Foto: Läti õhuvägi

Lõunaeestlane palus tehisarul ChatGPT teha konkreetsema analüüsi: „Kui Venemaa alustaks 2026. aastal rünnakut Eestile, mis võiks juhtuda esimese 24 tunni jooksul Tartus ja Võrus ning mida tavalisel elanikul oleks mõistlik teha?”

Kui Eesti satuks 2026. aastal sõtta: esimesed 24 tundi

0–6 tundi: kõige tõenäolisemalt tekiks segadus

Esimestel tundidel võiks tavainimene märgata eelkõige:

mobiili- ja internetihäireid;
elektrikatkestusi;
sireene ja ametlikke hoiatusi;
droonide või õhurünnakuteateid;
liikluse järsku suurenemist;
sularahaautomaatide ja maksesüsteemide häireid;
väga palju vastukäivat infot sotsiaalmeedias.

Kõige olulisem reegel: ära hakka esimese kuulujutu peale autoga linnast välja sõitma.

Kui antakse ametlik evakuatsioonikorraldus, tuleb seda muidugi järgida.

6–12 tundi

Kui tegemist oleks tõsise sõjalise konfliktiga, hakkaks Eesti koos liitlastega tõenäoliselt kiiresti korraldama:

õhu- ja raketikaitset;
vägede liikumist;
kriisikommunikatsiooni;
meditsiinilist abi;
kriitilise infrastruktuuri kaitset.

Tavainimese jaoks muutuks kõige olulisemaks varjumine ja info saamine.

Kui kuuled õhuhäiret või saad telefonile ohuteate, mine siseruumi ja võimalusel hoone keskossa, eemale akendest. Kui läheduses on ametlik varjumiskoht, järgi kohalikke juhiseid.

Tartu puhul

Tartu elaniku jaoks oleks minu soovitus esimese 24 tunni jooksul üsna lihtne:

Ära mine uudishimust tänavale vaatama, mis toimub.

Kui väljas on plahvatusi, õhurünnakuoht või muu otsene oht:

mine hoonesse;
eemaldu akendest;
sulge aknad ja uksed;
järgi ametlikke juhiseid;
ära levita kinnitamata infot;
hoia telefon laadituna.

Kui elektrit pole, ära raiska telefoni akut pidevale sotsiaalmeedia jälgimisele.

Võru puhul

Võru puhul lisandub üks oluline tegur: geograafiline lähedus Venemaale.

See tähendab, et kriisi korral võib Lõuna-Eestis olla eriti oluline järgida ametlikke korraldusi evakuatsiooni või liikumispiirangute kohta.

Kui aga evakuatsioonikorraldust ei ole, ei tähenda see automaatselt, et tuleb hakata Võrust omal käel ära sõitma.

Massiline spontaanne liiklus võib kriisi alguses hoopis takistada päästeteenistuste ja kaitseväe liikumist.

Mida ma soovitaksin kodus valmis hoida?

Mitte mingit „punkriarsenali”. Pigem 72 tunni varu.

Ühele inimesele võiks kodus olla:

joogivesi;
toit, mida saab süüa või valmistada vähese elektriga;
ravimid ja esmaabivahendid;
taskulamp;
patareidega raadio;
akupank;
vajalikud hügieenitarbed;
natuke sularaha;
soojad riided ja tekid;
dokumendid;
vajalikud prillid jms.

Ja auto võiks olla vähemalt poolenisti tangitud, kui kriisiolukord tekib.

Kõige tähtsam asi

Kui Venemaa peaks Eestit ründama, siis ma ei eeldaks, et:

„Vene väed on homme Tartus/Võrus.”

Palju tõenäolisemalt oleks esimene kogemus tavainimese jaoks info-, side-, elektri-, liiklus- ja õhurünnakutega seotud häire, samal ajal kui Eesti ja NATO sõjaline süsteem hakkaks tööle.

NATO kollektiivkaitse tähendab, et Eesti kaitsmine ei sõltu ainult Eesti enda jõust. NATO on oma idatiiva kaitset viimastel aastatel oluliselt tugevdanud.

Tehisaru koostas ka konkreetse Tartu/Võru elaniku 72 tunni kriisiplaani:

🇪🇪 Tartu/Võru elaniku 72 tunni kriisiplaan

1. Tee need asjad valmis juba rahuajal

💧 Vesi

Hoia kodus vähemalt 3 päeva joogivett.

Praktiline kogus: umbes 3 liitrit inimese kohta ööpäevas, lisaks vesi toiduvalmistamiseks ja hügieeniks.

Näiteks kaheliikmelisel majapidamisel võiks olla vähemalt 18–20 liitrit joogiks ja toidu valmistamiseks.

🥫 Toit

Vali toit, mida saab süüa ka siis, kui elektrit pole:

konservid;
kuivikud;
pähklid;
müslibatoonid;
pikalt säiliv leib;
pudrud;
kuivatatud puuviljad;
imikutoit, kui vajalik.

Ära tee varust nii keeruliseks, et seda peaks spetsiaalselt kriisi jaoks valmistama.

🔦 2. Elektrikatkestuse komplekt

Ühes kohas võiksid olla:

2 taskulampi;
patareid;
akupank;
telefonilaadijad;
patareiraadio;
küünlad/tikud;
soe tekk;
esmaabivahendid.

Oluline: akupanka tasub laadida regulaarselt, mitte alles siis, kui kriis algab.

📻 3. Info

Kriisi ajal ära sõltu ainult Facebookist, Telegramist või muudest sotsiaalmeediakanalitest.

Jälgi:

Eesti ametlikke ohuteateid;
ERR-i;
Päästeameti juhiseid;
kohaliku omavalitsuse teateid.

Hädaabi number on 112, riigiinfo telefon 1247.

Kui internet kaob, on patareiraadio väga kasulik.

🏠 4. Kõige tähtsam: vali oma kodus varjumiskoht

See on asi, mida ma soovitaksin teha täna, mitte kriisi ajal.

Päästeameti juhiste järgi on parim võimalus:

kelder või hoone sisemine akendeta ruum.

Kui oled juba hoones, ei ole mõistlik hakata õhurünnaku ajal teise linnaossa sõitma. Päästeamet rõhutab, et raketid võivad jõuda Eesti piires kohale väga kiiresti ning varjumiseks võib olla aega vaid mõni minut.

Avalikud varjumiskohad on mõeldud eelkõige inimestele, kes on ohu tekkimise ajal nende läheduses.

Hea kodune varjumiskoht:

võimalikult vähe aknaid;
eelistatavalt keldrikorrus;
tugevad konstruktsioonid;
eemal välisseintest;
eemal suurtest klaaspindadest.

Päästeamet eristab varjumiskohta ja varjendit: tavaline kohandatud kelder kaitseb näiteks lööklaine, tolmu ja lenduvate kildude eest, kuid ei ole mõeldud otsese tabamuse talumiseks.

🏢 Kui elad kortermajas

Vaata juba praegu keldrisse.

Küsi korteriühistult:

„Kus on meie maja varjumiskoht ja kuidas sinna kriisi korral pääseb?“

See küsimus on 2026. aastal eriti asjakohane, sest alates 1. juulist 2026 kehtivad uued varjumisnõuded ning paljudele suurematele hoonetele tuleb koostada varjumisplaan.

🚗 5. Auto

Kui sul on auto, hoia:

paak vähemalt pooltäis;
autos laadimiskaabel;
väike joogiveevaru;
soe tekk;
taskulamp;
esmaabikomplekt.

Ära planeeri automaatselt „sõidan sõja korral Võrust Tartusse“.

Kui toimub sõjaline rünnak, võib liiklus olla piiratud ja teed vajalikud pääste- või kaitseväe liikumiseks.

Evakuatsioon toimub siis, kui selleks antakse korraldus.

🧳 6. Tee valmis väike evakuatsioonikott

Üks kott inimese kohta:

Dokumendid

ID-kaart/pass;
vajalikud dokumendid;
võtmed.

Riided

aluspesu;
sokid;
soe särk;
vihmakindel riietus.

Muu

ravimid;
hügieenitarbed;
telefon;
laadija;
akupank;
natuke sularaha;
vesi;
väike kogus toitu.

Kui on vaja lahkuda 15 minutiga, ei tohiks hakata mõtlema, mida kaasa võtta.

🟠 7. Kui tuleb õhuhäire

Ära mine akna juurde vaatama.

Kui oled kodus:

→ mine varjumiskohta → eemaldu akendest → sulge aknad ja uksed → järgi ametlikku teadet → ära lahku enne, kui oht on möödas või antakse uus korraldus.

Kui oled tänaval:

→ lähim avalik varjumiskoht või hoone → kui hoonet lähedal pole, otsi maastikul võimalikult head kaitset ja heida pikali.

Päästeamet soovitab tänaval viibides otsida lähimat avalikku varjumiskohta või muud lähedal asuvat hoonet.

🟢 8. Mida teha esimese 24 tunni jooksul?

Kui rünnak on alanud:

Ära:

sõida niisama ringi;
mine plahvatuskohti vaatama;
levita sotsiaalmeedias videosid sõjaväe liikumisest;
jaga kinnitamata kuulujutte;
takista päästeteenistuste tegevust.

Tee:

püsi turvalises kohas;
kuula ametlikke teateid;
hoia telefon töökorras;
säästa akut;
kontrolli lähedaste olukorda;
kasuta vett ja toitu säästlikult;
järgi evakuatsioonikorraldust, kui see antakse.

🟡 9. Tartu vs Võru

Minu arvates on siin üks oluline erinevus.

Tartu

Kui oled Tartu linnas ja ametlikku evakuatsioonikorraldust ei ole, oleks minu soovitus pigem:

jää koju → varjumisvõimalus valmis → 72 tunni varu → jälgi ametlikku infot.

Ära eelda, et linnast tuleb kohe lahkuda.

Võru

Võrus valmistuksin natuke konservatiivsemalt:

72 tunni koduvaru + evakuatsioonikott + auto korras + teada vähemalt üks alternatiivne koht, kuhu vajadusel minna.

Võru puhul on eriti oluline teada, mida kohalik omavalitsus evakuatsiooni korral nõuab, sest piiriäärses piirkonnas võivad korraldused olla teistsugused kui Tartus.

⭐ Minu soovitus sulle

Kui tahad päriselt valmis olla, siis ära alusta sellest, et ostad tohutu hulga varusid.

Tee kõigepealt need viis asja:

1. Leia kodus parim varjumiskoht.
2. Kontrolli, kus on lähim avalik varjumiskoht.
3. Pane kokku 72 tunni vee- ja toiduvaru.
4. Pane kokku üks evakuatsioonikott.
5. Lae akupank ja hoia patareidega raadio töökorras.

Päästeametil on praegu olemas ka ametlik avalike varjumiskohtade kaart, kus saab vaadata Tartu ja Võru maakonna kohti.

Tehisaru koostas ka Tartu/Võru varjumiskohtade nimekirja:

🟦 Tartu avalikud varjumiskohad

Päästeameti praeguses nimekirjas on Tartu linnas järgmised avalikud varjumiskohad:

Delta õppehoone maa-alune parkla — Narva mnt 18
Miina Härma Gümnaasiumi Puiestee õppehoone — Puiestee 62
Eesti Maaülikooli Metsamaja — F. R. Kreutzwaldi 5
Hugo Treffneri Gümnaasium — Munga 12
Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium — Kaunase pst 70
Kvartali keskus — Riia 2
Püssirohukelder — Lossi 28
Tamme staadioni spordihoone — Tamme pst 1
Tartu Jaan Poska Gümnaasium — Vanemuise 35
Herbert Masingu Kool — Vanemuise 33
Tartu Descartes’i Kool — Anne 65
Tartu Forseliuse Kool — Tähe 103
Forseliuse Kooli tööõpetuse maja — Tähe 101
Tartu Jogentaga Kool — Uus 54
Tartu Kaubamaja maa-alune parkla — Riia 1
Tartu Linnaraamatukogu — Kompanii 3/5
Tartu Rakenduslik Kolledž (VOCO) — Kopli 1
VOCO — Põllu 11
Tartu Turuhoone — Vabaduse pst 1
Tartu Ülikooli Füüsika Instituut — Ostwaldi 1
Tartu Ülikooli õppehoone — Lossi 3
Tartu Ülikooli raamatukogu — Struve 1
Veeriku Kool — Veeriku 41
Tartu Mänguasjamuuseum — Lutsu 2

Tartu linna enda nimekirjas on mõnes kohas nimetus veidi erinev, kuid Päästeameti nimekiri on hea ametlik lähtekoht.

Tartu kaart

Tartu linnal on eraldi kriisikaart, millelt saab vaadata varjumiskohti ja muud kriisiinfot:

⁠Tartu kriisikaart

See on ilmselt kõige mugavam viis kontrollida enda täpsest asukohast lähimat varjumiskohta. Tartu linn soovitab seda ka ise.

🟩 Võru

Võru puhul on nimekiri palju kompaktsem. Võru linn ütleb, et linnas on viis tähistatud avalikku varjumispaika.

Võru 5 avalikku varjumispaika

Lembitu tn 2 — endine teenindusmaja
Olevi tn 29 — Võru Lasteaed Sõleke
Kooli tn 7 — Võru Kreutzwaldi Kool
Tartu tn 25 — pangamaja
Vabaduse tn 12 — Võru Kesklinna Kool

Võru linn ütleb, et need on valitud koostöös Päästeametiga ja spetsialistide poolt üle kontrollitud.

Võru kaart

⁠Päästeameti/Maa-ameti varjumiskohtade kaart

⚠️ Üks väga oluline asi

Avalik varjumiskoht ei tähenda, et sinna peaks sõitma, kui kodus oled.

Päästeameti juhis on väga selge: avalik varjumiskoht on eelkõige inimesele, kes on ohu tekkimise ajal avalikus ruumis ja selle koha lähedal. Kui oled kodus või tööl, tuleks üldjuhul jääda sinna ning leida lähim kelder või akendeta ruum.

Tartu juhis ütleb samuti, et sireeni korral tuleb kohe varjuda; siseruumides minnakse võimalusel keldrikorrusele või ruumi, mille ja väliskeskkonna vahel on vähemalt kaks seina.

Seega näiteks:

Kui oled Võrus kodus ja kuuled õhuhäiret → ära hakka autoga Tartu tn 25 pangamaja poole sõitma.

Kui oled Võru kesklinnas tänaval → lähim tähistatud varjumiskoht võib olla väga hea valik.