Sõja ülevaade: 1647. päev - vene poole pealetungi üks intensiivsemaid päevi

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 28. august 2026:

selle kevad-suvise vene poole pealetungi üks intensiivsemaid päevi ning venemaa kaugpommitamine muutub üha terroriseerivamaks.

1. Terrorist on terrorist.

2. Sihtmärke jagus.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupansk-Kreminna: vist muutusteta rindejoones.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: muutusteta rindejoones.

8. Donetsk: muutusteta rindejoones.

9. Lõunarinne: Orihivi linnast suudeti vene poolt veelgi kaugemale lükata.

10. Herson: muutusteta.

11. Hiina on hakanud venemaad endiste Nõukogude Liidu riikide relvaturult välja tõrjuma.

12. venemaa sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroodele antakse juurdepääs ajateenijate ja nende sugulaste raamatupidamise, tervise, karistusregistri jne andmetele.

13. Päris huvitav olukord Pensa oblastis.

14. Lühiuudised

1630 soldati kaotus (surnud ja vigastatud) ühe ööpäevaga kaotusega ei ole küll sõja absoluutne rekord (2024. aasta mais ulatusid ühepäevased kaotused Harkivi ründelainetes kuni 1740 meheni), siis erakordselt suure kaotuste arvuga tegu oli.

Kui nüüd võrrelda isikkoosseisu kaotusi kontaktide arvuga (206), siis tuntav edasi saadetavate gruppide keskmine mehitatuse tõus. Eks seda ka prognoosis, sest tulemusi kremlile on vaja ja selliselt jätkates pole miskit suurt ka aastavahetuseks ette näidata. Kipub siiski arvama, et pikalt sellist survet hoida ei suudeta ning järjest lisandub nn tavalise survega päevi.

Eip ühtki soomuki kaotus eile… veel miskit ei järelda, vast anomaalia…

Kõige tihedam oli surve ikka Ukraina tööstuslinnade komplekti suunal ning sellest järgmine suurem kontaktide arv ikka Harkivi suunal, kus hoitakse kõrgemat survet juba mitu kuud ehk siis püsivalt.

President Volodõmõr Zelenski määras kriitilise tähtsusega Donetski rinde ja tööstuslinnade vööndi kaitset tugevdama ja juhtima kaks Ukraina tuntuimat komandöri: Andri Biletski ja Denõs Prokopenko. Kui sinna ka ressursse sellega lisandub, siis võib miskit muutust paremuse suunas rohkemgi tulla.

Miks lõunarindel tugev kontaktide arvu langus oli… vast vene pool nn ümber end pisu grupeerib uueks tempo tõstmiseks.

Agressor viis läbi 61 õhurünnakut, kasutades 188 juhitavat pommi, rünnakuteks 6538 kamikaze-drooni ja viis läbi 2385 kaudtulelasku.

See on juba teine ööpäev, kui kõigi kolme näitaja numbrid on suures languses ja sellist langust korraga ja nii suurelt ei mäletagi. Võimalik, et kahte viimast on näitajat on hakanud rohkem mõjutama tapjadroonide võimekuse kasv lühi- ja keskmaa distantsil… eks ootab homset.

Veel üks nn ääremärkus: neid puuderea ja võsatukkadesse tekkivaid uusi eesmisi possasid eriti ei kajasta, kui just selle elulisus ei lähe pikemaks või tegu pole olulise taktikalise punktiga. Ka ei tule kõigi muutuste info ajaliselt ühtlaselt ning viivituse keskmine samm kipub olema siiski keskmiselt kaks ööpäeva…

1. Kiievis registreeriti 27. augustil 24 tunni jooksul 13 õhurünnaku hoiatust, mis püstitas pealinnale ühepäevase rekordi alates venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris, teatasid ametnikud. Hoiatused tulid Ukraina pealinnale tundidepikkuse venemaa rünnaku ajal.

Ukraina välisministeeriumi andmetel oli Kiiev õhurünnaku hoiatuste all kokku 872 minutit – ligi 15 tundi. Eelmine rekord näis olevat püstitatud 1. märtsil 2022, kui Kiievis oli ühe päeva jooksul 12 korda õhurünnaku hoiatusi.

venemaa reaktiivmootoriga droonide, ballistiliste ja tiibrakettide tule all sai rünnakutes vigastada vähemalt neli inimest, teatasid kohalikud ametnikud.

Õhurünnaku hoiatused jätkusid veidi pärast südaööd ning plahvatusi oli Kiievis taas kuulda 28. augustil kohaliku aja järgi umbes kell 00.30. Viimase rünnaku mõju kohta polnud kohe teavet saadaval.

„Rindejoonele lähemal asuvates piirkondades on veelgi pikemad häireseisundid igapäevane reaalsus,” teatas Ukraina välisministeerium sotsiaalmeedias avaldatud postituses. „Kuid see, mida Kiievis 27. augustil kogeti, näitab teist viisi, kuidas venemaa kasutab oma relvi tsiviilelu häirimiseks: korduvad droonilaskmised hoiavad miljonite linna terve päeva ohus.”

Ministeerium teatas, et sireenid kõlasid terve päeva, kui venemaa lasi Kiievi poole väikestes gruppides droone, häirides tööd, avalikke teenuseid, transporti ja igapäevaelu.

Kahjustusi teatati kahes koolis Podilski ja Ševtšenkivski rajoonides, samuti teatati tulekahjust Valeri Lobanovski staadioni lähedal kesklinnas. Droon kukkus ka linnakeskuse lõunaosas asuva Holosiivski rajooni peateele ja õhtul sai Podilskõi rajoonis kahjustada neljakorruseline elamu, teatas Kiievi linna sõjaväevalitsus.

vene okupandid ründasid öösel Hersoni soojuselektrijaama (TEJ) – objekt sai väga tõsiseid kahjustusi, oblastivalitsuse juht kutsub linnaelanikke lahkuma. Tema sõnul võib Herson pikaks ajaks ilma elektri ja kütteta jääda. Hersoni oblastivalitsuse juht Oleksandr Prokudin: „Öösel ründasid vene väed taas lennukipommidega Hersoni soojuselektrijaama. Kahjuks pole see esimene kord. Kuid seekord sai objekt väga tõsiseid kahjustusi. Seetõttu ütlen otsekoheselt: TEJ või teiste kriitilise taristu objektide tavapärasele tööle sel talvel me enam loota ei saa… Seetõttu tuleb ausalt mõista: Herson võib jääda ilma elektri ja kütteta mitte tundideks või päevadeks, vaid pikaks ajaks. Kuid pöördun järjekordselt Hersoni elanike, eriti lastega perede ja eakate poole: kui teil on võimalus, sugulased või sõbrad turvalisemates piirkondades — sõitke ära.”

Samal ajal teatas ta, et julgeolekuolukord Hersonis on äärmiselt keeruline. Nii on alates 1. juulist Hersoni oblastile heidetud juba 170 juhitavat lennukipommi (KAB). Peaaegu kahe kuu jooksul on neid kasutatud rohkem kui kogu 2026. aasta esimesel poolaastal kokku. Viimase kahe kuu jooksul on vaenlane teele saatnud üle 1700 ründedrooni (BPLA). Eelkõige on nad hakanud aktiivsemalt kasutama reaktiivmootoriga Shahed-tüüpi droone ja Gerbera-droone, et anda lööke Hersoni oblasti kriitilise taristu objektidele.Lisaks sellele tõusis vaid ühe nädala jooksul väikeste FPV-droonidega tehtud rünnakute arv 6500-ni.

2. Peterburis plahvatas autopomm, milles hukkus kõrge venemaa sõjaväelane. Moskva süüdistab juhtunus Ukraina eriteenistusi. Ta oli 53-aastane alampolkovnik, kes teenis venemaa õhu- ja kosmosejõudude (VKS) koosseisu kuuluvates õhuväe ning õhu- ja raketitõrje väeosades (VVS i PVO). Meediakanal 78.ru lisas, et tegemist oli sõjaväelenduriga. Nime pole veel avalikustatud.

Tänane öö

Rünnakud Moskvale ja Moskva oblastile

Droonid pealinna suunas: Moskva linnapea sergei sobjanin kinnitas, et venemaa õhutõrje tulistas Moskva lähistel (Podmoskovjes) alla vähemalt kaks Ukrainast teele saadetud ründedrooni.

Tulekahju Pavlovski Possadis: venemaa seirekanalite andmetel puhkes pärast droonirünnakut ja õhutõrje tööd põleng Moskva oblastis asuvas Pavlovski Possadi piirkonnas.

Ukrainast teele saadetud droonid jõudsid sügavale venemaa sisemaale Jaroslavi oblastisse. Julgeolekuohu tõttu sulgesid vene võimud täielikult liikluse suurel maanteel, mis viib Jaroslavlist Moskva suunas, ning osaliselt peatati ühistransport. Linnas oli kuulda plahvatusi.

Hoiatused naaberoblastites: Drooniohu tõttu kuulutati eriolukord ja häire välja ka naabruses asuvates Vladimirski ja Ivanovo oblastites.

Okupeeritud alad ja Krimm

Ukraina droonid andsid eduka löögi okupeeritud Luhanski oblastis asuvale Štšastja soojuselektrijaamale. Tabamuse tagajärjel tekkis okupeeritud aladel massiline elektrikatkestus.

Krimmis Sevastoopoli kuberner teatas kolme Ukraina drooni allatulistamisest. Üks kahjustatud droon kukkus Gagarski rajoonis viiekorruselise elumaja trepikotta, põhjustades põlengu ja vigastades nelja inimest. Teine droon kukkus kütusemahutite lähedusse, süüdates sealses piirkonnas maastiku.

3. Kursk: muutusteta rindejoones.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: olukorra paranemise märke Kupjanski kandis ei ole (üldse on kuidagi uudiste puudus) ja Lõmani suunal ok.

6. Siversk: rindejoone muutusi ei tuvastanud.

7. Bahmut: rindejoone muutusi ei tuvastanud.

8. Donetsk: rindejoone muutusi ei tuvastanud.

9. Lõunarinne: olukord veelgi paranes Orihivi suunal aga kui kauaks, ei julge prognoosida.

Nimelt on Ukraina omad suutnud saada kanna maha saada Orihivi linnast kagus Mala Tokmatška asulas (enne sõda elas seal u 3000 inimest) ja kuna asula suur, siis korraga on seal hetkel vist nii Ukraina võitlejaid kui vene soldateid.

10. Herson: muutusteta.

11. Moscow Times: Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi venemaa Kesk-Aasia riikidele pikka aega loomulikuks relvatarnete partneriks – kõik need riigid pärinesid samast sõjatööstuskompleksist. Hiina alustas nendega kaitsevaldkonnas tasapisi koostööd juba 2010. aastate lõpus. Kuid pärast seda, kui putin alustas sõda Ukrainas, hakkasid endised liiduvabariigid oma sõjalist arsenali palju aktiivsemalt mitmekesistama, et mitte sõltuda nii tugevalt riigist, mis peab „lähivälismaad” oma jagamatu mõju sfääriks.

Hiina oli Kesk-Aasia riikidele pikka aega eelkõige kaubandus- ja investeerimispartner, kuid nüüd vallutab ta nende kaitseturgu üha kiiremini, analüüsib olukorda Caspian Post. Peking müüb droone, transpordilennukeid, soomustehnikat ja õhutõrjesüsteeme, rahastab piiride turvalisuse tagamiseks vajalikku taristut ning laiendab koostööd piirkonna jõustruktuuridega.

Näiteks on Türkmenistan soetanud pika (HQ-9) ja keskmise tegevusulatusega (HQ-12) õhutõrjesüsteeme, Usbekistan aga FD-2000, mis on HQ-9 analoog. Nii Usbekistan kui ka Kasahstan on näidanud valmisolekut võtta oma õhuvägedes kasutusele suuremaid Hiina päritolu lennutehnika platvorme: esimene on Eurasianeti hinnangul ilmselt hiljuti saanud neli mitmeotstarbelist hävituslennukit Chengdu J-10CE ning võib olla kokku leppinud veel 20 lennuki tarnes, teine kasutab juba kaheksat sõjaväe transpordilennukit Y-8F-200.

Õhutõrje on üks riikliku julgeoleku tähtsamaid ja tundlikumaid elemente, mistõttu uue tarnija kaasamine sellesse valdkonda toob kaasa märkimisväärseid strateegilisi tagajärgi, märgib Caspian Post.

Riik lubab sellisel partneril sisuliselt saada osaks oma õhuruumi kaitsesüsteemist. Sama kehtib hävituslennukite kohta. Lisaks loovad selliste süsteemide ostud pikaajalised sidemed tarnijaga, kes hakkab aastaid, mõnel juhul isegi aastakümneid tarnima rakette, varuosi, mootoreid ja tarkvara ning pakkuma moderniseerimis- ja personali väljaõppe teenuseid.

Hiina relvastuse arvelt arsenali laiendamine toimub vaatamata sellele, et Kasahstan, Kõrgõzstan ja Tadžikistan kuuluvad koos venemaaga sõjalisse liitu – Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (KJLO). Tadžikistan on isegi demonstreerinud Hiina tehnikat Dušanbes toimunud paraadidel, märkis kaitseanalüütikaettevõte Janes. Muu hulgas on riik ostnud soomustransportööre, soomusautosid, iseliikuvaid miinipildujasüsteeme ja käsitulirelvi.

Hiina rahastab samuti Tadžikistani ja Afganistani piiriäärsete julgeolekuobjektide ehitamist ja arendamist, sealhulgas oma transpordikoridoride ning Kesk-Aasia riikide majandustesse tehtud investeeringute kaitsmiseks.

Piirkonna riigid ostavad Hiinalt ka mehitamata õhusõidukeid, mis on muutunud eriti aktuaalseks Ukraina konflikti taustal, kus sõjategevus on suuresti kujunenud droonisõjaks. Nii on Kasahstan, Usbekistan ja Türkmenistan täiendanud oma arsenale lahingudroonidega Wing Loong ja CH-3A.

Stockholmi rahu-uuringute instituudi (SIPRI) andmetel vähenes venemaa relvaekspordi kogumaht aastatel 2021–2025 võrreldes perioodiga 2016–2020 64% ning venemaa osakaal maailma relvaekspordis langes 21%-lt 6,8%-le.

12. venemaa sõjaväekomissariaadid saavad õiguse küsida riigiasutustelt ning samuti riigi- ja eraorganisatsioonidelt laia valikut andmeid sõjaväekohustuslaste kohta, sealhulgas andmeid pangakontode, sissetulekute, tervise, laenude, välispasside, karistatuse ja poliitiliste ühiskondlike ühenduste tegevuses osalemise kohta. Vastava korralduse eelnõu koostas venemaa Föderatsiooni kaitseministeerium. Samu andmeid saavad sõjaväelased hankida ka sõjaväekohustuslaste lähisugulaste kohta.

Dokument, mis on avaldatud õigusaktide eelnõude portaalis, näeb ette juurdepääsu andmetele tuludeklaratsioonides märgitud sissetulekute, pangakontode ja hoiuste, laenude ja võlgnevuste ning inimese pankrotiks tunnistamise kohta. Sõjaväekomissariaadid saavad küsida andmeid töö- ja ettevõtlustegevuse, registreeritud sõidukite, liiklusõnnetuste, elukoha ja telefoninumbrite kohta.

Meditsiiniasutused peavad korralduse kohaselt esitama andmeid psühhiaatriliste ja käitumishäirete, narkosõltuvuse, alkoholismi ja toksikomaania, tuberkuloosi, HIV-i ning B- ja C-viirushepatiidi kohta. Nimekirja kuuluvad ka andmed puude kohta.

Sõjaväekomissariaadid saavad hankida teavet kriminaalasjade algatamise ja uurimistoimingute läbiviimise, inimese kahtlustatava või süüdistatava staatuse, tagaotsitavaks kuulutamise ning kinnipidamiskohtades viibimise kohta, samuti andmeid karistatuse või kriminaalmenetluse kohta. Lisaks on ette nähtud teatavate haldusõigusrikkumiste, täitemenetluste ja venemaalt lahkumise piirangute kohta käivate andmete edastamine.

Küsida saab ka andmeid perekonnaseisu kohta, sealhulgas abielu registreerimise ja lahutamise kohta, samuti osalemise kohta poliitilisi eesmärke taotlevate ühiskondlike ühenduste tegevuses ning inimese kuulumise kohta välisagentide registrisse. Nimekirja kuuluvad ka andmed välismaistest allikatest raha või vara saamise kohta, kui need allikad ei ole lähisugulased.

Sõjaväekohustuslaste pereliikmete – abikaasade, vanemate, laste, vendade ja õdede ning abikaasade sugulaste – kohta saavad sõjaväelased samuti õiguse küsida nimekirjas ette nähtud andmeid.

Nagu selgub seletuskirjast, koostas korralduse eelnõu venemaa Föderatsiooni kaitseministeeriumi 12. peavalitsus.

13. venemaa siseministeeriumi Pensa oblasti valitsus süüdistas kohalikke elanikke selles, et nad takistavad õigusrikkujate kinnipidamist, kuna usuvad, et politseinikud peavad kinni tavalisi kodanikke, et saata nad hiljem rindele. „Seoses kujunenud olukorraga asuvad inimesed üha sagedamini õigusrikkujate õiguste kaitsele, takistades politseiametnikel nende kinnipidamist, ning sellest lähtudes ei mõtle nad toimepandud kuritegude vältimatult kaasnevate tagajärgede tõsidusele,” teatas oblasti siseministeeriumi valitsus.

Samuti kinnitati seal, et politseinikud ei osale kodanike sunniviisilise mobiliseerimise haarangutes. „Ametlikult teatame, et politseiametnikud ei osale sellistes üritustes ega toimetada kodanikke sõjakomissariaatidesse,” seisab dokumendis. Samal ajal lisas ametkond, et selliseid toiminguid viivad läbi mingid isikud, kes esitlevad end siseorganite töötajatena.

Varem sai teatavaks, et Pensa oblastis korraldavad politseinikud koostöös sõjaväekomissariaatide töötajatega haaranguid ettekäändel, et tuvastada sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjaid, end registreerimata migrante ja desertööre. Kohalike elanike sõnul peetakse tegelikkuses kinni valimatult kõiki, antakse neile kätte kutseid ning sunnitakse sõlmima kaitseministeeriumiga lepingut. Viimase pooleteise kuu jooksul on sarnaseid juhtumeid registreeritud vähemalt 17 venemaa piirkonnas.

Projekti „Идите лесом” (Minge metsa) direktor Grigori Sverdlini sõnul on võimudel üha keerulisem leida vabatahtlikke, mistõttu suurendavad nad survet potentsiaalsetele lepingulistele sõjaväelastele. Saksamaa rahvusvahelise julgeoleku probleemide instituudi teaduri Janis Klüge uuritud regionaalvõimude dokumentide kohaselt kuuluvad meetodite hulka tänavatel kinnipidamised, ametnike kodu- ja töökoha külastused ning samuti võlgnike, tingimisi karistatud isikute ja hiljuti demobiliseeritud ajateenijate värbamine.

14. Lühiuudised

lukašenko saabus Moskvasse ootamatule visiidile.

Zelenski on samal ajal Moldovas.

Valgevene ehitab Gomelis raudteeinfrastruktuuri, mis on võimeline vastu võtma sõjaväeronge. See võib-olla võimalus venemaal hakata tooma siia suunale lihtsamalt oma vägesid ründamaks Ukrainat Valgevene suunalt, aga selleni oleks isegi lukašenko loa korral veel aega…

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.