Sõja ülevaade: 1105. päev – kaks valusat vene poole edenemist
Avaldatud: 4 märts, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. märts 2025:
Kurski sektoris kaks valusamat vene poole edenemist, mujal ok ja vene pool ikka pommitab kõike ja Ukraina venemaa naftarajatisi.
1. Üks lastehaigla, katlamajad, kortermajad, eramud jne.
2. Kolme venemaa naftarajatist rünnati.
3. Kursk: kaks suuremat vene poole edenemist.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta, vist.
8. Donetsk: üks muutus Ukraina kasuks.
9. Lõunarinne: rindejoon sirgenes.
10. Herson: muutusteta.
11. vene julgeolekujõududel on nimekirjad sõjavastastest venelastest.
12. bastrõkin tegi ettepaneku kehtestada Ukraina okupeeritud aladel surmanuhtlus.
13. venemaa armee tappis Ukrainas rohkem kui 75 tsiviilisikut pärast seda, kui Trump ütles, et putin tahab sõda lõpetada.
14. venemaa mitte maavarade eksport langes 7 aasta madalaimale tasemele.
15. venemaa peamises söepiirkonnas on sanktsioonide tõttu kaevandusi hakatud sulgema ja kaevurite palkade maksmine lõpetatud.
16. „Kaalus kuni 30 kilogrammi”: ajakirjanik Roštšinat piinati venemaa vangistuses.
17. Lühiuudised
venemaa plaanib tohutuid rünnakuid: nende eesmärk on saata Ukrainasse iga päev korraga umbes 500 šaheedi + peibutusdrooni, ütles Ukraina luureülema asetäitja Skibitski. Ukraina sõjaväeluure andmetel tegutseb Ukrainas ja Kurski oblastis umbes 620 000 vene sõdurit, mida on umbes 40 000 võrra rohkem kui 2024. aasta lõpus.
101 vene poole rünnakut ehk siis selle järgi on surve juba paar nädalat tipust oluliselt madalam. Ainuke sektor, kus juba teist päeva on suutnud vene pool oluliselt tempot tõsta, on Kurski kant ja seal see ka eile neile edu tõi. Mujal on kas surve madalam või keskmisel tasemel. Jätkuvalt arvamisel, et osaline reogr vene poolel siiski käib uue surve tõstmiseks. Kas suudetakse aga paremini kaitsta oma logistikaahela toimist Ukraina drooni seire ja rünnaku eest, näitavad vast juba lähinädalad, sest sel suunal on nad tuntavalt arenenud. Kuna sellel ala on neil palju ressursi suunatud Kurski suunale, siis õnneks kõikjale ei jagu ka vene poolel. Jätkuvalt on ettevaatlik optimism säilinud.
vene poole soomuse kasutamine rünnakutel on langenud, aga keskmiselt kõrge on isikkoosseisu kaotuste turg, samaaegselt jätkub suur kaudtule ja muu tagalatoetuselemendi kaotus.
1. Iskanderi rünnakus 1. märtsil Dnipropetrovski oblasti polügoonil hukkus kuni 39 Ukraina sõdurit, 80-90 sai haavata, väidab ajakirjanik Juri Butusov.
3. märtsi õhtul ründas vene armee ründedroonidega Odessat, mille tagajärjel ei tööta katlamajad, kannatada said eramajad ja ärikeskus ning on inimohvreid.
Sumõs kostis ööl vastu 4. märtsi plahvatusi, mõnel pool linnas kadus elekter ning hiljem sai teatavaks, et vaenlase droon oli tabanud laste raviasutust.
2. Rostovi oblastis Tšortkovo naftabaasi lähedal puhkes eile õhtul tulekahju. Enne tulekahju puhkemist oli kuulda plahvatusi.
venemaa avalikkuse teatel ründasid droonid täna öösel naftatöötlemistehast venemaal Samara oblastis Sõzranis. SHOT-i andmetel teatasid Sõzrani elanikud plahvatustest kohaliku naftarafineerimistehase piirkonnas. Esialgsetel andmetel tulistas vene õhutõrjesüsteem väidetavalt alla mitu õhusihtmärki. Kohalikud elanikud ütlesid, et Sõzrani naftatöötlemistehase piirkonnas oli kuulda plahvatusi ja tulistamist. Üldiselt kuulsid pealtnägijad 3–5 valju heli ja nägid mitut eredat sähvatust taevas. Kohalikud elanikud väidavad, et lööklaine pani aknad raamides värisema.
Okupeeritud Luhanskis toimusid plahvatused, õhutõrje on väidetavalt aktiivne.
Plahvatused venemaal Novošahtinskis (kus asub naftatöötlemistehas). Õhutõrje töötas.
Ukraina eriväed tabasid HIMARSi kobarmoonarünnakuga venemaa uusimalt iseliikuvat suurtükki 2S43 „Malva”. Tulerünnaku tagajärjel hävis vene suurtükiväesüsteem. Relv läbis katsetud 2023 aastal ja rindele jõudis eelmise aasta suvel. Tegu on ratastel 152 mm suurtükiga.
3. Kursk: tundub, et eilne päev tõi Ukraina omadele valusaid muutusi, esmalt rinde põhjasektoris suutis vene pool kogu eenduvat rinde osa (8 km lai) lükata tagasi u 3 km. Selle sees ka üks väike Naidenovi küla. Kipub arvama, et siin suunal on Ukraina ühendusteeks vaid üks suurem maantee ja maastik väga kõrgete pinnavormidega ja väikeseid võsaseid orgusid kõik kohad täis, siis igasugune transport tagalast rindele ülikeeruline, sest arvatavalt on hoidnud vene pool kogu seda ühte maanteed pidevas sajus ning sestap ei jäänud Ukraina omadel muud üle, kui kaotuste vältimiseks taanduda soodsamale joonele.
Teine taandumine toimus rinde läänesektoris, kus vene poolel õnnstus tagasi saada Lebedivka küla ja saadud ala suurus u 3×3 km. Pisu imestab, et sealsest jõest piisavalt abi polnud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: järjest enam hakkab imestama, et vene poole edenemise tempo on raugenud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta, arvatavalt. Toretskis linnas ja selle ümber tihe lahingutepäev jätkus ja pole lugenud vene poole hõiskamist, et kekslinna enda kontrolli alla tagasi said, sestap vast muutusteta.
8. Donetsk: üks muutus Ukraina kasuks.
Pokrovskist edelas Pištšanes löödi eile jälle vene poolt pisu tagasi. Ehk siis vene poole üleeilne väike edenemine läks kaduma.
Eip aru saa, kas vene pool teeb suuremt reorgi, et taastata kõrge rünnakutempo, aga hetkel kuidagi isegi lootustandvad suunad on pidama saadud.
9. Lõunarinne: rindejoon sirgenes.
Berdjanski suund: Velika Novosilkast loodes suutis vene pool edeneda vaid hallis alas, mis asus kahel põllulapil, mille külgedel asuvaid metsaribasid juba varasemalt vene pool kontrollis ehk siis rindejoon läks sirgemaks alal 2 km laiusel lõigul.
Tokmaki suund: vaid õhust miskit langes kummalgi poolel.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa julgeolekujõud on omandanud andmebaasi Ukraina sõjale aktiivselt vastu seisvate kodanike kohta. Nagu teatas Idel.Realii, kinnitasid baasi olemasolu Tatarstanis asuva keskuse „E” töötajad kohtuprotsessil 62-aastase Zelenodolski elaniku Andrei Bogdanovi üle, kes mõisteti süüdi armee korduvas „diskrediteerimises” ning katses süüdata sõjaväe registreerimis- ja värbamisbüroo.
Tatarstani ülemkohus jättis veebruaris jõusse varem nelja ja poole aasta pikkuse vangistuse karistatud Bogdanovi karistuse. Kohtualune eitas oma osalust, kuid kohus leidis tema süü tõendatuks, sealhulgas keskuse E töötajate ütluste põhjal. Nende sõnul kontrolliti uurimise käigus andmebaasi inimestest, kes pärast venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse käisid piketeerimas või avaldasid internetis sõjavastaseid materjale.
„Kontrolliti andmebaasi inimestest, kes pärast SVO käivitamist pikettidega väljas käisid ja erinevaid SVO-vastaseid väljaandeid internetti postitasid. Selles andmebaasis oli ka A. N. Bogdanov,” tsiteeritakse julgeolekuametnike ütlusi.
Advokaat Jevgeni Smirnov, kes töötab inimõigusorganisatsiooniga „First Department”, soovitas, et julgeolekujõud tõesti peavad sõjavastaste aktivistide üle arvestust. „Sellised andmebaasid on olemas, aga ma pole kunagi näinud nendest otseseid väljavõtteid. Nende jälgi võib leida „Wanted Highway” süsteemist, kui inimene on äärmusluse tõttu jälgimise all või miitingute eelsel ennetusvisiidil koos hoiatustega,” selgitas ta.
Bogdanovi kriminaalvastutusele võtmine algas 2022. aasta septembris artikli alusel, mis käsitleb kellegi teise vara kahjustamist (vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 167 2. osa Vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 30 3. osa kohaldamisega). Uurimine väitis, et ta viskas Molotovi kokteili pudeli Zelenodolski sõjaväekomissariaadi hoone poole, kuid vedelik ei süttinud. Hiljem algatati tema vastu veel üks kriminaalasi vene armee korduva “diskrediteerimise” eest (vene Föderatsiooni kriminaalkoodeksi artikli 280.3 1. osa) Odnoklassniki väljaannete tõttu, milles ta kritiseeris vladimir putinit ja mainis sündmusi Buchas.
2023. aasta veebruaris muutis kohus tõkendit, vabastades Bogdanovi eeluurimisvanglast teatud tegevuskeelu alusel. Sel perioodil viibis ta haiglas tüsistuste tõttu pärast käele ortopeedilise implantaadi paigaldamist. Kohtuistungeid lükati aga korduvalt edasi ning Bogdanov ise püüdis end varjata: enda sõnul elas ta metsas neli kuud. Hiljem ta vahistati ja jäeti vahi alla.
2024. aasta novembris tunnistas kohus mehe mõlemas süüdistuses süüdi ja karistas teda 4,5-aastase vangistusega. 2025. aasta veebruaris jättis Tatarstani ülemkohus otsuse jõusse.
Samal ajal on venemaal Ukraina-sõja taustal taas laialt levinud nõukogude perioodi praktikat meenutav psühhiaatriline sundravi. Inimõiguste keskuse Memorial andmetel on vähemalt 48 poliitiliselt motiveeritud kohtuasja süüdistatavat praegu karistava meditsiinilise protseduuri all. Neist 46 inimest on psühhiaatriahaiglates ja kaks on ambulatoorsel ravil, kandes samal ajal vanglakaristust.
12. venemaa võimud peaksid naasma surmanuhtluse taastamise arutamise juurde, ütles uurimiskomitee esimees aleksandr bastrõkin intervjuus TASSile. Küsimusele, kas Ukraina okupeeritud piirkondades ja seal, kus on kehtestatud terrorismivastase operatsiooni režiim (Kurski, Belgorodi ja Brjanski oblastid), on võimalik vastavat moratooriumi vähemalt tühistada, vastas uurimiskomitee juht, et selleks on põhjust.
„Surmanuhtluse kohaldamise loogika teie märgitud territooriumidel… põhineb seal toimepandud kuritegude kõrgel sotsiaalsel ohul: need on terrorirünnakud, sabotaaž, keelatud vahendite ja meetodite kasutamine relvakonfliktides, mõrvad, röövid ja mitmed teised,” nõustus Bastrõkin. Ühtlasi meenutas ta, et kriminaalkoodeksi praegune redaktsioon kehtib kogu riigis ja näeb surmanuhtluse ette ainult raskendavatel asjaoludel tapmise eest. „Seetõttu on selle karistusmeetme rakendamiseks vaid teatud piirides vajalik hoolikas analüüs ja arutelu,” resümeeris Bastrõkin.
Juurdluskomitee juhi avaldus leidis z-kogukonnas positiivseid vastuseid. Nii kirjutas blogija boriss rožin, et sõjatingimustes on surmanuhtlus täiesti võimalik taastada, vähemalt kuni sõjaliste operatsioonide lõpuni. Ta tegi ettepaneku kohaldada seda „terroristidele ja vaenlase kaasosalistele, kelle tegevus tõi kaasa inimeste surma ja riigile suure materiaalse kahju”.
Formaalselt pole surmanuhtlust venemaal kaotatud: tähtajatu moratoorium on kehtinud alates 1997. aastast. See oli Euroopa Nõukoguga liitumise üks peamisi tingimusi. venemaa lahkus organisatsioonist pärast sissetungi Ukrainasse 2022. aasta märtsis. Julgeolekunõukogu aseesimees dmitri medvedev märkis, et võimud võivad surmanuhtluse taastada sõjaajal või kui tõsiste kuritegude, eriti mõrvade oht riigis tabelitest välja läheb.
bastrõkin propageerib järjekindlalt surmanuhtluse kasutamist venemaal. Tema hinnangul ei ole vaja selleks muuta põhiseadust ega korraldada rahvahääletust, piisab putini määrusest. 2024. aasta suvel põhjendas uurimiskomitee juht surmanuhtluse moratooriumi tühistamise vajadust majanduslikel kaalutlustel, märkides, et riik kulutab liiga palju raha vangide ülalpidamisele. bastrõkin ütles ka, et oleks väga humaanne, kui tulistamisrühmaga hukkamist kasutataks seeriamaniakkide või terroristide vastu.
13. Kui uskuda Donald Trumpi, siis Ukrainas sõja alustanud putin tahab nüüd selle lõppu. Probleem on selles, et samal ajal kui Trump üritab kremliga kokkuleppele jõuda koostöös Arktikas, Nord Stream 2 taastamises ja samal ajal sõjategevuse lõpetamises, jätkab vene armee Ukraina linnade pommitamist.
Pärast Trumpi ja putini 12. veebruaril toimunud „pikka ja väga produktiivset” telefonikõnet on venemaa Ukraina õhujõudude teatel saatnud Ukrainasse üle 3000 drooni (siia sisse ei lähe kamikaze droonid) ja vähemalt 35 raketi. CNN-i arvutuste kohaselt, mis põhinevad Ukraina ametnike teadetel, hukkus üle 75 tsiviilisiku ja veel umbes 300 inimest, sealhulgas palju lapsi, sai vigastada.
Trump ütles pärast telefonikõnet putiniga, et rahukõnelused algavad „kohe” ja et ta on veendunud, et putin soovib lõpetada sõda (mis on kestnud kolm aastat ja milles võis hukkuda umbes 400 000 inimest mõlemal poolel ehk viis iga okupeeritud Ukraina territooriumi ruutkilomeetri kohta). „Ma arvan, et ta tahab võitluse lõpetada. Ma näen seda. Meil oli pikk ja intensiivne vestlus,” ütles Trump toona. „Need, kes otsivad läbirääkimisi, ei löö tsiviilisikuid tahtlikult ballistiliste rakettidega,” vastas president Volodõmõr Zelenski esmaspäeval pärast seda, kui kolm päeva varem oli ta Trumpi ja tema asepresidendi J. D. Vance’iga avalikult arutanud, kas putin on rahuks valmis.
„Ukraina võitleb normaalse ja turvalise elu eest, mida ta väärib, õiglase ja usaldusväärse rahu eest. Me tahame, et see sõda lõppeks. Kuid venemaa seda ei tee ja jätkab oma õhuterrori,” lisas Zelenski.
Julgeolekugarantiid, maavarade kaevandamine, vastasseis, mida palju arutatakse sõja lõpetamise vajaduse üle peetud debatis – kõik see on muidugi oluline, kuid „olen šokeeritud, kui vähe räägitakse inimestest”, kirjutab Financial Timesi veerus Ukraina inimõiguslane, kodanikuvabaduste keskuse juht Oleksandra Matvitšuk, kes sai 2022. aastal Nobeli rahupreemia.
Kui Trump on rahu mees, võib ta täna nõuda pommitamise lõpetamist, väidab ta.
Täismahulise sissetungi kolmanda aastapäeva eel viskas venemaa ühe ööga Ukraina linnadele rohkem droone kui kunagi varem – peamiselt tsiviilobjektidele. Washington ei pakkunud kriitikat ega kommentaare. Ukrainlased tahavad rahu ja lihtsaim viis selle saavutamiseks on tapmine peatada. Ööl vastu 23. veebruari kasutas venemaa ühe rünnaku jaoks rekordarvu droone – 267, samuti Iskanderi kompleksist välja lastud kolme ballistilise rakettiga, ütles Ukraina õhuväe toonane pressiesindaja Juri Ignat.
Ja reedel, kui Trump ja Zelenski valmistusid Valges Majas kohtuma, hukkus Ukraina prokuratuuri teatel Hersonis väikebussis reisija venemaa droonirünnaku tagajärjel väikebussile ning droonid tapsid Lõmani tänavatel ka teisi 60. eluaastates mehi. Nädalavahetusel hukkus venemaa rünnakutes vähemalt seitse tsiviilisikut, sealhulgas üks teismeline.
14. Samal ajal kui putin väidab, et venemaa pole enam tanklariik, kaotab majandus jätkuvalt võimalusi müüa välismaale midagi peale maavarade ja põhimineraalide. 2024. aasta lõpuks vähenes venemaa Föderatsiooni mitte-energiaeksport (NNE) veel 2%, 145 miljardi dollarini, selgub Gaidari instituudi ekspertide arvutustest, mis põhinevad föderaalse tolliteenistuse statistikal.
Kaupade müük ilma loodusvarade ja kütusteta on langenud kolmandat aastat ning nende praegune maht on viimase seitsme aasta madalaim. Võrdluseks: 2023. aastal ulatus ressursside ja mitteenergia eksport venemaalt 148 miljardi dollarini, 2022. aastal – 190,4 miljardit dollarit, 2021. aastal – 194,2 miljardit dollarit, 2020. aastal – 160 miljardit dollarit, 2019. aastal – 154,5 miljardit dollarit, 2018. aastal – 133,9 miljardit dollarit Tööstus- ja Kaubandusministeerium ning venemaa Ekspordikeskus).
Eriti järsult on venemaale kehtestatud sanktsioonide ja tehnoloogiatarnete keeldude taustal langenud kõrgtehnoloogiline eksport kategooriasse „masinad ja seadmed”: eelmisel aastal oli see 43% väiksem kui sõjaeelsel 2021. aastal (föderaalse tolliteenistuse jaanuari-oktoobri andmetel), märgib Gaidari instituut.
2018. aastal, kui putin valiti neljandaks ametiajaks, nõudis ta, et 2024. aastaks suurendataks ressursi- ja energiavälise ekspordi mahtu 250 miljardi dollarini aastas. See eesmärk lisati riiklike projektide paketti koos vaesuse kahekordse vähendamise, rahvastiku loomuliku vähenemise lõpetamise ja tehnoloogilise „läbimurdega”. Eelarves kavandati nende juhiste elluviimiseks kulutada 26 triljonit rubla ehk praeguse kursi järgi peaaegu 290 miljardit dollarit.
Tegelikkuses ei kasvanud 6 aasta jooksul ressursside ja energiaga mitteseotud eksport mitte 66%, nagu putin nõudis, vaid langes 3,5%.
2024. aastal lükkas putin NNE eesmärgi tagasi 2030. aastani. See on jäänud samaks: kasv kahe kolmandiku võrra 6 aastaga. Et see aga juhtuks, peab ressurssideta eksport kasvama keskmiselt 7,5% aastas, mis on Gaidari instituudi ekspertide hinnangul praegustest näitajatest 10 protsendipunkti kõrgem.
Nende hinnangul moodustas eelmisel aastal venemaalt eksporditud kaubast kaks kolmandikku tooraine ja kütus. venemaa Föderatsiooni keskpanga andmetel langesid ekspordi kogumahud 1,7% 417 miljardi dollarini. Samal ajal langesid majanduse eksporditulud neljandas kvartalis madalaimale tasemele pärast 2020. aasta pandeemiat ja olid 13% madalamad kui 2019. aastal, samas kui kaubandusbilanss kukkus oktoobris-detsembris 20,4 miljardi dollarini.
„Selle languse põhjusteks võib pidada hinnaolukorda globaalsetel tooraineturgudel, aga ka sanktsioonide kehtestamist Gazprombanki ja teiste finantsorganisatsioonide vastu, mis avaldasid aasta lõpus venemaa ekspordile täiendavat survet,” selgitab Gaidari Instituut.
15. Lääne sanktsioonid venemaa kivisöe vastu ja raskused alternatiivsete ostjate leidmisel Aasias on venemaa Föderatsiooni peamise söekaevanduspiirkonna Kemerovo piirkonna raskesse kriisi surunud, moodustades umbes 60% kogu riigi kivisöe toodangust ja umbes 80% koksisöest. Finantsprobleemide tõttu on 8 söeettevõtet piirkonnas tegevuse peatanud ja mitusada kaevurit pole mitu kuud palka saanud, teatas kuberner Ilja Seredjuk Kuzbassi parlamendi koosolekul.
„Töötame kõige raskemates tingimustes. Lääneriikide sanktsioonide tõttu on meie ekspordi- ja imporditarnete struktuur muutumas. Hinnalangus maailmaturgudel, probleemid söeekspordiga, personalipuudus ja tõusnud baaskurss – see kõik on söetööstuse jaoks muutunud tõsiseks väljakutseks,” ütles Serdjuk, lisades, et paljude söekaevandajate kasumlikkus on negatiivne (tsitaadid Kommersantilt).
Kuberneri sõnul ulatuvad kaevurite kogunenud palgavõlad 220 miljoni rublani. Zadubrovski Novõi ja Jevtinski Novõi avakaevandused ning Olžerasskaja-Novaja ja Inskaja kaevandused on tegevuse lõpetanud.
Lääne turgudelt sanktsioonide tõttu ära lõigatud söekaevurid on Aasias silmitsi probleemidega: India vähendas eelmisel aastal venemaa kivisöe ostmist 37% ja suurim importija Hiina 13%. Kuzbassi kivisöe kogueksport langes aasta lõpuks 10,4% ja tootmine piirkonnas hakkas järsult langema – 7,3%, 198,4 miljoni tonnini.
Selle tulemusena kaotas Kuzbassi eelarve 58 miljardit rubla maksudena, kurtis Serdjuk. Tulude vähenemise tempo järgi jõudis Kemerovo piirkond venemaa 5 suurima antiliidri hulka: tulud regionaalsesse riigikassasse vähenesid jaanuarist septembrini 13%. Halvemaid tulemusi näitasid vaid „uued piirkonnad” ja Sevastoopol.
Vastuseks sellele algatas Kuzbassi valitsus ulatusliku eelarve sekvestreerimise: selle suurust 2025. aastaks vähendati 20% – 308 miljardilt 246 miljardile rublale. Otsustati vähendada kulutusi „hariduse” artiklile 12% – 65 miljardilt 57 miljardile rublale, tervishoiule – 20% ning eluasemele ja kommunaalteenustele – rohkem kui neljakordselt, 34 miljardilt 8 miljardile rublale. Veebruaris käivitasid Kuzbassi võimud avaliku sektori töötajate koondamiste laine, mille hulka kuulusid ka lasteaiaõpetajad.
„Piirkonnas on tõsine majandus- ja eelarvekriis,” nendib piirkonnaekspert ja Moskva Riikliku Ülikooli professor Natalja Zubarevitš. Ja 2025. aasta „on veelgi problemaatilisem”, usub ta.
Rosstati andmetel muutus eelmisel aastal venemaal iga teine söeettevõte kahjumlikuks ning söetööstuse puhas majandustulemus muutus negatiivseks: jaanuaris-novembris töötasid söekaevurid 68,7 miljardi rubla kahjumiga, kuigi aasta tagasi said nad sama perioodi eest kasumit üle 413 miljardi rubla.
16. Uurijad väljaandest „Slidstvo.Info” selgitasid välja, et 2024. aastal surnud Ukraina ajakirjanikku Viktoria Roštšinat piinati venemaa vangistuses julmalt: tema kehal olid noahaavad, ta sai elektrilöögi ning vene koloonia töötajad varjasid teda kontrollide eest. Slidstvo.Info ajakirjanikud koos organisatsiooniga Reporters Without Borders ning kolleegid meediast Suspilne ja Grati said teada, et venelased võtsid kõigepealt Victoria kinni ja hoidsid teda Zaporižja oblasti okupeeritud territooriumil vangikongides ning toimetasid seejärel Taganrogi. Prokuröride sõnul hoiti Roštšinat vanglas ilma süüdistust esitamata.
Tema kambrikaaslane ütles, et ajakirjanikku hoiti esmalt Enerhodaris (uurijad kinnitasid seda teavet teisest allikast), seejärel Melitopolis. Jutt on kodanike loata kinnipidamiskohtadest, mille on rajanud venelased okupeeritud Ukraina maadele. Tunnistaja ütles ka, et Victoriat piinati ja ajakirjaniku kehal olid noahaavad, millega ta saabus pärast okupatsiooni alal hoidmist. Lisaks noahaavadele piinati Roštšinat ka elektriga, kambrikaaslane täpsustab, et vool võis olla ühendatud tema kõrvadega.
Aja jooksul hakkas ajakirjanik kiiresti kaalust alla võtma, ta keeldus söömast ja pöördus pidevalt vangivalvurite poole. Kui eeluurimisvangla töötajad märkasid, et Roštšina kaotab kaalu, tuli koloonia juht tema kambrisse ja rääkis temaga. Ta nõudis pidevalt, et ta vabastataks, vahetataks välja või välja saadetaks. Tunnistaja sõnul toimus nende kinnipidamise ajal venemaa ombudsmani kontroll. Roštšina peideti kontrolli eest ja viidi kinnisesse ruumi teisele korrusele.
Ajakirjanikku nähti viimati 8. septembril 2024, kui ta kambrist teadmata asukohta viidi.
17. Lühiuudised
Slovakkia peaminister Fico ähvardab blokeerida EL-i abi Ukrainale. Ta hoiatas, et paneb 6. märtsil veto igale Ukrainat toetavale otsusele, kui ta usub, et see ainult pikendab sõda.
Ungari blokeeris ELi dokumendi eelnõu Ukraina julgeolekutagatiste ja uue sõjalise abi kohta.
„Ukrainas suletakse kirikud, valimised tühistatakse ja valitsus kontrollib täielikult meediat,” räägib USA riikliku luure direktor Tulsi Gabbard väärtustes”. Täpselt seda teeb venemaa propaganda. Njah, eks ülejäänud USA luureorganisatsioon tunneb piinlikust.
Ukraina parlament tervitab Trumpi rahuläbirääkimisi. Põhipunktid: ukrainlased taotlevad rahu ja loodavad, et Trumpi jõupingutused on sõja kiire lõpetamise võtmeks. Parlament toetab tema algatusi läbirääkimiste ja rahumeelse protsessi vallas. Rõhuasetus strateegilise partnerluse tähtsusele USA-ga, eriti maavarade arendamisel. Kuid Ukraina peab jääma iseseisvaks ja suveräänseks.
Vabariiklasest kongresmen Brian Fitzpatrick teatas, et Ukraina ja USA valitsuste vahel jõuti uuele kokkuleppele maapõue lepingu allkirjastamise osas. Brian Fitzpatricku avaldus pärast kõnelusi selles küsimuses OPU juhi Andri Jermakiga, teatab „European Pravda”. Kongressi liige Fitzpatrick, kes kuulub vabariiklaste ringi, kes tegeleb suhetega Ukrainaga, teatas pikast ja edukast vestlusest Jermakiga. „Saame 100% rongi rööbastele tagasi,” kommenteeris ta sotsiaalmeedias. Kongressi liikme sõnul on kokkulepe, et kaevandamisest saadav kasumi jagamise leping „sõlmitakse lähiajal, mis toob kaasa tugeva pikaajalise majanduspartnerluse USA ja Ukraina vahel”. Ta kordas ka USA juhtkonna seisukohta, et selle lepingu allkirjastamine „annab loomulikult julgeolekuabi”.
USA koostab plaani venemaa-vastaste sanktsioonide leevendamiseks seoses Donald Trumpi jõupingutustega parandada sidemeid Moskvaga ja lõpetada sõda Ukrainas. Sellest teatas Reutersile üks Ameerika ametnik ja teine asjaga kursis inimene. Valge Maja on palunud riigi- ja rahandusministeeriumil koostada loetelu sanktsioonidest, mida võiks leevendada. Allikate sõnul paluti see nimekiri ette valmistada USA ametnikel venemaa poolega aruteluks osana USA administratsiooni laiematest kõnelustest diplomaatiliste ja majandussuhete parandamise üle. Sanktsiooniagentuurid valmistavad praegu ette ettepanekuid sanktsioonide tühistamiseks üksikutele juriidilistele ja eraisikutele, sealhulgas mõnedele venemaa oligarhidele, väidavad agentuuri allikad.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
