Sõja ülevaade: 1646. päev - millegipärast langes väga tugevalt vene poole läbi õhu töötlus

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 27. august 2026:

millegipärast langes väga tugevalt vene poole läbi õhu töötlus… ja rindel nii ja naa.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. 330 teele läks.

3. Kursk: vene pool järgmisse külla jõudis.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: vist muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: Pisu veelgi Ukraina omad olukorda parandasid.

9. Lõunarinne: oli üks kaugemal lipulehvitamine ja ühe mnt läbilõikamine.

10. Herson: muutusteta.

11. Droonirünnakute tõttu on kõik Lukoili suurimad rafineerimistehased suletud.

12. VTB aktsiad langesid pärast Wildberriesi ja Ozoni langust ajalooliselt madalale tasemele.

13. Maailma suurim konteinerveoettevõte on lahkunud venemaa Musta mere sadamatest.

14. Politico teatel hoiatas CIA juht Moskvat Balti NATO riikide suhtes eskaleerumise eest.

15. USA luure seostab Saksa lennujaamast leitud plahvatusohtliku drooni venemaa sõjaväeluurega.

16. Droonitehase rünnaku pärast Slovakkias arreteeriti kaks lätlast ja üks ukrainlane.

Soome president Alexander Stubb ütleb, et Ukrainal on rohkem andmeid tänapäevase sõjapidamise kohta kui ülejäänud Euroopal kokku. Ta ütles, et Soome integreerib Ukraina lahingukogemust kaitsetootmisse, õppides droonidelt, rakettidelt, maapealsetelt robotitelt ja lahinguvälja meditsiinilt.

Bloombergi teatel kaalub putin Kiievi, sealhulgas kesklinna, aga ka teiste Ukraina linnade taristu ründamist raskemate ballistiliste rakettide abil, kusjuures läbirääkimised on sisuliselt ummikseisus. Bloombergi tsiteeritud allikad väidavad ka, et üha rohkem venemaa ametnikke usub, et putin võiks kasutada taktikalist tuumarelva. venemaa peamised partnerid, sealhulgas Hiina ja India on väidetavalt putinit hoiatanud sellise sammu isegi kaalumise eest.

Kokku toimus viimase ööpäeva jooksul 189 lahingukokkupõrget. Koos isikkoosseisu kaotustega arvestades kipub arvama, et edasi saadetavad grupid võisid lõiguti tuntavalt kasvada. Lõiguti on senised pingelised kohad jätkuvalt samad. Peamised murekohad hetkel Slovjanski-Kramatorski suund ning lõunarinde ida ja keskmises lõigus toimuv, kus küll on Ukraina omad suutnud viimasel ajal tuua pisu muutusi paremuse suunas aga tihe konveier ja töötlus kipub tekitama auke Ukraina kaitsesse ning kaldumised siia-sinna on liialt lihtsad tulema.

Agressor viis läbi 60 õhurünnakut, kasutades 197 juhitavat õhupommi, kaasas rünnakutesse 7192 kamikaze-drooni ja viis läbi 2340 meie vägede positsioonide ja asulate pommitamist. Njah, sellist kõige numbrite suurt langust nagu ei oodanudki. Ilm põhjuseks polnud. Küll tabavad Ukraina omad hulgaliselt igat liiki vene sõjatehnikat nii rinde läheduses kui kaugustes ning kasvab ja soldatitega asustatud paiknemiskohtade tabamine, olgu see siis mingi hoone, selle rusud või varjend jne.

1. Kiievis 27. augustil umbes kell 3 hommikul kohaliku aja järgi mitut järjestikust plahvatust. Õhurünnakuhoiatus oli jõus suuremas osas Ukrainast, välja arvatud läänepiirkondades.

Pealinnas kuuldi umbes minuti jooksul vähemalt kuut plahvatust.

Plahvatustest teatati ka lõunaosas asuvas Odessa linnas ja Zaporižjas. Zaporižja rünnakus sai vigastada vähemalt kolm inimest, ütles kuberner Ivan Fjodorov oma Telegrami postituses.

Ööpäevaringse pommitamise tagajärjel viga saanuid jagus ka teistesse rinde lähedastesse piirkondadesse.

2. 330 kaugmaadrooni erinevatesse venemaa ja okupeeritud alade poole suundumas nähti…

Krimmi kandis kostus öösel plahvatusi ja nagu kohalikud märkisid, siis mitte kõigis paigus ei töötanud õhuhäire. Njah, eks eelmise ööpäeva Krimmi kandis tabatud vene õhutõrje seirevõimekused kõvasti pihta said.

3. Kursk: vene pool jõudis oma lipuheistakmisega Pisarivka külasse. Sammu pikkus 3 km ja tegu on mitmete külade koos paiknemisega, kus asub ka üks mitmete maanteede ristumiskoht ehk siis peaks olema pisu enam olulise kohaga. Jooksev seis, kas seal peale lipulehvitamist ka soldatid ellu jäid, veel ei tea, aga töötluse all olid…

Mujal jätkas vene pool piiriüleseid katseid kas jalg maha saada või lihtsalt reiditada.

4. Harkiv: muutusteta rindejoones.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta rindejoones.

6. Siversk: muutusteta rindejoones.

7. Bahmut: muutusteta rindejoones.

8. Donetsk: vene poole kaudtuletegevusest saab arvata, et pisu on Ukraina omad veelgi parandanud olukorda Pokrovskist Dobrobilja suunal ning on laiendanud enda eesmiste possade paiknemisi Vodianske asulas.

9. Lõunarinne: muutusi oli.

Kui sektori idalõigus muutusi ei tuvastanud, siis Huljaipole kandis tundub, et vene pool sai kanna maha Dobropilja külast lõunas ja võis sellega läbilõigata külla suunduva põhja-lõunasuunalise olulise maantee.

Sealt veel u 7 km edasi juba Ukraina kaitse sügavuses Niženka külas suutis eile vene pool lippu lehvitada. Seal kandis on seda varemgi tehtud, aga vaid lipulehvitamiseks on need seni jäänud.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa naftatöötlemistehas Nizhegorodnefteorgsintez (NORSI), mis kuulub ettevõttele Lukoil, peatas 26. augustil toimunud droonirünnaku tagajärjel puhkenud tulekahju tõttu erakorraliselt nafta töötlemise ja naftatoodete tootmise, teatasid Reutersile kolm tööstusharu allikat. Reutersi allikate sõnul said droonirünnakus kahjustada üksikud tootmisseadmed, tsehhidevahelised ühendused ning tehase ühised infrastruktuuriobjektid. Allikad ei osanud öelda, kui kaua võtab aega droonirünnaku tagajärgede likvideerimine ja NORSI naftatöötlemise taaskäivitamine.

Reuters märgib, et koos NORSI-ga on Lukoilil nüüd venemaal peatatud kõigi peamiste naftatöötlemistehaste töö. Varem peatasid tooraine töötlemise Permnefteorgsintez 21. augustil ja Volgogradi naftatöötlemistehas 31. juulil.

NORSI on venemaal nafta töötlemise mahult suuruselt neljas ja bensiinitootmise mahult suuruselt teine naftatöötlemistehas. Selle töötlemisvõimsus ületab 15 miljonit tonni toorainet aastas. Tehas suudab toota ligikaudu 5 miljonit tonni autobensiini, üle 5 miljoni tonni diislikütust, üle 2 miljoni tonni masuuti ning umbes 0,5 miljonit tonni teedeehituses kasutatavat bituumenit.

Droonirünnakute tagajärgede tõttu on NORSI naftatöötlemise varem peatanud ka 2. juulil, 24. juunil, 20. mail ja 5. aprillil.

Tootmise seiskumise taustal ei pannud Lukoil kolmapäeval Peterburi rahvusvahelisel kauba- ja tooraineturul müüki NORSI toodetud autobensiini, diislikütuse ega teiste naftatoodete hulgipartiisid.

12. Moscow Times: Suurinvestor venemaa e-kaubanduse platvormidel tegutsevatesse ettevõtetesse, riigipank VTB seisab Moskva börsil silmitsi oma aktsiate uue languslainega.

Kolmapäeval saavutas venemaa varade mahult suuruselt teise panga aktsia uue ajaloolise madalpunkti – 49,86 rubla aktsia kohta – ning langes esimest korda alla nimiväärtuse (50 rubla). Päeva jooksul odavnes VTB aktsia 3%, augusti algusest 11% ja aasta algusest 45%.

Võrreldes 2015. aastal saavutatud tipptasemega on VTB kaotanud 88% oma turukapitalisatsioonist ehk 4,7 triljonit rubla (47 miljardit eurot). Praegu on pangal varasid 35 triljoni rubla väärtuses ja eraisikute kontodel 8,5 triljonit rubla, kuid panga turuväärtus on kõigest 646 miljardit rubla ehk 7,7 miljardit dollarit – kolm korda vähem kui Labubu-nukkude tootjal.

VTB olukorda raskendavad analüütikute sõnul ka Wildberriesiga seotud kohustused, kirjutavad IFC Solid Investitsii analüütikud. Mai lõpus teatas pank strateegilisest partnerlusest e-kaubandusplatvormiga, millest mõni kuu pärast tehingut sai Ukraina relvajõudude droonirünnakute sihtmärk. Selle tagajärjel hävis kolmandik laoressursist ning ettevõte kandis ainuüksi otseseid kahjusid mitmesaja miljardi rubla ulatuses.

Lisaks on VTB seotud ka Ozoniga, millest sai Ukraina droonikampaania järgmine sihtmärk. Nagu meenutab Alor Brokeri analüütik Andrei Zatsepin, sai pank Ozonis osaluse pandiks laenu eest, mille võttis AFK Sistema – ettevõte, kellele kuulub e-kaubandusplatvormis suur osalus. Ozoni aktsia on suve algusest langenud 45%. IFC Solid Investitsii hinnangul võib VTB-l tekkida vajadus kannatada saanud ettevõttele krediidiliini suurendada.

VTB puutus juba eelmisel aastal kokku laenumaksete tegemata jätmise probleemiga. Probleemsete varade osakaal panga bilansis kasvas 1,5 korda, 14,2%-ni, ületades venemaa pangandussüsteemi keskmist taset kolmandiku võrra.

2026. aasta esimese poolaasta lõpetas VTB 20% väiksema kasumiga, mis langes 225,2 miljardi rublani. Teises kvartalis ulatus langus juba 34%-ni, 92,6 miljardi rublani. IFRS-i aruande kohaselt pidi pank aprillis–juunis suurendama probleemsete laenude eraldisi peaaegu kolmandiku võrra – kvartali lõpuks ulatusid need 66,5 miljardi rublani. Samal ajal kahanes panga vaba kapitali puhver peaaegu nullini: see oli 10,7%, samal ajal kui lubatud miinimum on 10%.

Juuli lõpus teatas VTB juhatuse aseesimees Dmitri Pjanov töötajate arvu vähendamisest. Tema sõnul koondab pank 10% peakontori töötajatest, et kulusid kärpida.

Tegelikkuses on VTB laenuportfell märksa halvemas seisus, kui aruannetest paistab, rääkis Bloombergile juba eelmisel aastal üks panga allikas. Tema sõnul põhjustavad VTB-le probleeme laenumaksete tegemata jätmised, sealhulgas laenud, mida väljastati sõjatööstuse tootmise rahastamiseks.

13. Moscow Times: Maailma suurim konteinerveoettevõte MSC Mediterranean Shipping peatas uute broneeringute vastuvõtmise Novorossiiski sadamasse pärast seda, kui droon ründas ettevõtte laeva, kirjutab Bloomberg. Otsus tehti pärast rünnakut laevale MSC ULSAN III, mis oli teel Novorossiiskisse, seisab MSC klientidele saadetud teates. Ettevõtte Peterburi kontori töötaja kinnitas, et tegevus Novorossiiskis on peatatud.

MSC soovitas klientidel võtta ühendust oma venemaa agentuuriga, et leida alternatiivsed marsruudid seni, kuni tingimused võimaldavad regulaarse laevaliikluse taastada. MSC ja teised rahvusvahelised vedajad on alates 2022. aastast Ukraina sõja tõttu oma tegevust venemaal piiranud. Sanktsioonide tõttu veavad nad praegu venemaale peamiselt toiduaineid ja ravimeid. MSC jätkab tegevust teistes venemaa sadamates.

Ukraina droonirünnakud on alates suve keskpaigast raskendanud Hiinast Musta mere kaudu venemaale suunduvate importkaupade tarnimist, on logistikaettevõtete töötajad rääkinud. „Hiina–Novorossiiski marsruudil on praegu kõik keeruline, viivitused on tohutud,” ütles üks importija. Ekspedeerijad soovitavad Ukraina droonirünnakute tõttu seda marsruuti mitte kasutada.

Logistikaturu allikate sõnul oli piirkonna pingeline olukord kestnud juba märtsist, kuid suvel muutus olukord veelgi teravamaks. 1. augusti öösel uppus Novorossiiskist 200 kilomeetri kaugusel Mustal merel pärast Ukraina meredroonide rünnakut Fesco konteinerlaev „Janina”.

Ühe suure logistikaettevõtte juhi hinnangul liikus Novorossiiski kaudu kuni 30% venemaale saabuvatest importkonteinerkaupadest.

14. CIA direktor John Ratcliffe hoiatas sel nädalal Moskvas toimunud visiidi ajal venemaa ametnikke NATO liikmesriikidega, eelkõige Eesti, Läti ja Leeduga, pingete eskaleerimise eest, teatas Politico 26. augustil, viidates kahele asjaga kursis olevale inimesele.

Ratcliffe sõitis 25. augustil venemaa pealinna ette teatamata visiidile. Tegemist on teadaolevalt esimese CIA direktori visiidiga Moskvasse USA presidendi Donald Trumpi praeguse administratsiooni ajal.

„Kohtumise peamine eesmärk oli hoiatada venemaad igasuguse Balti riikide vastase eskalatsiooni eest,“ ütles üks läbirääkimistega kursis olev inimene Politicole.

Augusti alguses hoiatasid USA luurehinnangud, et putin võib NATO otsusekindlust proovile panna piiratud rünnakuga mõne alliansi liikmesriigi vastu juba sel sügisel, kirjutas Wall Street Journal. See hinnang tähistas muutust võrreldes varasemate USA eeldustega, mille kohaselt Moskva ei kavatse tõenäoliselt NATOt rünnata ajal, mil venemaa sõjavägi on jätkuvalt tugevalt seotud sõjategevusega Ukrainas. Samuti kajastas see viimastel kuudel Euroopa ametnike tehtud sarnaseid hoiatusi.

Visiit toimub ajal, mil kasvab mure võimalike venemaa sammude pärast Ukraina toetamisega seotud NATO riikide vastu. Moskva on korduvalt ähvardanud Kiievit toetavaid lääneriike ning venemaad on juba aastaid süüdistatud Euroopa riikide vastu suunatud küberrünnakute, sabotaaži ja muude hübriidoperatsioonide korraldamises.

NATO kollektiivkaitse põhimõtte kohaselt käsitatakse relvastatud rünnakut ühe liikmesriigi vastu rünnakuna kõigi liikmesriikide vastu.

Ratcliffe kutsus Moskvat Politico teatel, viidates ühele oma allikale ja visiidiga kursis olevale Briti ametnikule, samuti vähendama oma sõjalist ja majanduslikku toetust Iraanile. Briti ametniku sõnul kutsus CIA direktor venemaad üles lõpetama Iraanile relvade ja kaitsetehnoloogia tarnimise ning soovitas Moskval mitte „üle reageerida“, kui venemaad mõjutavad USA laiendatud sanktsioonid, mis on suunatud Teheraniga majandussuhteid hoidvatele riikidele.

Trump kirjeldas Ratcliffe’i visiiti 26. augustil antud raadiointervjuus kui „poolrutiinset“ ning lükkas tagasi oletused, et CIA juht saadeti Moskvasse spetsiaalselt selleks, et takistada venemaad NATO otsusekindlust proovile panemast.

„Ma vihkan inimestele pettumuse valmistamist. Me tahaksime näha, et sõda Ukrainaga lõppeks,“ ütles Trump, tunnistades, et visiit oli seotud jõupingutustega lõpetada venemaa sõda Ukraina vastu.

Politico teatas, et Ratcliffe’i Moskvasse viinud sõjalennuk väljus Lätist, tuginedes avalikult kättesaadavatele lennujälgimisandmetele. CIA ei vastanud väljaande kommentaaripalvele.

15. USA luureametnike hinnangul näitas Saksamaa Leipzigi/Halle lennujaamast selle kuu alguses leitud lõhkedroon märke, mis viitasid venemaa sõjaväeluureagentuuri (GRU) tootmisele, teatas ABC News 26. augustil.

Drooni konstruktsioon ja lõhkeained olid tüüpilised venemaa GRU poolt kasutatavatele, ütlesid anonüümsed USA luureametnikud ABC Newsile.

Saksamaa rahandusminister Friedrich Merz ei kommenteerinud drooni päritolu, kuid ütles, et Saksa agentuurid tegelevad juhtumiga ja teatavad oma järeldustest peagi, teatas ABC News.

Kõnealune droon, mis ilmselt sihtis laskemoonaga täidetud Ukraina transpordilennukit, leiti 5. augustil Leipzigi lennujaama perroonilt Ukraina transpordilennuki lähedalt, mis oli täidetud laskemoonaga. See vedas sõjaväeklassi lõhkeaineid, kuid selle käivitusmehhanism ühendati pärast drooni leidmist lahti ja see ei plahvatanud.

Samal päeval põrkas lennujaamas kokku teine tundmatu lendav objekt saabuva DHL-i transpordilennukiga.

Saksa väljaande Bild andmetel viibis Leipzigi/Halle lennujaamas toimunud oletatava rünnaku ajal neli Ukraina transpordilennukit. Lennujaam on olnud Ukraina Antonov Airlinesi baasiks vahetult pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust.

USA luureallikad ütlesid 7. augustil Wall Street Journalile, et droonid kuuluvad tõenäoliselt Moskvale.

Juhtum ajendas Euroopa ametnikke muretsema venemaa võime pärast pidada lääne vastu „hübriidsõda“ kättemaksuks Ukraina toetamise eest.

„Spionaaž, sabotaaž, küberrünnakud või salajased operatsioonid välisriikide poolt, mille eesmärk on Saksamaa destabiliseerimine või otsese kahju tekitamine, on pidev reaalsus,” ütles Saksamaa siseminister Alexander Dobrindt 9. augustil Saksa meediale.

Nädalaid hiljem avastasid Saksa uurijad 25. augustil Leipzigi/Halle lennujaamast läänes asuval väljal kolmanda drooni ja lõhkeainete partii, teatas Saksa meedia. Jääb selgusetuks, miks leitud lõhkeainet ei detoneeritud või milline oli kolmanda drooni roll rünnakukatses.

Kahtlustatavaid venemaaga seotud drooniintsidente on Euroopa lennujaamades korduvalt aset leidnud, põhjustades lendude peatamisi ja ümbersuunamisi. ABC Newsi andmetel on alates 2026. aasta jaanuarist Leipzigis/Halles lennuliiklust häirinud 18 drooniintsidenti.

16. Kaks Slovakkia idaosas asuvas droonitootmistehases süütamiskatsega seotud kahtlustatavat on Läti kodanikud, veel üks võimalik kurjategija on ukrainlane. Sellest teatas Reutersile kolmapäeval, 26. augustil Prešovi piirkonnaprokuratuur.

Üks lätlastest, 26-aastane mees, peeti kinni Saksamaal Hamburgis. Bratislava ootab tema väljaandmist, kirjutab Der Spiegel. Tema kaasmaalane ja ukrainlane viibivad praegu Slovakkias vahi all. Päev varem teatas Slovakkia politsei, et kolmele välismaalasele on esitatud süüdistus ühiskonnale ohtliku eriti raske kuriteo ettevalmistamises. Milliste riikide kodanikud nad on, politsei toona ei täpsustanud.

Samal ajal teatas Slovakkia organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse amet (UBOK), et kahe kinnipeetu läbiotsimisel leiti märkimisväärne kogus süütesegu, tööriistu, mobiiltelefone, seikluskaamera ning käsitsi koostatud plaan. Arvatavasti kavatsesid kurjategijad süütamiseks kasutada napalmi.

„Esialgsetel andmetel võis rünnaku ajal hoones viibida umbes 70 töötajat. Tootmishoones asuva vara väärtus ulatub praegu teadaolevatel andmetel kümnete miljonite eurodeni,” seisis politsei teates.

Rünnaku tõenäoline sihtmärk – Ukraina ettevõtte Skyetoni tehas

Slovakkia veebiväljaande Dennik N andmetel oli kavandatud rünnaku sihtmärgiks Ukraina drooniettevõtte Skyetoni droonitehas Prešovis. Nagu meenutab veebiväljaanne The Moscow Times, hävis ettevõtte Kiievi kontor 2026. aasta mais venemaa rünnaku tagajärjel.

„Ettevõte Skyeton korraldas Slovakkias tütarettevõtte Tropozondi kaudu Raybirdi droonide tootmise. Raybirdi mehitamata õhusõidukid edastavad sihtmärkide koordinaate reaalajas ning integreeruvad HIMARSi, Caesari ja Krabi suurtükisüsteemidega,” märgivad ajakirjanikud. 2025. aastal teatasid Skyeton ja Briti kaitseettevõte Prevail Partners ühisettevõtte Skyeton Prevail Solutions loomisest.

Ühendkuningriiki kavandatud ühisettevõttes pidi töötama 160 inimest. Ukraina ettevõtte Skyetoni teine partner on Taani ettevõte Quadsat, mis arendab modulaarseid raadiosagedusandureid ja elektroonilise sõjapidamise vahendeid, selgub väljaande materjalist.

Varem kirjutas Briti väljaanne Telegraph, et venemaa värbab Euroopas kohalike kuritegelike ühenduste liikmeid kaitsetööstuse ettevõtetele kahju tekitamiseks ning NATO valmisoleku kontrollimiseks vastutegevusele.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.