Sõja ülevaade: 1073. päev – vene poole surve langust täheldanud pole
Avaldatud: 31 jaanuar, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 31. jaanuar 2025:
eip vene poole surve langust siiski täheldanud ole… kaks küla kaotati Donetski rindel, lisaks kasvas oht, et juba sel nädalal arvatavalt Toretski langemisest kirjutada tuleb, Siverski suunal läks keerulisemaks. vene riigis soovib end pereelus näha vaid 8 protsenti 18–21-aastastest.
1. Jälle enamus Sumõ kanti, lisaks Kiiev kui Tšerkassõ.
2. Kuratlikult tihe on seal venemaa taevas.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: Verhnokamjanskisse sisse saadi.
7. Bahmut: Toretskist edelas sai vene pool edasi ja sellega vist lõpuks suudetakse sundida viimaseid Ukraina üksusi püsivalt linnast lahkuma.
8. Donetsk: Pokrovski suund peab, Novoandriijvka ja Datšne kaotati.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa Keskpank teatas venemaa pankade rekordkasumitest.
12. „Kõik kukkus korraga kokku.” Kümned venemaa valitsusvälised organisatsioonid ja meedia jäid pärast USA abi külmutamist ilma rahastamiseta.
13. venemaa rongide kiirus langes madalaimale alates 1960. aastast.
14. venemaa haridusministeerium on teinud ettepaneku suurendada sündimust koolidiskode abil.
15. ISW: kreml annab märku pingutustest veenda Trumpi putini nõudmistega nõustuma.
16. Lühiuudised
Esmalt: kaugdroonide maailmas kipub juba mingi periood domineerima Ukraina, kelle droonide arvukus venemaa kohal on suurem kui vene oma ja lisaks on nende mõju olulisele taristule kordades suurem.
Rünnakute arv ei näita alati surve tugevust. vene poole rünnakute tugevust näitab jälle tõusnud isikkoosseisu kaotuste kõrge arv, soomukitega tavapärane pisu keskmisest kõrgem number, aga arvatavalt on oluliselt vähenenud vene poole tankide kasutamine rünnakul. Põhjust ei tea, sest tanke rindejoone läheduses rünnakute toetamiseks nagu peaks jaguma. Küll näeb jätkuvalt, et rikete tõttu on vene igatsugu tehnikat teede servadel palju. Meeldivalt kõrge on jälle tagalatoetuselemendi tabamine ja eks jälle peab rünnakule tulema kas ilma laskemoonata või jääb mõni söögikord vahele jne.
Kokku 150 rünnakut, neist Kurski suunal jälle vaid 11, Kupjansk-Kreminna rindel vaid 14, Siverski rindel tõusis 9-ni, 23 rünnakut Tšassiv Jari-Toretski sektoris ja Donetski rindel 71 ehk väga tugev laine jätkus. Mujal oluliselt rahulikum. Paneb imestama, et Kurski rindel pole juba mingi aeg vene pool suutnud oma konveierit hoogsasse töösse saada. Enamus auru läheb hetkel maa-ala töötlusele üle õhu kõige käepärasega, sestap varsti siiski uut tugevamat surumist ootab.
Liugpomme 102, neist 22 Kurski rindele. Tundub, et järjest on paranenud nende logistikaahel. Küll tõusis uuesti rekordilähedale kaudtulelöökide arv (u6500) ning kamikaze droonide arvgi rekordi kandis (peaaegu 2800).
1. 31. jaanuari öösel müristas Tšerkassõ lähedal plahvatus. Õhujõud teatasid vaenlase droonide massilisest rünnakust Ukraina piirkondadele.
2. Pisu unistasin juba päris ammu, et Ukraina peab sõja võitmiseks purustama kogu vene naftataristu kuni Uuraliteni ja arva veel, et unistused ei pruugi täituda…
Ukraina droonilöök venemaale 29. jaanuaril halvas tõenäoliselt riigi ühte peamist naftasadamat, Läänemere ääres asuvat Ust-Lugat, vahendas Bloomberg olukorraga kursis olevale allikale viidates. Ameti allika sõnul peatus kolmapäeval laadimine sadamas, mille kaudu tankerid ekspordivad iga viiendat barrelit venemaa eksportnaftat. Sellele eelnes UAV drooni löök Tveri oblastis, kus kuberner Igor Rudenja sõnul tulistati Andreapoli linna lähedal alla 9 drooni. Ukraina kõrge ametnik ütles Bloombergile, et reidi sihtmärgiks oli naftapumbajaam Andreapolis, mis on osa Baltic Pipeline System II ja mis kannab naftat Ust-Lugasse Družba torujuhtmest Euroopasse. Ametniku sõnul tuli tooraine pumpamine sadamasse lõpetada. Viimane tanker lahkus Ust-Lugast kolmapäeva hommikul, märgib Bloomberg.
29. jaanuari reid oli suuruselt teine alates aasta algusest: venemaa kaitseministeeriumi andmetel oli sellega seotud vähemalt 104 UAV-d. Smolenski oblasti kuberner Vassili Anohhin teatas katsest lüüa Smolenski tuumaelektrijaama ning Nižni Novgorodi oblastis sai droonide sihtmärgiks Sibur-Kstovo naftatöötlemistehas. Tulekahju tõttu oli ta sunnitud tootmise katkestama.
Venemaa meediaväljaanded ja sotsiaalmeedia viitavad, et tõenäoliselt ründasid Ukraina droonid täna öösel Volgogradis asuva naftatöötlemistehase ja naftabaasi piirkonda. „Ukraina droonid ründasid kohalike allikate sõnul Volgogradis naftatöötlemistehase, soojuselektrijaama ja naftabaasi piirkonda kell neli hommikul. Ametlikku kinnitust, eitamist ega infot tagajärgede kohta veel pole.” Plahvatustest Volgogradi lõunaotsas teatasid eelkõige kohaliku grupi liikmed venemaa sotsiaalvõrgustikus. Üks kasutajatest kirjutas, et kogu korter värises, täpsustades, et see asus Krasnoarmeiski linnaosas – BBC vene teenuse andmetel on see piirkond, kus asub Lukoil-Volgogradneftepererabotka rafineerimistehas. Lisaks avaldati venemaa ja Ukraina avalikel lehtedel videoid pea kohal lendava drooni ja plahvatuse heliga, mille filmisid väidetavalt kohalikud elanikud.
vene kanalid väidavad (täna öösel), et Rostovi oblastis on käimas ulatuslik UAV-rünnak. Õhutõrjesüsteemid on aktiivsed, üritades alla tulistada droone Bataiskis, Rostovis Doni ääres ja teistes piirkondades, nagu Gukovo ja Krasnõi Sulin.
venelased on Tveri oblastis kõrgendatud valmisolekus. Rühm mehitamata õhusõidukeid suundub Torzhoki poole.
3. Kursk: muutusteta. Senised teated kirjeldavad, et kuna vene pool pommitab/droonitab ka hallis alas olevaid kohti, siis võib eeldada, et kas toimuvad Ukraina vasturrünnakud või mõnes kohas püsiv possa on.
4. Harkiv: muutusteta, siiski mingi kõlakas liikus, et võib-olla miskit Ukrainal õnnestus.
5. Kupjansk-Kreminna: jätkuvalt on hetkel pidama saadud siinne rinne, kuigi survet jagub.
6. Siversk: vene jalaväe rünnak Verhnokamjanski asula suunal läks vist eile õnneks ja saadi asulasse sisse u 1 km pikkuselt rinde keskmises sektoris. Asula ise pikk kitsas soolikas (4km) põhiliselt peamise maantee kahel serval, mis otse Siverski linnani viib, kuhu jääb veel 6 km. Pisu murelikuks tegi…
7. Bahmut: Toretskist edelas sai vene pool edasi ja sellega vist lõpuks suudetakse sundida viimaseid Ukraina üksusi püsivalt linnast lahkuma.
Tšassiv Jaris jätkub juba mingi periood tavapärasest tugevam vene poole surumine saamaks lõpuks täieliku kontrolli linna üle. Eile need muutusi rindejoones ei toonud.
Toretskis osade blogijate kaartide järgi on linna lõunaservas mitmed kvartalid veel püsiva Ukraina kontrolli all, aga eile hakkas tõusma tõenäosus, et seegi võib langeda, sest kaks siinset vene poole edenemist, üks kohe linna serval lähedal asuvas metsaribas, mis kipub hakkama läbi lõikama siinset linnas olevate Ukraina üksuste tarneahelat lisaks tõusnud ümberpiiramise ohule ja teine sealt veelgi edela suunal Nelipivka asulas, kus vene pool jõudis peaaegu asula põhjaservani, kus asub põhja-lõunasuunaline suur maantee. Tundub, siis, et kui koheselt vähemalt esimest vene poole edenemist tagasi ei suudeta lüüa, siis Toretski viimasest sektorist kahjuks Ukraina omad lahkuma peavad ja lõpuks suudab vene pool ka ühe linna vallutamisega kiidelda. Küll arvatavalt selle käigus saadud kaotutest siiski mitte. Toretski linnas asuvate vene üksuste tabamisest nii kaudtule kui droonidega tuleb pidevalt video ja pildimaterjali.
Kummagi selle sektori põhisuuna edenemised võivad peatselt tuua Ukraina omadele 17×10 km ala kaitse raskused.
8. Donetsk: Pokrovski suund peab, Novoandrijivka ja Datšne kaotati.
Pokrovskist edelas suutsid Ukraina omad välja lüüa u 800 m põldude vahelisest metsaribast Kotline ja Udatšne küla vahel. Ala jäi halliks.
Rinde keskmises lõigus seni osaliselt hallis alas olnud Novoandrijivka küla üle sai vene pool täieliku kontrolli.
Tundub, et eilseks ei jäänud Datšne külasse enam Ukraina üksusi, vene pool veel kogu küla üle kontrolli pole saanud. Lisaks saadi sealt lõunas üle põldude pisu edasi, mis on loogiline tagajärg Datšne langemisele. Järjest enam tõuseb Vovtša jõe põhjakaldal asuva Andrijivka asula kaitse tähtsus hoidmaks siinsest rinnet.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: jätkub tugevam surumine edasi, aga muutusi seni pole peale Velika Novosilka langemist tuvastanud.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta. Tundub, et ei kahane vene poole teadlik ja suunatud kaudtule- ja drooniüksuste jaht kohalike elanikke suunal.
11. Reuters – venemaa pangandussektori puhaskasum ulatus detsembris 187 miljardi rublani (1,78 miljardit eurot), mis on 2,8 korda väiksem kui novembris ning kogu 2024. aasta jooksul teenisid pangad rekordilised 4,0 triljonit rubla (38 miljardit eurot), ütles venemaa keskpank. Regulaator eeldas, et pankade kasum jääb 2024. aasta lõpuks vahemikku 3,3-3,8 triljonit rubla võrreldes 3,3 triljoni rublaga 2023. aastal. venemaa keskpank kirjutab oma ülevaates, et 2024. aastal teenis sektor 3,8 triljonit rubla, jättes kõrvale tütarpankade laekumised.
Arvestades otseselt kapitalis arvesse võetud väärtpaberite negatiivset ümberhindlust, ulatus sektori mullune finantstulemus 3,4 triljoni rublani, kirjutab regulaator, 2023. aasta kohta võrreldavaid andmeid esitamata.
venemaa keskpank seostas pankade kasumi languse detsembris negatiivse valuuta ümberhindluse kahjumiga (miinus 120 miljardit rubla pärast pluss 162 miljardit rubla novembris), mis oli tingitud rubla tugevnemisest dollari suhtes ja tegevuskulude suurenemisest 184 miljardi rubla võrra, mis on tingitud traditsioonilisest personalikulude kasvust aasta lõpus ja üksikute pankade ühekordsetest operatsioonidest.
Keskpanga uuring näitas, et omakapitali tootlus (ROE) langes detsembris eelmise kuu 37,0%-lt oluliselt 13,0%-le.
Pankade bilansiline kapital kasvas detsembris 494 miljardi rubla võrra, mis on oluliselt rohkem kui puhaskasum tänu väärtpaberite positiivsele ümberhindlusele, mis kajastub otseselt kapitalis (+377 miljardit rubla). Ümberhindluse põhjustas riigivõlakirjade intressimäärade oluline langus aasta lõpus pärast venemaa keskpanga ootamatut otsust hoida baasintress 21% tasemel. Alates aasta algusest on bilansikapitali suurendatud 2,0 triljoni rublani.
venemaa pankade ettevõtete laenude portfell vähenes detsembris võrreldes eelmise kuuga 0,2% seoses välisvaluutas laenude tagasimaksmisega. Rublalaenude kasv jätkus, kuid aeglasemalt kui novembris.
Ettevõtete laenukasv oli 2024. aastal 17,9% versus 20,7% 2023. aastal. venemaa keskpanga andmetel tuleb üle poole kasvust intressitõusu suhtes vähem tundlikud segmendid: laenud juba alanud investeerimisprogrammidele (hinnanguliselt ~45% kasvust), samuti elamuehitus ( ~16% kasvust), kus tänu mehhanismi projektide finantseerimisele hoitakse suhteliselt madalad määrad.
„Ettevõtted enamikus tööstusharudes on endiselt piisavalt kasumlikud, et teenindada laene ka praeguste intressimääradega. Mõnel suure laenukoormusega ettevõttel võib aga tekkida raskusi,” kirjutab keskpank. 2024. aastal vähenes probleemsete ettevõtete laenude osakaal 0,6 protsendipunkti võrra 3,8%-ni, kuid selle põhjuseks on portfelli kasv (probleemlaenude maht kasvas aastaga 4,1%).
Hüpoteeklaenuportfelli kasvutempo jäi detsembris novembrikuu tasemele 0,4%. Hüpoteeklaenude kasv 2024. aastal aeglustus 13,4 protsendini pärast 2023. aasta rekordilist 34,5 protsenti. Hüpoteeklaenude väljastamise mahult on 2024. aasta tulemus (4,9 triljonit rubla) ligi 40% madalam kui ülekuumenenud 2023. aastal (7,8 triljonit rubla). Tarbijalaenud kahanesid detsembris pärast nullilähedast novembri tulemust (+0,1%) 1,9%.
Autolaenud kasvasid detsembris pärast taaskasutustasu tõusu 1. oktoobrist 2024 väga mõõdukalt: esialgne kasv oli 0,4% novembri 1,2% järel. Kogu 2024. aasta jooksul kasvasid autolaenud 51,7%, 2023. aasta 41,6%ga võrreldes.
Pankades suurenes probleemsete eraisikulaenude osakaal 2024. aastal 0,5 protsendipunkti võrra 4,6%-ni, mis on tingitud “kõrge intressimääraga laenude järkjärgulisest tähtajast, aga ka sularahalaenu viiviste kasvust,” teatas Keskpank.
Ettevõtete vahendid pankades kasvasid detsembris 2,1% võrreldes novembri 1,6%-ga. Kokkuvõttes kasvasid ettevõtete fondid aastaga 11,9%, 2023. aasta 14,7%ga võrreldes. Peamine sissevool oli eksportivatelt ettevõtetelt ja riigilepinguid täitjatelt.
2024. aasta detsembris kasvasid majapidamiste fondid sesoonselt olulisel määral 7,2%, mis on võrreldav 2023. aasta detsembri kasvuga (+6,9%). Põhjusteks olid jaanuari pensionide ja lastetoetuste ettemakse ning aastapreemiad. Kokku kasvasid majapidamiste vahendid 2024. aastal 11,9 triljoni rubla ehk 26,1%, mis on enam kui 1,5 korda suurem kui 2023. aastal. venemaa keskpank seostas hoiuste kasvu elanike sissetulekute kasvu ja kõrgete intressimääradega.
Tänu klientide rahaliste vahendite tugevale sissevoolule suurenes pankade rublade likviidsete varade maht detsembris 2,2 triljoni rubla võrra ehk 9,9%. Regulaatori hinnangul püsib klientide rahaliste vahendite kaetus pankade likviidsete varadega mugavalt – 21%. „Kuid üksikutel pankadel on jätkuvalt raskusi oma likviidsusreservidega ja nad sõltuvad venemaa Panga laenudest, mis on tagatud turuväliste varadega,” teatas venemaa Keskpank.
12. Kuni 90 venemaa organisatsiooni, sealhulgas paguluses tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid ja meediaväljaanded, on Donald Trumpi administratsiooni välisabi külmutamise otsuse tõttu kaotanud Ameerika rahastuse. Sellest rääkis väljaandele Moscow Times üks Washingtoni allikas, kes on kursis vene organisatsioonide rahastamisega Ameerika valitsuse poolt. Enamik neist peab vähemalt oma tegevust vähendama ja töötajaid koondama, ütles ta. „Mõned venemaa suurimad ja silmapaistvamad sõltumatud meediaväljaanded ja kodanikuühiskonna rühmitused võivad olla sunnitud tegevuse täielikult lõpetama,” ütles allikas väljaandele Moscow Times.
Ta lisas, et toimuv on venemaa kodanikuühiskonna suurim rahastamiskriis alates 2015. aastast, mil venemaa seadus „soovimatute välisorganisatsioonide” kohta sundis mitut lääne erafondi oma venemaa programme vähendama. Mittetulundusühing eksiilis, mis toetab sõjavastaseid venelasi nii välismaal kui ka venemaal, teatas, et USA rahastajad teatasid selle nädala alguses, et nad peatavad rahastamise välisministeeriumi direktiivi tõttu. „Oleme endiselt paremas olukorras kui enamik valitsusväliseid organisatsioone, sest katame poole oma eelarvest ühisrahastuse kaudu, kuid ma pean ikkagi meeskonda ja (mõnda) tegevust kärpima,” ütles Kovchegi juht Anastasia Burakova väljaandele Moscow Times. Burakova lisas, et doonororganisatsioonid, kellega ta rääkis, ei olnud kindlad, mis edasi saab. „Neil pole selget ettekujutust, kas programmid pärast auditit jätkuvad ja milliseid valdkondi uus administratsioon toetab,” ütles ta.
Aastatepikkuse venemaa inimõiguslastega töötamise kogemusega mittetulundusühingu konsultant Almut Rochowanski võrdleb praegust olukorda „eksistentsiaalse paanikaga”, mis tekkis pärast venemaa välisagentide seaduse vastuvõtmist 2012. aastal. „Meil lihtsalt pole raha, et inimestele maksta.” Ajakirjanik, kes asutas paguluses venemaa meediaväljaande, kirjeldas emotsionaalset teerulli, mille ta ja ta meeskond läbisid pärast seda, kui said teada, et märkimisväärne osa nende rahastamisest on külmutatud. „Asi pole selles, et me oleksime täielikult sõltuvad Ameerika toetustest… Juhtus nii, et tol hetkel olime rohkem sõltuvad Ameerika rahalistest vahenditest ja kõik varises korraga kokku,” ütles anonüümsust soovinud ajakirjanik. „Peaaegu üleöö (raha) külmutati.”
Vaatamata tagasilöögile ütles ta, et tema meeskond jätkab võitlust ja otsib alternatiivseid rahastamisallikaid. „Muidu oleme sunnitud sulgema, sest praegu pole meil lihtsalt millegagi inimestele maksta,” lisas ta.
„Mõned annetajad, keda te ei teadnud, kes nende allikas on… osutusid ühel või teisel viisil sama korviga seotuks,” kurtis anonüümsust soovinud venemaa paguluses töötava mittetulundusühingu juht. „Meie annetajad käskisid meil oodata. Nad ütlevad, et ei tea, kui kaua paus kestab,” lisas ta.
USA välisminister Marco Rubio andis reedel, 24. jaanuaril välja ulatusliku direktiivi, millega peatatakse kogu välisabi andmine 90 päevaks. Külmutamine mõjutas paljusid algatusi, alates demineerimistegevusest Iraagis ja HIV/AIDSi raviprogrammidest Zimbabwes kuni taifuuni leevendamiseni Filipiinidel ja tsiviilprogrammideni Ukrainas. Kui hiljem andis Rubio erandi elupäästvale humanitaarabile, siis ebamäärane sõnastus ainult suurendas segadust, jättes organisatsioonid rabelema, et otsustada, kas nende töö kuulub erandi alla.
Arvestades välisministeeriumi direktiivi laiapõhjalist olemust, ei ole venemaa sõltumatu meedia ja valitsusvälised organisatsioonid kaugeltki ainsad, kes kannatavad. Ukraina ajalehed, mis saavad raha USA Rahvusvahelise Arenguagentuurilt (USAID), teatasid samuti, et olid sunnitud käimasolevad projektid seetõttu peatama.
Ajalehe Kyiv Independent peatoimetaja Olha Rudenko kirjeldas sel nädalal, kuidas programmid, sealhulgas humanitaarabi, vaimse tervise toetus, meediaalgatused ja kogukonna arendamise projektid on jäänud ilma kriitilise rahalise toetuseta USA rahastamise külmutamise tõttu.
Enamik venemaa organisatsioone, kellega Moscow Times ühendust võttis, keeldus külmutamise tagajärgi kommenteerimast ja mõned ütlesid, et hindavad alles, kuidas see nende tegevust mõjutab. „vene meedia mõistab ilmselt, et nende avalik näitamine, et neid rahastavad lääne valitsused, võib nende publikut võõristada,” ütles Rochowanski ja märkis, et isegi kremli-vastased venelased ei pea läänt alati heategijaks.
„Nad võivad olla ka ettevaatlikud, et venemaa võimude soovimatu tähelepanu äratamine võib tuua kaasa ähvardusi nende reporterite ja allikate vastu,” lisas ta. „Samadel põhjustel võib Ukraina meedia avalikult öelda, et neid rahastavad lääne valitsused.”
Kuna Ameerika rahastamine on peatatud, pöörduvad mõned organisatsioonid toetuse saamiseks Euroopa institutsioonide poole, arutades võimalikku erakorralist rahastamist, ütles Washingtonis asuv allikas väljaandele Moscow Times. Euroopa Ajakirjanike Föderatsioon on kutsunud potentsiaalseid Euroopa rahastajaid üles astuma ja täitma USA rahastamise lõppedes tekkinud tühimiku. vene organisatsioone konkreetselt mainimata rõhutas föderatsioon Ukraina uudisteväljaannete ja paguluses oleva valgevene meedia sõltuvust Ameerika finantsabist.
Kuid isegi kui kodanikuühiskonna organisatsioonidel õnnestub kolmekuulise külmutamise ajal tagada ajutine rahastamine, on kasvav mure, et paljud ei jää ellu, kui Trumpi administratsiooni läbivaatamine toob kaasa pikaajalised kärped. „Kui USA valitsuse rahastamist ei taastata, nõrgenevad venemaa kodanikuühiskonna institutsioonid pikas perspektiivis märkimisväärselt,” ütles Washingtonis asuv allikas väljaandele Moscow Times.
13. Sissetung Ukrainasse, majanduse viimine sõjale ja katse suunata kaubavoogusid itta on viinud venemaa raudteetranspordi krahhini. Kaubarongide keskmine tehniline kiirus venemaa raudteevõrgus langes eelmisel aastal 40,6 km/h-ni, mis on madalaim väärtus alates 1960. aastast. HSE ekspert Farid Husainov tsiteerib selliseid andmeid viitega transpordimonopoli ametlikule statistikale. Lõigu keskmine kiirus, mis sisaldab peatumise aega, langes 35,7 km/h-ni, mis on madalaim alates 1993. aastast.
Kaubarongid, mis annavad venemaal ligi 90% kogu vedudest, hakkasid aastaga sõitma keskmiselt 4-5% aeglasemalt ning võrreldes 2021. aastaga langesid kiirused Husainovi arvutuste kohaselt ligi 10%. venemaa Raudtee ise avaldab aruandes f tehnilisi ja lõikude kiirusnäitajaid 9d-5 jaotises „Teabe avaldamine”, selgitab ekspert.
Sõda tõi venemaa Raudteele probleeme, ütlesid ettevõttele lähedal seisvad allikad Reutersile. Massiivne sõjaline transport on jätnud venemaa, pikkuselt kolmanda raudteevõrgustiku maailmas, kaosesse tuhandete mahajäetud rongide ja ummikuga. „Süsteem töötas hästi, kuid kõik on muutunud – kaubad liiguvad itta ja kaitsetööstus on prioriteediks ning raudtee ei saa hakkama,” ütles allikas.
Lisaks oli sanktsioonide tõttu raudteel puudus varuosadest ning mobilisatsioon ja sõjaks värbamine tõi kaasa kaadripuuduse, ütles agentuurile teine allikas: „(Autojuhid) kas läksid Põhja sõjaväeringkonda või sõjatööstusesse ja lihtsalt pole kedagi, kes ronge juhiks.”
Merekaubandussadamate liidu (ASOP) ekspertide sõnul jäi venemaa Raudtee oma igakuisest veograafikust peaaegu terve aasta maha vähemalt 25%. Ja oktoobris saavutasid ummikud raudteedel sellised mõõtmed, et Kaug-Idast pärit konteineril kulus Kesk-venemaale sõitmiseks kaks kuud, ütlesid logistikaturu allikad väljaandele Moscow Times. Selle tulemusena hakkasid importijad kaupu maanteel vedama, kuna vagun võis Siberi jaamas peatuda ja seista kuude kaupa ilma liikumata.
ASOP hinnangul jäi aastaga raudteele kinni 80 miljonit tonni imporditud kaupa – veerand kaubast, mis osteti Aasiast Kaug-Ida sadamate kaudu. Liiklusummikute tõttu on söeettevõtete plaanid Hiinasse eksportida häiritud ning Rusali alumiiniumitehastesse Siberis on kogunenud mitusada tuhat tonni eksportimata toodangut, ütlesid suurettevõtete tippjuhid Bloombergile.
Aasta tulemuste kohaselt langes kaubavedu venemaa Raudteevõrgus 4,1%, 1,18 miljardi tonnini, mis on madalaim tase alates 2009. aastast. Ja idapolügooni kaudu vedamise plaan osutus läbikukkumiseks – 162 miljoni tonni asemel 150 miljonit tonni, ütles allikas Reutersile. Ettevõtte finantsseis on järsult halvenenud: keskpanga intressimäära tõusu tõttu on võlgade teenindamise kulud kasvanud 6 korda ja ulatuvad 2025. aastal ligi 700 miljardi rublani. Selle tulemusena külmutab venemaa Raudtee 2025. aastal peaaegu kõik suuremad ehitusprojektid, sealhulgas BAM-i ja Trans-Siberi raudtee moderniseerimise, ning monopoli investeerimisprogrammi kärbitakse 40%.
14. venemaa peab looma teismelistele rohkem võimalusi, et aidata neil luua romantilisi suhteid ja lõpuks perekondi. Seda väitis venemaa Föderatsiooni Haridusministeeriumi hariduse, täiendhariduse ja laste puhkuse valdkonna riigipoliitika osakonna direktor Natalia Agre ümarlaual „Rahvastiku kokkuhoiust rahvaarvu paljunemiseni”, mis peeti riigiduumas. Ta märkis, et üheks selliseks sammuks võiks olla koolidiskode naasmine.
„Meil on palju tõsiseid ja olulisi üritusi (selge, et SVO on käimas). Kus on lastes romantika? <…> Hakkasin hiljuti hoolega arutlema: kus on meie kooli diskod? Meie riigis soovib end pereelus näha vaid 8% 18–21-aastastest lastest (njah, see on selle loo kõige olulisem number). Seda on väga vähe. Ja miks see nii on? Me ei loonud neile tingimusi romantiliseks suhteks. <…> Vajame kohti, kus poiss saaks tüdruku kohtingule kutsuda,” rõhutas Agre. Ta ütles ka, et püüab koos kolleegidega tõsta tähelepanu noorte meeste ja naiste „õigete suhete” loomise küsimustele juba enne nende täiskasvanuikka jõudmist. Agre kiitis ka koolivormide tagastamist, kuna „poisid riietuvad nagu poisid ja tüdrukud nagu tüdrukud”. „See on väga oluline, sest isegi välimus viitab poiste ja tüdrukute suhete täiesti erinevale kvaliteedile,” märkis Natalia Agre (tsiteeritud TASS).
Rosstati andmetel sündis 2024. aasta jaanuarist novembrini venemaal 1,124 miljonit last – see on väiksem kui 2023. aasta sama perioodi näitajad, mil antirekord püstitati. Nagu rõhutas tervishoiuministri esimene asetäitja Viktor Fisenko, on sündimus lähenenud 2000. aastate alguse miinimumile, mil riigis oli kaasaja ajaloo rängim demograafiline kriis. Seega langes näitaja kogu putini valitsemisaja rekordiliselt madalale.
Rosstati statistika järgi algas sündimuse langus venemaal 2014. aastal, pärast Krimmi annekteerimist. Olukord halvenes pärast täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal. 2014. aastal registreeriti riigis 1,943 miljonit sündi ja 2023. aastal langes see arv 1,264 miljonini. Üldine vähenemine oli üle 35%.
ÜRO majandus- ja sotsiaalosakonna prognooside kohaselt väheneb venemaa rahvaarv aastaks 2100, arvestades sisserändajaid, 126 miljoni inimeseni. 2023 aasta seisuga oli venemaal 143 miljonit inimest.
15. Sõjauuringute instituudi (ISW) analüütikud ütlevad, et kreml annab märku püüdlustest sundida USA presidenti Donald Trumpi nõustuma putini nõudmistega ja positsioneerima end rahvusvahelisel areenil Trumpiga võrdsena. Analüütikud on analüüsinud kremli uudistevoo TASS eesmärki, mis avaldas 30. jaanuaril intervjuu Valdai diskussiooniklubi teadusdirektori fjodor lukjanoviga pealkirjaga „Ära lootke suurtele kokkulepetele”, mis tõstab esile kremli jätkuvad jõupingutused siseriiklike ja ülemaailmsete ootuste kujundamiseks venemaa juhi vladimir putini ja USA presidendi Donald Trumpi tulevaste läbirääkimiste suhtes.
Aruandes selgitatakse, et Valdai diskussiooniklubi on platvorm, kus kremli ametnikud, venemaa akadeemikud ning välisriikide ametnikud ja akadeemikud kohtuvad, et arutada rahvusvahelisi küsimusi, ning seda on kasutatud kremli pikaajalistes püüdlustes mõjutada lääne poliitikat venemaa kasuks. Nad lisavad, et lukjanov on Valdai klubi vanem liige ja kaaslane, on mitmel korral modereerinud putini iga-aastast kõnet Valdais ning teda peetakse kremli välispoliitiliste eesmärkide ja sihtide autoriteetseks eksperdiks, kuigi tal ei ole ametlikku ametikohta venemaa valitsuses.
Nagu märgitud, ei ole ISW valmis hindama ega väitma, et lukjanovil on usaldusväärset teavet putini meeleolu või kavatsuste kohta seoses tulevaste rahukõnelustega, kuid lukjanovi avaldused selles intervjuus on üldiselt kooskõlas putini ja teiste kremli ametnike väidetega venemaa tulevaste läbirääkimispositsioonide kohta. TASS-i otsus kasutada lukjanovi intervjuud siseriiklike spekulatsioonide vähendamiseks rahulepingu võimalikkuse üle lähitulevikus rõhutab ka intervjuu ja lukjanovi avalduste asjakohasust venemaa võimalike läbirääkimispositsioonide kaalumisel Ukraina ja USA suhtes.
Intervjuu käigus ütles lukjanov, et tulevaste Ukraina-teemaliste rahukõneluste on peamine mitte territooriumid, vaid sõja alguspõhjuste kõrvaldamine, milleks lukjanov nimetas NATO laienemist Ida-Euroopasse 1990. aastatel ja 2000. aastate alguses. lukjanov nentis, et Ukraina maadega seoses usuvad vene väed nüüd, et territooriumidega on kõik selge: nii palju kui võtad, nii palju saad, viidates lisaks sellele, et kreml ei kavatse teha kompromisse territoriaalsete okupatsioonide osas Ukraina tulevastel rahuläbirääkimistel.
Muuhulgas ütles lukjanov, et Trump austab ainult neid, kes näitavad üles paindumatust ja kutsus kremlit mitte kunagi alla andma ja olema valmis üsna karmiks vestluseks, isegi blufi elementidega – kutsudes putinit üles demonstreerima oma jõudu tulevastel läbirääkimistel Trumpiga.
lukjanovi intervjuu toetab kremli jätkuvaid püüdlusi sundida Trumpi nõustuma putini nõudmistega, mis tähendavad Ukraina täielikku kapitulatsiooni ja NATO nõrgenemist, samuti putini isiklikke püüdlusi positsioneerida end rahvusvahelisel areenil Trumpiga võrdsena.
16. Lühiuudised
Bloomberg: USA president Donald Trump ütles, et täidab oma ähvarduse kehtestada alates 1. veebruarist Kanadast, Mehhikost ja Hiinast pärit impordile 25% tollimaksud, tuues oma otsuse põhjuseks fentanüüli voolu ja suure kaubavahetuse puudujäägi.
The Hill kirjutab, et kui USA peatab sõjalise toetuse Ukrainale, võib venemaa 2026. aastaks Kiievi vallutada ja läheneda NATO piiridele. Nad lisavad, et Ukraina kaitse tagamisel agressiooni vastu on panused kõrged.
Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee (EPACE) võttis vastu resolutsiooni Ukrainat puudutavate rahuläbirääkimiste kohta. Selles rõhutatakse rahu läbi jõu ja nõutakse piisavate julgeolekutagatiste andmist Ukrainale. Dokumendis rõhutatakse vajadust võtta venemaa agressiooni eest vastutusele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.