vahendas Politico.
Poola hinnangul viibib Euroopa Liidu riikides praegu üle 2000 venemaa diplomaadi. Nagu Poola minister rõhutas, täidab neist vähemalt 40% „ülesandeid, mis ei ole kooskõlas nende diplomaatilise staatusega”, sealhulgas töötab eriteenistuste heaks, kes „tegelevad Euroopa riikides terroristliku tegevusega”.
Lisaks venemaa diplomaatide arvu vähendamisele kutsus Sikorski üles piirama vene diplomaatide liikumisvabadust, vähendama venemaa kodanikele Schengeni viisade väljastamist ning kehtestama venemaa kodanikele ELi sisenemisel nõude kasutada ainult biomeetrilisi dokumente.
Prantsusmaa välisminister Jean-Noël Barrot ütles, et Pariis on valmis toetama täiendavaid samme, „kui asjaolud seda nõuavad”.
Varssavi ettepanek tuli pärast Saksamaal toimunud sabotaažiaktide seeriat, mida riigi võimud seostavad venemaaga.
4. augustil avastati Leipzig/Halle lennujaamas Ukraina sõjaväe transpordilennuki lähedalt lõhkeainega varustatud droon. Hiljem leidsid uurijad veel ühe drooni ja umbes 50 grammi lõhkeainet.
Saksamaa süüdistas venemaad ametlikult rünnaku kavandamises. Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt ütles, et Moskva tegevus „sobitub pikaajalisse destabiliseerimise, desinformatsiooni, ähvarduste, sabotaaži ja Euroopa vastu suunatud agressiooni katsete ahelasse”.
Septembri algusest alates on Saksamaal toimunud veel mitu intsidenti. Bergheimis põhjustasid tundmatud isikud elektriülekandeliinil lühise, mille tagajärjel lülitusid välja elektrijaamad koguvõimsusega 4200 MW. Brandenburgis kahjustati alajaama omavalmistatud rakettidega. Augsburgis plahvatas raudteejaama lähedal seni tuvastamata ese ning Münchenis visati kaitsetööstusettevõtte ehitusplatsile Molotovi kokteile.
Pingete kasvades otsustas Saksamaa karmistada venemaa kodanike suhtes kohaldatavat viisapoliitikat.
Saksamaa välisministeeriumi esindaja Martin Giese ütles, et venelaste turismireisid ei saa jätkuda senisel kujul seni, kuni venemaa peab agressiivset sõda. Tema sõnul on väljastatavate viisade arv „liiga suur” ning Berliin kavatseb seda vähendada.
1. septembril teatas Saksamaa välisminister Johann Wadephul venemaa kodanike riiki sisenemise kontrolli karmistamisest.
14. Deutsche Welle: Läti kodanik, keda kahtlustatakse seotuses Leipzigis toimunud droonidiversiooniga, elas viimastel aastatel alaliselt venemaal. Sellise avalduse tegi Läti riiklik julgeolekuteenistus neljapäeval, 3. septembril, vahendab Läti uudisteagentuur Leta.
Amet kinnitas agentuurile samuti, et teeb Saksa uurijatega koostööd ja osutab neile vajalikku abi. Üksikasjalikumatest kommentaaridest Läti julgeolekuteenistus käimasolevale uurimisele viidates loobus. Saksamaa föderaalprokuratuur ei ole samal ajal uurimise kohta veel ametlikke kommentaare andnud.
Itaalia uurib, kuidas sai Valgevene kahtlusalune viisa
Saksa uurijad olid varem tuvastanud kahe kahtlusaluse isiku, keda seostatakse diversioonikatsega. Ajalehe Süddeutsche Zeitung ning telekanalite NDR ja WDR viidatud andmetel seisavad Ukraina transpordilennuki vastu suunatud rünnakukatse taga venemaal sündinud Läti kodanik ja venemaa kodakondsusega valgevenelane.
Teine kahtlusalune sisenes väidetavalt Schengeni alale Itaalia turismiviisaga. See dokument väljastati aprilli lõpus Itaalia diplomaatilises esinduses Minskis. Pärast selle info avalikuks tulekut teatas Rooma, et uurib viisa väljastamise asjaolusid.
„Uurimine viiakse läbi. Kuid kõik see kinnitab, et mitmed riigid püüavad… tegutseda Euroopa Liidu vastu, sealhulgas kaasates inimesi, kellel ei ole kriminaalkaristust ja kes ei tekita kahtlusi. Just seetõttu kutsun ma põhjendatult üles valvsusele: ma tean, milliseid meetodeid nad kasutavad. Ma tean, milliseid vahendeid need riigid on alati, ka minevikus, kasutanud, ja seetõttu peame ka edaspidi valvsaks jääma,” tsiteerib Itaalia välisministrit Antonio Tajanit väljaanne Euractiv.
Leipzigi diversioonikatse muutis Saksamaa suhted venemaaga veelgi keerulisemaks
Väidetav diversioonikatse Ukraina transpordilennuki An-124 vastu leidis aset 4. augustil. Uurimisandmetel kasutati selles vähemalt kolme drooni. Üks neist, mis oli varustatud lõhkeainega, leiti mitme Ukraina transpordilennuki lähedalt; teine põrkas tõenäoliselt vaid mõni minut pärast esimese avastamist kokku DHL-i kaubalennukiga. Kolmas mehitamata õhusõiduk leiti kümme päeva pärast intsidenti, 14. augustil, lennujaamast lääne pool asuvalt põllult. Selle lähedalt avastasid uurijad umbes 50 grammi ainet, mille puhul oli esialgse hinnangu kohaselt tegemist heksogeeniga.
Berliin pani intsidendi eest vastutuse venemaale. Vastusena otsustas Saksamaa valitsus sulgeda venemaa peakonsulaadi Bonnis ja lõpetada Berliinis asuva Vene Maja tegevust reguleeriva kokkuleppe. Saksamaa karmistab samuti venemaa kodanike riiki sisenemise kontrolli ning tugevdab meetmeid venemaa „varilaevastiku“ vastu, mida Moskva kasutab Euroopa Liidu sanktsioonidest möödahiilimiseks seoses venemaa sõjaga Ukraina vastu.
Moskva eitab süüdistusi Leipzigi diversiooni korraldamises. Vastuseks vene Maja sulgemisele Berliinis lubasid venemaa võimud sulgeda venemaal tegutsevad Goethe Instituudi filiaalid – need asuvad Moskvas, Peterburis ja Novosibirskis.
15. Lühiuudised
„Me hakkame seda raha tagasi küsima” – Trump ütleb, et Euroopa peaks USA-le Ukraina juba antud abi eest tasuma. See nõue esitatakse Trumpi kasvava viha taustal Euroopa ja NATO riikide vastu, kuna viimased keelduvad liitumast USA sõjaga Iraani vastu, mis on kestnud juba kuus kuud.
Saksamaa on alustanud Ukraina jaoks enam kui 5000 kaugmaa ründedrooni masstootmist. Neid toodavad Saksa-Ameerika ettevõte Auterion ja Ukraina partner Airlogix. Tootmine on alanud Müncheni lähistel ning teine tootmisüksus on kavandatud Ida-Saksamaale. Tootmises on kaks droonimudelit, millest ühe lennuulatus ulatub kuni 1500 kilomeetrini. Droonid kasutavad Auterioni tarkvara ja Airlogixi riistvara. Tehisintellekti kavatsetakse kasutada selleks, et aidata droonidel ületada elektroonilise sõjapidamise vastumeetmeid. Väidetavalt on tellimuse väärtus umbes 300 miljonit eurot.
StrategicAviationT analüüsitud satelliidipiltidelt on näha, et venemaa droonitehas Tatarstanis Alabugas laieneb: rajatakse uusi tootmisalasid, ladusid ja transporditeid. BILDi hinnangul hõlmab laiendus enam kui 1000 hektarit. Satelliidipiltidel on samuti näha kaks torni ringi kesksete tootmisalade ümber. Nende vahele ehitatakse metallvõrgud, et takistada ründedroone. Samal ajal on Alabuga ümbrusse paigutatud õhutõrjesüsteeme.
Slovakkia peaminister Robert Fico ütles, et Ukraina „juba nutab, et tal pole raha”, hoolimata 90 miljardi euro suuruse laenu heakskiitmisest, ning küsib juba juurde. Fico sõnul ei ole Slovakkia kunagi osalenud üheski Ukraina sõda toetavas finantsmehhanismis ning jätkab ka edaspidi samal kursil. Fico lisas, et seni, kuni tema on peaminister, ei nõustu ta Euroopa Liidu tasandil mitte kunagi sellega, et Slovakkia ühineks ühegi laenu- või rahalise toetuse programmiga, mis aitaks Ukraina sõda toetada.
New York Times: USA rahandusminister Scott Bessent ütles, et Ukraina rünnakud venemaa naftataristu vastu põhjustavad üleilmset energiaturu šokki ja tõstavad kütusehindu kogu maailmas. USA rahandusministri hinnangul on just Ukraina tegevus Venemaa energiaobjektide vastu muutunud üheks üleilmse energiaturu destabiliseerimise võtmeteguriks. Bessent väljendas seda seisukohta telekanali Fox News eetris pärast kahepoolset kohtumist venemaa rahandusministri anton siluanoviga G20 riikide rahandusministrite tippkohtumise raames. „Praegu kogeme energiaturul šokki nii Ukraina sõja tõttu – kuna Ukraina otsustas, et soovib rünnata venemaa energiavarasid ja naftatooteid, mis avaldab üleilmset survet hindade tõusuks – kui ka Iraani ümber puhkenud konflikti tõttu,” väitis Bessent. Njah… miskit Trumpi stiilis…
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
