Sõja ülevaade: 1653. päev – rindel aktiivsus langes
Avaldatud: 3 september, 2026
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 03. september 2026:
rindejoone muutusi ei tuvastanud
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Infot liialt vähe varahommikul oli…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa rahandusministeerium laenas pankadelt ühe päevaga triljon rubla, et katta eelarve puudujääki.
12. Sberbank prognoosib venemaa piirkondlikes eelarvetes rekordilist 2 triljoni rubla suurust puudujääki.
13. Moskva lennujaamad suleti Zelenski ähvarduste tõttu teist ööd järjest.
14. Krimmis on bensiini müüki vähendatud nelja tunnini päevas.
15. Lühiuudised
venemaa jätkab kriitilise infrastruktuuri ümber droonidevastase kaitse paigaldamist. Kaadrites on väidetavalt näha, kuidas Moskvas või Moskva oblastis asuvad kütusemahutid on kaetud droonide rünnakute eest kaitsvate konstruktsioonidega.
Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 215 lahingukokkupõrget. Ikka on vene poole isikkoosseisu kaotused kõrgemad kui enne kevadet ja uuesti on hakanud venima pikemaks periood, kui teele suudetakse saata rohkem soldateid ehk siis varasem arvamus, et neid madalama survega päevi tuleb rohkem aga nii kahjuks siiski pole läinud. Eks vene poolgi kohaneb, grupeerib ümber, muudab käitumisjuhiseid jne.
Aktiivsus enamuses rindesektorites siiski langes ja tihedamad päevad ikka Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal. Näha on ka surve suuremat koondumist Orihivi suunal, sest eks varasem edusamm tahab jätku… Eks murekohti siiski jagub rohkem, sest kasvav töötlus üle õhu ei näita kahanemisemärke ning hoolimatu tihe jalaväekonveier töötab edasi ja võimalus, et kuskil kulub Ukraina vägi liialt ja annab võimaluse suuremaks edasihüppeks, on täitsa olemas. Jah, läbimurret vanas klassikalises mõttes siiski ei tohiks juhtuda, sest kõikjal on kindlustusvööndid väga-väga mitmekihilised ning nende jooksev rajamine jätkub ning võimalus kaugele sügavusse kiirelt jõuda on peaaegu olematu… vähemalt praeguste võimaluste juures.
Jah, Dnepri ülese dessandi tegemine tundub kuidagi võib-olla vene poolele ahvatlev olevat. Kindlasti seotaks sellega palju Ukraina üksusi, aga ellu see seltskond vist ei jääks… üle vene piiri ja Valgevene kaudu oleks lihtsam. Üksuste lisandumist siiski ei Sumõ ega Harkivi suunale ei näe, eks jooksev täiendus ikka tuleb kaotuste katmiseks ning Valgevene ei taha sugugi enam oma territooriumi vene maarünnakuteks lubada ehk siis seni peab vene pool jätkama peamiselt Ukraina tööstuslinnade komplekti poole rühkimist (teosammul) ning lõunarindel Orihivi suuna edundamist…
Eile viis vaenlane läbi 98 õhurünnakut, mille käigus heideti alla 353 (palju) juhitavat pommi. Lisaks kasutasid sissetungijad 10 672 kamikaze-drooni ja viisid läbi 2933 rünnakut Ukraina vägede asulatele ja positsioonidele, millest 25-l kasutati mitmekordseid raketisüsteeme. Njah, pooled mitmikraketiheitjate lasud tulid Sumõ suunal aga see vast anomaalia.
Kõhutunne ütleb, et udu mõjutab üha enam tegevusi ning märkamatult kaugemale jõuda enne tabamist tuleb üha rohkem ning kipub arvama, et nende vene soldatite lipuga kaugemal vehkimise preemia on väga kõrgele tõstetud…
1. Neljapäeva õhtul sai Odessas venemaa õhurünnaku tagajärjel kahjustada mitmekorruseline elamu. Vigastada sai 17 inimest, sealhulgas kolm last.
Õhuhäired kuni Ukraina keskosani kostusid.
2. Reutersi teatel peatas venemaa KINEF-i rafineerimistehas toornafta töötlemise pärast 30. augusti droonirünnakut. Rünnak kahjustas AVT-6 ja AT-1 üksusi, mis kokku moodustavad 48% rafineerimistehase võimsusest. Ülejäänud 52% töötlemisvõimsusest oli sel ajal juba välja lülitatud.
Ukraina peastaap kinnitas vene MiG-29 hävitamist Millerovo lennuväljal ja Ka-27 helikopteri hävitamist Jeiski lennuväljal. 1. septembril ja 2. septembri öösel ründasid Ukraina väed ka Donetski oblastis laskemoona- ja logistikaladusid ning Brjanski oblastis varustust.
430 droonist venemaa ja okupeeritud alade poole suundumas nähti aga varahommikuks oli infot võimalike tabamuste kohta väga vähe…
Täna öösel kostus kaks plahvatust Sevastoopolis.
Moskva kandist teatati 37 drooni allalaskmisest.
3. Kursk: muutusteta rindejoones.
4. Harkiv: muutusteta rindejoones.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.
6. Siversk: muutusteta rindejoones.
7. Bahmut: muutusteta rindejoones.
8. Donetsk: muutusteta rindejoones.
9. Lõunarinne: vist muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Moscow Times: venemaa rahandusministeerium naasis pärast poolteist kuud kestnud pausi riigivõlakirjade emiteerimise juurde, et katta eelarve puudujääki.
Kolmapäeval toimunud oksjonil müüs ministeerium 1 triljoni rubla (10 miljardi euro) väärtuses föderaalse laenuvõlakirju ujuva kupongimääraga (nn floater’id). 2042. aastal lunastatavad võlakirjad müüdi täies mahus ning nõudlus ületas pakkumise 1,4-kordselt, ulatudes 1,424 triljoni rublani.
Ilmselt on rahandusministeerium pankadega kokkuleppele jõudnud, kirjutavad „Vektor Kapitali” analüütikud: floater’ite ostjateks on reeglina suured krediidiasutused, peamiselt riigile kuuluvad pangad, ning ostud toimuvad tavaliselt eelnevalt kokkulepitud tehingute raames. Pankade abi kasutab rahandusministeerium iga kord, kui eelarve olukord halveneb. Näiteks laenas ministeerium mullu novembris floater’ite abil 1,7 triljonit rubla ning 2024. aasta detsembris 2 triljonit.
Tavaliste OFZ-võlakirjade müümine tuleb rahandusministeeriumil aga üha halvemini välja. 20. juulil peatas ministeerium riigivõla oksjonid pärast seda, kui neli järjestikust emissiooni lõppesid läbikukkumisega: kaks neist tühistati, üks tunnistati nurjunuks ning ainus edukas oksjon võimaldas laenata vaid 9 miljardit rubla, kuigi kvartali eesmärk oli 1,5 triljonit.
Nüüd täitis rahandusministeerium ühe päevaga kaks kolmandikku kvartaliplaanist. Aasta lõpuni võib tal aga eelarvepuudujäägi katmiseks vaja minna veel ligikaudu 3 triljoni rubla ulatuses võlga, kirjutavad Raiffeisenbanki analüütikud. Augusti alguseks oli föderaalkassa „auk” kasvanud 6,45 triljoni rublani ning aasta lõpuks võib see Keskmajanduse Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosimise Keskuse (ЦМАКП) prognoosi kohaselt ulatuda 7 triljoni rublani.
Varem on sellised pankade kasuks tehtud riigivõlakirjade emissioonid õnnestunud keskpanga abiga, kirjutab Raiffeisenbank. Regulaator andis krediidiasutustele laene repotehingute kaudu, võttes OFZ-võlakirjad tagatiseks ja jättes need enda bilanssi. See praktika laieneb jätkuvalt: eelmise aasta lõpust alates on keskpank pangandussüsteemi süstinud üle 2 triljoni rubla ning krediidiasutuste koguvõlg regulaatori ees ulatus 2. septembriks 6,16 triljoni rublani.
Tõenäoliselt saab ka seekord eelarve raha tegelikuks allikaks olema keskpank. „Uus floater annab pankadele võimaluse kasutada seda väärtpaberit likviidse varana, et kaasata keskpangast rahastust,” märgib PSB analüütik Dmitri Gritskevitš.
Käesoleva aasta eelarvet koostades arvestas venemaa rahandusministeerium, et suudab mullust eelarve puudujääki vähendada 1,5 korda – 5,7 triljonilt 3,7 triljoni rublani –, suurendades käibemaksu ja väikeettevõtete makse. Juba esimeses kvartalis ületas „auk” aga kogu aasta eelarvepuudujäägi plaani ning valitsuse sisearvutuste kohaselt võis puudujääk aasta lõpuks ulatuda 9 triljoni rublani, rääkisid Bloombergi allikad.
Nende andmetel vähendas valitsus alates aprillist tsiviilvaldkonna eelarvekulutusi kolmandiku võrra ning andis korralduse valmistada ette riigiasutuste ametnike arvu 15% vähendamine.
12. Moscow Times: venemaa regioonide rahanduslik olukord, mis lõpetasid möödunud aasta kohalike eelarvete ajaloo suurima puudujäägiga, halveneb jätkuvalt, prognoosib Sberbank.
Tänavu ulatub venemaa föderatsiooni subjektide eelarvete kogupuudujääk 2 triljoni rublani (20 miljardi euroni), ütles Reutersile intervjuus Sberbanki makromajanduslike uuringute keskuse juht ja vanemtegevdirektor Aleksandr Issakov. Võrreldes 2025. aastaga suureneb puudujääk 500 miljardi rubla ehk 33% võrra ning selle nominaalne suurus purustab teist aastat järjest ajaloolise rekordi.
Eelmise puudujäägirekordi püstitasid regioonid pandeemiakriisi ajal – 2020. aastal ulatus puudujääk 677 miljardi rublani. Sberbanki prognoosi kohaselt ületati see näitaja mullu 2,2-kordselt ning tänavu juba peaaegu kolmekordselt.
venemaa föderatsiooni subjektide omatuludele avaldab mõju majanduskasvu aeglustumine, märgib Keskmajanduse Analüüsi ja Lühiajalise Prognoosimise Keskuse (ЦМАКП) juhtiv ekspert Emil Ablajev. Möödunud aastal alanud ettevõtete kasumite vähenemine jätkub ning see „pidurdab ettevõtte tulumaksu laekumist, mis moodustab olulise osa regionaalsete eelarvete tuludest”, osutab Ablajev.
venemaa statistikaameti Rosstati andmetel vähenes venemaa ettevõtete koondkasum aasta esimesel poolel 13% ning juunis enam kui viis korda. Samal ajal ulatus kahjumlike ettevõtete osakaal 33,5%-ni, võrreldes 30,4%-ga aasta varem.
Pingeid regionaalsetes eelarvetes suurendab veelgi asjaolu, et nende kanda on märkimisväärne osa sotsiaalsetest kohustustest, rõhutab Ablajev. Kuid isegi neist kohustustest on regionaalvõimud sunnitud loobuma, et eelarveotsad kokku viia. Nii otsustasid 2026. aastal 19 venemaa regiooni vähendada tervishoiukulutusi, kusjuures mõnes piirkonnas kärbiti neid kahekohalise protsendi võrra: Vologda oblastis 39%, Irkutski ja Kemerovo oblastis 30% ning Moskva ja Volgogradi oblastis veerandi võrra.
Esimese poolaasta lõpetasid regioonid tagasihoidliku, 56 miljardi rubla suuruse puudujäägiga, hindavad agentuuri Expert RA analüütikud. Samas saavutati see tulemus tänu toorainerikaste piirkondade tulude kasvule, suurtele riiklikele tellimustele ja administratiivsetele meetmetele – maksusoodustuste vähendamisele ning varasemate perioodide maksude täiendavale määramisele, märgivad Expert RA analüütikud. Samal ajal vähenes või jäi kuue kuu kokkuvõttes ehitusmaht enam kui 30 regioonis samale tasemele, ehitusmaht kasvas vaid 29 regioonis ning investeeringud suurenesid kõigest 20 regioonis.
13. Moskva lennujaamad Vnukovo ja Šeremetjevo peatasid teist ööd järjest oma tegevuse pärast Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski hoiatusi, et venemaa õhuruum ei ole tsiviillennundusele ohutu. „Lennukite vastuvõtmisele ja väljalennule on kehtestatud ajutised piirangud,” teatas venemaa föderaalne lennutranspordiamet Rosaviatsija kolmapäeval, 2. septembril.
Päev varem peatasid tegevuse kolm Moskva lennujaama. Flightradar24 andmetel tühistati Šeremetjevos 21 lendu ja 235 lendu hilines, Vnukovos tühistati 22 ja hilines 94 lendu.
1. septembril hoiatas Zelenski oma Telegrami-kanalis lennufirmasid ja kindlustusandjaid, et Ukraina tugevdab vastusena venemaa relvajõudude rünnakutele tsiviilinfrastruktuuri vastu droonirünnakuid venemaa territooriumil. Ukraina välisminister Andri Sõbiga teatas 2. septembril, et Kiiev on ametlikult teavitanud Rahvusvahelist Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO), et venemaa õhuruum ei ole ohutu.
Samal ajal pöördus Ukraina ICAO poole palvega kutsuda liikmesriike täielikult keelama tsiviillennukite lennud venemaa õhuruumis. Reutersi andmetel, mis tugineb Ukraina taastamise, infrastruktuuri ja transpordi ministri Mõkola Kalašniku kirjale, peab Kiiev vajalikuks tragöödiate riski minimeerida ning palub ICAO-l aidata kaasa lendude keelustamisele.
Vastuseks sellele avaldas Rosaviatsija NOTAM-teate, milles väitis, et kõik Ukraina avaldatud venemaa õhuruumi puudutavad dokumendid on õigusliku jõuta ning rikuvad rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni. Amet süüdistas Ukraina lennundusasutusi ka riigi juhtkonna „terroristliku retoorika” toetamises.
Sellest hoolimata lubas Rosaviatsija võtta täiendavaid meetmeid venemaa õhuruumi ohutuks kasutamiseks, sealhulgas suurendada transpordiinfrastruktuuri objektide kaitset. „venemaa õhutransport ja selle maapealne infrastruktuur jätkavad plaanipärast tööd, võtavad vastu ja saadavad lende, sealhulgas välismaiste lennufirmade lende,” seisab ameti teates.
venemaa transpordiminister andrei nikitin ütles, et „me täiustame pidevalt lennuohutuse ja lennujaamade turvalisuse nõudeid ning kõigile neile terroristide välja öeldud ähvardustele on olemas vastused”. Ta rõhutas, et võimud teevad tihedat koostööd kaitseministeeriumi ja venemaa rahvuskaardiga (Rosgvardija) ning „ei lase tsiviillennunduses tekkida olulistel katkestustel”.
14. Krimmi okupatsioonivõimud karmistasid kütuse müügi piiranguid – nüüd müüakse poolsaarel bensiini ja diislikütust ööpäevas kokku vaid nelja tunni jooksul. Moskva määratud piirkonna juhi sergei aksjonovi sõnul otsustati ebapiisavate kütusetarnete tõttu korraldada müük kahes etapis: hommikul kell 8.00–10.00 ja õhtul kell 18.00–20.00.
Tund enne müügi algust, kell 7.00, avaldatakse Krimmi kütuse- ja energeetikaministeeriumi interaktiivsel kaardil teave selle kohta, millistes tanklates on bensiini ja diislikütust. „Soovitan enne teele asumist kaarti kontrollida, et mitte asjatult aega raisata,” kirjutas aksjonov oma Telegrami-kanalis, tunnistades, et kütusetarned piirkonda ei kata praegu elanike täielikku vajadust.
venemaal kestab alates juunist süsteemne kütusekriis, mille on põhjustanud Ukraina rünnakud naftatöötlemistehastele. Alates 2026. aasta algusest on Ukraina droonid rünnanud venemaa naftatöötlemistehaseid (NPT) enam kui 70 korral, viies rivist välja mitukümmend ettevõtet, sealhulgas riigi suurimad. Selle tulemusena langes naftatöötlemise maht venemaal madalaimale tasemele alates 2002. aasta maist – 3,6 miljoni barrelini ööpäevas –, taastudes augustis 4 miljoni barrelini. Selle tagajärjel kadus kütus kogu riigis enam kui 70% tanklatest.
Samal ajal alustasid Ukraina relvajõud sihipärast rünnakut Krimmi kütusetarnete vastu, sealhulgas rünnates venemaa laevu, mis poolsaart varustavad. Kiiev on teatanud, et kavatseb sel viisil okupeeritud poolsaare isoleerida.
Juuni lõpus lõppes Krimmis kütuse vaba müük, sealhulgas talongide alusel. Seejärel teatasid Moskva määratud võimud erakorralise olukorra kehtestamisest kuni olukorra paranemiseni.
15. Lühiuudised
Norra arestis venemaa laeva „Профессор Молчанов” Ukraina Naftogazi nimel. Arestimine oli osa ülemaailmsest püüdlusest sundida venemaad maksma Naftogazi varade ebaseadusliku ülevõtmise eest Krimmi okupatsiooni ajal. Uurimislaev on alates 2025. aasta suvest teinud regulaarseid reise Svalbardi, vedades saarestikku teadlasi ja turiste. Laev kuulub Põhja Hüdrometeoroloogia ja Keskkonnaseire Administratsiooni (Põhja UGMS) laevastikku.
FT teatel aitavad vene spetsialistid Iraanil ülehelikiirusel töötavaid tiibrakette välja töötada. See tehnoloogia võimaldab tiibrakettidel lennata mitu korda kiiremini kui helikiirus ning on tõenäoliselt mõeldud laevadevastaste ja maapealsete rünnakurelvade jaoks.
USA välisminister Marco Rubio ütles, et läbirääkimised Patrioti rakettide tootmise litsentsimiseks Ukrainale on käimas, kuid hoiatas, et see ei lahendaks riigi lühiajalisi õhukaitse vajadusi. Isegi litsentsi olemasolul võtaks tehaste ehitamine ja tootmise laiendamine mitu aastat aega, kuna relvad on äärmiselt keerulised, ütles ta. Rubio lisas, et nõudlus täiendavate õhukaitserakettide järele on muutunud ülemaailmseks peamiseks kaitsevajaduseks ning USA peab säilitama piisavaid varusid oma vajaduste rahuldamiseks.
venemaa välisminister lavrov: „Ursula von der Leyen – me nimetame teda füürer Ursulaks –, kes püüab koondada Euroopa Komisjoni pädevusi ja volitusi, mida kogu Euroopa Liidu otsuste kohaselt ei ole Brüsselile üle antud, vaid mis jäävad liikmesriikide valitsuste pädevusse. See tendents avaldub temas väga tugevalt. Mõni aasta tagasi, kui me alustasime erioperatsiooni, vastates küsimusele, mida teha olukorras, kus Nord Streami gaasijuhtmed õhku lasti ja vene gaasiga on nii läinud, ütles ta: „Jah, meie valijad hakkavad kannatama, sest energiahinnad tõusevad märkimisväärselt, kuid me peame kannatama selle nimel, et Ukraina rahvas kaitseks meie Euroopa väärtusi. Mitte keegi ei küsinud temalt, millised need Euroopa väärtused on. Kui vene keele seaduslik keelustamine hariduses, kultuuris, igapäevaelus ja meedias peegeldab Euroopa väärtusi, siis palun – tere tulemast Euroopat tagasi natsismi.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
