Sõja ülevaade: 1477. päev – vene uue tihedama rünnakulaine ootuses
Avaldatud: 11 märts, 2026Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 11. märts 2026:
rindel ok, aga maa kiire tahenemine toob üha lähemale arvatava vene uue tiheda konveieri käivitamise.
1. Sadu.
2. Krimmis läks väga palavaks.
3. Sumõ: rindejoones muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa rahandusministeerium teatas kahe kuu jooksul riigikassas tekkinud 3,4 triljoni rubla suurusest „august”.
12. venemaa võimud on otsustanud karmistada ajateenijate sõjaväelisele kohale paigutamise vaidlustamise reegleid.
13. Moskvas käivitatakse internetiühendust nn valgete nimekirjade alusel.
14. Axios: kuus kuud tagasi keeldus USA ostmast Ukrainalt tehnoloogiat Iraani droonide vastu kaitsmiseks.
15. Lühiuudised
137 vene poole rünnakut ja kõiges suht sarnane pilt eelnevate päevadega. Küll on hakanud maa tahenema ja kipub liikuma pisu suuremaid kolonne, rekord rünnakul nägin koos kahte soomusmasinat, vähemalt 5 ATV-d ja paari sõiduautot. Jokutasid ühel suuremal ristmikul koos ja kaudtule kaela said.
1. venemaa heitis Slovjanskile kolm õhupommi, tappes vähemalt neli ja haavates 16 inimest, teatas Donetski oblasti kuberner Vadõm Filaškin.
2. 9. märtsil andis Ukraina armee Brjanskis asuvale Kremni El tehasele raketirünnaku. See on venemaa peamine raketiheitjate ja droonide mikroelektroonika tootja. Brjanski kuberner aleksandr bogomaz teatas oma Telegrami kanalil, et rünnakus oli inimohvreid. Ta ei maininud tehase tabamist, kuid hoiatas elanikke põlemisproduktide suitsu eest Sovetski rajoonis, kus Kremni El asub, kutsudes neid üles jääma siseruumidesse ja sulgema aknaid.
Ukraina seireallikad Exilenova+ ja Supernova avaldasid pealtnägijate videod, mis näitasid, et tehast tabasid arvatavasti Storm Shadow tiibraketid. Videomaterjali kohaselt tabas tehast kuni kümme raketti, põhjustades selle territooriumi kohale tohutu suitsupilve. Astra kinnitas Kremni El rünnakut. Mashi andmetel hukkus rünnakus kaks ja sai vigastada 12 inimest. Shot väidab, et hukkunute seas oli tehase lähedal tänaval kõndinud mees. Exilenova+ teatab, et rünnakule järgnes moona plahvatus. Silicon El Group CJSC on üks venemaa suurimaid mikroelektroonikaettevõtteid, mis asutati 1958. aastal. See toodab üle 1200 toote, sealhulgas raketisüsteemide, õhutõrjesüsteemide ja droonide (Pantsir, Iskander, Topol-M, Bulava, S-300 ja S-400 õhutõrjesüsteemid, elektroonilise sõjapidamise süsteemid ja radarid) komponente.
vene sõjaväeblogija romanov ütles, et eilse raketirünnaku ajal tiirles Brjanski kohal Ukraina luuredroon ning süüdistas venemaa kaitseministeeriumi liigses hõivatuses fabritseeritud statistika ja valeandmetega, et tagada strateegiliste rajatiste ja piirialade õhutõrje katvus.
Okupeeritud Mariupoli lähedal tabati laskemoonaladu. Plahvatused kestsid vist terve öö.
Ukraina erioperatsioonide vägede droonid ründasid Makijivkas kütusehoidla, -jaotuse ja -varustuse kohta. Erioperatsioonide vägede droonid tabasid ka Donetskis asuvat Volna 3 elektroonilise sõjapidamise jaama, mida venemaa väed kasutasid droonide juhtimissageduste häirimiseks.
Täna varahommikul teatati Krimmist, et jälle töötab õhuhäire.
Kohalike teatel toimusid plahvatused Sevastoopoli lähistel, kus asuvad Belbeki ja Katša lennuväljad.
Eile toimus Krimmis Fiolent kandis õhurünnak, kostus seeria plahvatusi. Hiljem lisandus tulistamine automaatidest, lõpuks ühest kuulipildujast, kuuldi droonide lennuhääli ja vähemalt veel ühte plahvatust. Kohalikud arvavad, et tabati vene poole õhutõrje vahendeid.
Sõnumeid droonidest tuli ka Feodossijast, Kertši ja Simferoopoli kandist.
3. Sumõ: muutusteta rindejoones.
Ukraina väejuht Oleksandr Drapatõi ütles, et venemaa püüab luua Sumõ ja Harkivi piirialadel 20 km laiuse puhvervööndi, vallutades rindel asuvaid külasid, lisades, et vene väed võivad laiendada kontrolli 12 sektorile, sealhulgas Krasnopilliale, Velõka Põsarivkale ja Zolotšivile.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: muutusteta.
9. Lõunarinne: halli ala puhastamine Ukraina omade poolt jätkus.
Huljaipole telje uuendused:
Blogikanalist: Ukraina 425. Skela rügement on kinnitanud Ternove vabastamist. Berezoves on Ukraina vägedel linna põhjaosa tugev haare, samal ajal kui Vene üksused hoiavad endiselt lõunaosa kinni ja lahingud käivad täie hooga. Kaugemal läänes on Ukraina üksused tunginud Kalõnivskesse, kuigi pole veel selge, kas nad on kindlustanud püsiva tugipunkti. Suurim areng: Ukraina väed võitlevad nüüd Novohrõhorivka küla, umbes 3 km lõunas kohast, kus rinne varem asus. Jalaväe lahingumasinad ja rünnaküksused ründavad seal vene jalaväge. vene üksused väidavad, et tõrjusid rünnaku mõnda aega tagasi.
Jätkuvalt arvamusel, et pigem Ukraina puhastab intensiivsemalt halli ala ning ei kipu eriti leidma märke, et puhastatud küladesse või kaevikuliinidesse enda mehi kaitsesse jäetakse. Ka on hallis alas toimetavad Ukraina üksused pigem kuni jao suurused ja see on mõistlik suurus, sest kuskil hallis alas olevatel possadel tavaliselt ongi vaid mõned soldatid.
vene poole survet siiski jagus ja suurim ründav seltskond oli isegi u rühm, kus oli nii ports ATV-sid kui mõned lahingumasinad jne. Eip läinud neil hästi…
10. Herson: muutusteta.
11. Kütuse hindade langus ja majanduslangus söövad jätkuvalt venemaa eelarve tulusid, mistõttu tuleb sel aastal iga kolmas rubla kulutada armeele ja sõjale. venemaa rahandusministeeriumi teisipäeval avaldatud teate kohaselt oli föderaalkassas jaanuaris-veebruaris 3,449 triljoni rubla (38 miljardi euro) suurune puudujääk – see on peaaegu 1,5 korda suurem kui aasta varem samal perioodil.
Nafta- ja gaasitulud vähenesid poole võrra (826 miljardi rublani) pärast venemaa naftahindade langust ja naftaettevõtete sunnitud tootmiskärpeid. Ressursivälised tulud suurenesid vaid 4,1% (3,94 triljoni rublani) ja reaalselt – inflatsiooniga korrigeerituna – vähenesid 1,6%.
Selle tulemusel kulutati eelarves peaaegu kaks korda rohkem makse kui laekus – 8,21 triljonit rubla võrreldes 4,76 triljoniga. Ja viimase kahe kuu puudujääk on jõudnud väga lähedale kogu aasta eesmärgile (3,78 triljonit rubla).
„Aasta algusest on möödunud vaid kaks kuud ja eelarve on juba lõhki,” märgib Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) vanemteadur Alexander Koljandr. Vaatamata käibemaksu ja väikeettevõtete maksude tõstmisele tunnistasid võimud juba veebruaris, et sel aastal on võimatu kõiki eelarvekohustusi täita – seda tõestavad plaanid muuta eelarvereeglit, toob Koljandr välja.
Idee on langetada nafta hinna ülemmäära, mis nõuaks ammendunud Rahvusliku Heaolu Fondi kasutamist eelarvelünkade katmiseks, mis tooks samaaegselt kaasa mõnede kulutuste külmutamise. Arvestades, et sõjaliste kulutuste kärpimine on ebareaalne, kärbitakse tõenäoliselt juba niigi stagneeruva tsiviilmajanduse rahastamist, märgib Koljandr.
Sõda Iraanis, mis tõstis Brenti toornafta hinna lühiajaliselt üle 100 dollari barreli kohta, võiks venemaa eelarvet aidata, kuigi kõik sõltub sellest, kui kaua konflikt kestab, märgib Petras Katinas, Londoni Kuningliku Ühendatud Teenistuste Instituudi ekspert. Kui see mõne nädala pärast lõpeb, on mõju minimaalne, kuid kui sõda venib, võib venemaa majandus saada Katinase väitel märkimisväärsema süsti.
„Kui nafta hinnad ei püsi kaua kõrgel ja rubla ei nõrgene, jäävad kremli eelarveprobleemid püsima,” nõustub Koljandr. Ta hoiatab, et ootused saada ressursivabast majandusest rohkem raha ei täitu tõenäoliselt, kuna valitsus valmistub langetama oma niigi sünget selle aasta majanduskasvu prognoosi – 1,3%-lt – 0,7–1%-le.
Oxfordi Energiauuringute Instituudi James Hendersoni sõnul kasutatakse Iraani sõjast saadavaid täiendavaid naftatulu tõenäoliselt Ukraina sõja rahastamiseks. „Keegi ei üllata, kui selle tulemusel sõjakulutused suurenevad,” ütleb ta. „Raha on rohkem, mis tähendab, et vaikimisi eraldatakse sõjalistele vajadustele rohkem raha. See on kindlasti ebasoovitav tagajärg.”
12. kreml on otsustanud kaotada venemaa kodanikele garanteeritud võimaluse peatada ajateenistuskomisjoni otsus armeesse saatmise kohta, kui otsus kohtus vaidlustatakse. Vastavad muudatused, mis muudavad seadust „Sõjaväekohustuse ja sõjaväeteenistuse kohta”, on ilmunud venemaa riigiduuma andmebaasi, teatas „Школа призывника”. Seaduseelnõu esitas saadikute rühm eesotsas duuma kaitsekomisjoni juhi andrei kartapoloviga.
Dokumendi teksti kohaselt tehakse ettepanek asendada fraas „Ajateenistuskomisjoni otsus on peatatud kuni kohtuotsuse jõustumiseni” (seaduse artikli 29 lõige 4) fraasiga „Kohus võib ajateenistuskomisjoni otsuse peatada vene Föderatsiooni haldusmenetluse seadustikus ettenähtud viisil”.
Kehtivate eeskirjade kohaselt saab ajateenija, kes ei nõustu piirkondliku ajateenistuskomisjoni otsusega isiku armeesse saatmise kohta, selle kohtus edasi kaevata. Sellest tulenevalt ei saa kodanikku armeesse saata alates nõude esitamise hetkest kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kui saadikute algatus heaks kiidetakse, jääb ajateenija sõjaväkke saatmise otsus „kohtunike otsustada”, rõhutavad inimõiguslased. „Praegune õigusnorm kaitseb meelevaldse tegevuse eest; ilma selleta muutub meelevald täielikuks,” väidab jurist ja ajateenijate kooli direktor Aleksei Tabalov.
Tema sõnul ei tunnista sõjaväe värbamisbürood ja -komisjonid tavaliselt ajateenistuse otsustes tehtud vigu ning kohtud on ajateenistuse takistamiseks esialgsete meetmete rakendamise suhtes „kõrvalekalduvad”, uskudes, et kodanikele ei kaasne sellega negatiivseid tagajärgi. „Võib julgelt öelda, et oma õiguste kaitsmine muutub palju raskemaks,” rõhutas inimõiguste rühma juht.
„Школа призывника” õigusosakonna juhataja Timofei Vas’kin kirjeldas kavandatavat seaduseelnõu potentsiaalsete ajateenijate jaoks „väga, väga halvaks”. Kui see vastu võetakse, usub ta, et kohtunikud ei peata ajateenistust tõenäoliselt ka edasikaebamise korral. Varem said sõjaväe värbamisbüroode sihtmärgiks olevad venelased vältida muret ajateenistusse kutsumise või kriminaalvastutuse pärast kohtuistungile ilmumata jätmise pärast. Nüüd peavad nad oma sõjaväeosas viibimise ajal tõestama oma õigust sõjaväeteenistusest kõrvale hiilida.
Kuni 2023. aasta aprillini oli ajateenijatel õigus vaidlustada madalama astme munitsipaalväeteenistuse komisjoni otsus kohtus, kuid võimud tühistasid selle sätte. Tol ajal väideti, et kodanikud kasutasid seda võimalust, et viivitada ajateenistuse täitmisega kuni ajateenistuse lõpuni ja lõpuks ajateenistusest kõrvale jääda, selgitas Vaskin.
putin allkirjastas eelmise aasta lõpus määruse, millega kehtestati alates 2026. aastast aastaringne ajateenistus.
13. „Кода Дурова” allikate sõnul on võimud alustanud Moskvas ulatuslikku „valge nimekirja” interneti testimist. Nende sõnul on see mõjutanud isegi tasuta WiFi-ühendust metroos – teatud liinidel on nüüd saadaval ainult valitsuse poolt heakskiidetud veebisaidid. „Te ei saa minna metroosse ja WiFi kaudu näiteks Telegramile ligi pääseda,” märkisid väljaande allikad.
Side Moskvas on olnud piiratud umbes nädal aega. RBC allikas infoturbe turul teatas, et digitaalse arengu ministeerium testib juurdepääsu blokeerimist veebisaitidele, mis ei ole „valges nimekirjas”. „See testimine on piirkondades juba pikka aega käimas ja nüüd on see jõudnud Moskvasse,” selgitas ta. Kommersanti telekommunikatsioonituru allikad teatasid varem, et operaatoritele on antud korraldus kehtestada blokeerimine pealinna teatud piirkondades.
5.–8. märtsini kogesid Lõuna- ja Kesk-haldusringkonna elanikud täielikku võrguühenduse katkestust: nii mobiilne internet kui ka kõned olid maas – nende telefonides oli kuvatud olek „ainult hädaabikõned”. Teatud piirkondades registreeriti katkestusi.
9.–10. märtsil taastati kõneteenus, kuid mobiilse interneti teenus oli endiselt blokeeritud. Kesklinnas on see endiselt teenindusest väljas – võrk võidakse alandada E-tasemele. Viimase 24 tunni jooksul registreeris Downdetector üle 2600 kaebuse moskvalastelt. Beeline, MegaFon ja T2 eitasid igasugust seotust katkestustega.
9. märtsil suleti Peterburis mobiilse interneti teenus. Elanikud kaebasid, et kõik sõnumsiderakendused, veebisaidid ja pangarakendused olid maas, välja arvatud need, mis olid „valges nimekirjas”.
kreml omistas Moskva ja Peterburi ühenduse piirangud turvameetmetele. Presidendi pressisekretär dmitri peskov rõhutas, et kõik katkestused toimuvad rangelt vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja et nende kohta anti teavet ette. „Teil on olnud võimalus tutvuda hiljuti selles osas vastu võetud seadustega. „See kõik on ilmselt seotud kõige olulisema vajadusega – turvalisuse tagamisega,” ütles peskov 10. märtsil.
Sügisel esitas digitaalse arengu, kommunikatsiooni ja massimeedia ministeerium nn valge nimekirja ressurssidest, millele juurdepääs on piirangutest hoolimata lubatud. See hõlmas valitsusasutuste ja telekommunikatsioonioperaatorite veebisaite, Gosuslugit, sotsiaalvõrgustikke VKontakte ja Odnoklassniki, Mail,ru-d, riiklikku sõnumitoojat Maxi, Yandexi teenuseid, videomajutusteenust Rutube ja kaughääletuse portaali. Hiljem laiendati valget nimekirja, et lisada propagandameedia veebisaite nagu RIA Novosti, TASS, Komsomolskaja Pravda, Gazeta.ru, Lenta.ru ja teisi.
RKS Globali eksperdid ennustasid, et venemaal võib täielik üleminek internetile valge nimekirja alusel toimuda 2028. aastaks. Samuti ootavad nad digitaalsete kontrollimehhanismide tugevdamist, sealhulgas igasuguse julgeolekujõudude järelevalve alt väljas oleva suhtluse kriminaliseerimist, näotuvastuse laialdast rakendamist.
14. Valges Majas 18. augustil 2025 toimunud kohtumisel pakkus Volodõmõr Zelenskõi Donald Trumpile midagi, milles Ukraina oli silma paistnud – kaitset Iraani kamikaze-droonide vastu. Kiiev soovis tugevdada sidemeid Washingtoniga ja avaldada tänu toetuse eest võitluses venemaa agressiooni vastu, ütles kohtumisega tuttav ametnik Axiosele. Ukrainlased valmistasid ameeriklastele ette PowerPointi esitluse, mille väljaanne üle vaatas. See sisaldas Lähis-Ida kaarti ja hoiatust: „Iraan täiustab Shahed ühekordselt kasutatava mehitamata õhusõiduki disaini.”
Ukraina ametniku sõnul palus Trump sellel kohtumisel oma meeskonnal seda küsimust uurida, kuid nad ei teinud midagi. Veidi üle kuue kuu hiljem, kui Iraan vastas USA ja Iisraeli rünnakutele tuhandete oma droonide saatmisega Lähis-Ida riikidesse, ärkas Washington olukorrale. Trumpi pojad otsustasid kiiresti osta Ukrainalt droonide vastast tehnoloogiat, et seda Pentagonile edasi müüa.
Lähis-Idas käimasoleva sõja valguses tunnistasid kaks Ameerika ametnikku Axiosega vesteldes Ukraina ettepaneku tagasilükkamist üheks tõsisemaks veaks. „Kui me tegime enne seda [sõda Iraanis] taktikalise vea või valearvestuse, siis see ongi see,” ütles üks neist.
2024. aasta septembris nimetas Trump Zelenskit maailma suurimaks müügimeheks, süüdistades Joe Bideni administratsiooni kontrollimatus sõjalises abis Ukrainale. „Iga kord, kui Zelenski tuleb Ameerika Ühendriikidesse, lahkub ta 100 miljardi dollariga,” ütles Trump toona (kuigi selleks ajaks olid Ameerika Ühendriigid andnud Ukrainale kokku umbes 60 miljardit dollarit). Peaaegu aasta hiljem on see suhtumine Ukraina presidendisse tõenäoliselt põhjus, miks Valge Maja ignoreeris tema ettepanekut võidelda Iraani droonidega, pakkus Ameerika ametnik Axiosega vesteldes. Ta nägi esitlust ja kinnitas, et Ukraina delegatsioon näitas seda Ameerika administratsioonile. Kuid ametnik selgitas, et nad otsustasid tõenäoliselt, et Zelenski käitus taas kord nagu tähelepanu mitte vääriv müügimees:
„Meie otsustasime, et Zelenski käitus nagu Zelenski. Keegi otsustas seda mitte uskuda.”
Samal ajal arutati Ukraina ametniku sõnul esitlusel ideed luua Türgis, Jordaanias ja Pärsia lahe riikides, kus asuvad Ameerika baasid, lahingdroonide keskused, et tõrjuda Iraani ja tema liitlaste ohtu. „Me tahtsime ehitada ’droonidevastaseid müüre’ ja kõike muud vajalikku, näiteks radareid jne,” ütles ta.
Vastutasuks oma varustuse eest, mida nad pakkusid toota USA-s, luues seal töökohti, tahtsid ukrainlased saada Ameerika relvi.
Pärast Iraani sõja algust seisid naaberriigid silmitsi ebapiisava droonidevastase kaitsega ning odavaid Iraani droone (maksis 20 000–50 000 dollarit) tuli sageli miljonidollariliste rakettidega alla tulistada. Ukraina vahendid on aga isegi odavamad kui Šahedid.
Üks USA ametnik nimetas Associated Pressile antud intervjuus sõja alguses Iraani droonide vastu võetud meetmeid pettumust valmistavaks. CNN-i allikate sõnul teatasid Trumpi administratsiooni ametnikud Kapitooliumis kinnisel briifingul, et šaheedid kujutavad endast suurimat ohtu Lähis-Ida operatsioonidele.
Seetõttu otsustasid Donald Trump Jr. ja Eric Trump investeerida uude droonide tootmisettevõttesse Powerus, mis peab läbirääkimisi Ukraina droonitootjate omandamiseks või nende tehnoloogia litsentsimiseks edasiseks tootmiseks Ameerika kaubamärgi all Ameerika Ühendriikides.
Pärast sõjategevuse puhkemist Lähis-Idas pakkus Zelenski piirkonna riikidele abi ja teatas seejärel, et oli arutanud Ukraina tehnoloogia kasutamist droonide vastu võitlemiseks Katari emiiri ja AÜE presidendiga.
15. Lühiuudised
Helsingin Sanomat teatas, et venemaa paigutab varilaevastiku tankeritele GRU ja Wagneri võitlejaid meeskondade kontrollimiseks ja aluste arestimise eest kaitsmiseks. Soome lahes leiti 17 laevalt relvastatud isikuid, kes hoidsid ühendust ka venemaa mereväega.
Iraan alustab Hormuzi väinas miinide paigaldamist, paigutades USA luureandmetega tuttavate allikate sõnul viimastel päevadel mitukümmend miinide tükki. See veetee kannab umbes viiendikku maailma toornaftavarudest.
Ukraina süüdistab Ungarit Euroopa Liidus „Trooja hobusena” tegutsemises pärast seda, kui Budapest toetas resolutsiooni, mis on vastu Ukraina EL-iga integreerumisele ja sõjalisele rahastamisele, teatas välisministeerium, lisades, et samm pälvis Moskvas aplausi.
Bloombergi teatel võib Ukraina silmitsi seista oma Patriot õhutõrjerakettide puudusega, kuna USA juhitud sõda Iraaniga kulutab ülemaailmseid varusid.
Ungari konfiskeeris 80 miljoni dollari suuruse sularahasaadetise ja teatas, et jätab raha esialgu endale, et avaldada Ukrainale survet Družba torujuhtme taasavamiseks, ütles minister János Lázár.
Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeni sõnul vähendas Euroopa tuumaenergia osakaalu umbes kolmandikult elektrienergia tootmises 1990. aastal umbes 15 protsendini tänapäeval, mis oli strateegiline viga.
USA kaitseminister Pete Hegseth ütles, et putini ja Trumpi vestlus annab lootust rahu taastamiseks Ukrainas ja Lähis-Idas.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.









