Sõja ülevaade: 1068. päev – hetkel suurem mure Valges Majas toimuv
Avaldatud: 26 jaanuar, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 26. jaanuar 2025:
hetkel suurem mure Valges Majas toimuv, rindel enam-vähem.
1. Piiri ja rindelähedus…
2. Üks vene naftatehas jälle pihta sai, teine löök ööpäeva jooksul.
3. Kursk: vene poole kõlakas, et Ukraina võis pisu edeneda.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: juba teine päev muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta, aga ootab Toretski langemise teadet.
8. Donetsk: üle 500 m kuskil edasi ei saadud.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. USA nõuab Indialt ühe kuu jooksul sanktsioonide alla sattunud naftatankeritelt nafta mahalaadimist.
12. Trump ähvardas Taani peaministrit tollimaksudega, kui ta keeldub Gröönimaast loobumast.
13. Diplomaadid taotlevad Ukrainale erandit USA abi külmutamise määrusest.
14. Lühiuudised
Erinevaid signaale Valgest Majast tuleb ja muret kipub jaguma, sest Trump kipub pisu sinna jõupoliitika maneeride maailma ja juba tuleb isegi vene blogijatelt sellesuunalisi kilde…
167 vene poole rünnakut, kus enamus survet arvatavalt jalaväega ning tehnika kaotuste vähenemist võis mõjutada madalam pilvisus koos sademetega lisaks nende väiksemale kasutamise rünnakute toetamiseks. Küll on lõike, kus masinate roomiku või rattajälje sügavus juba üle mõnekümne sentimeetri ja see mõjutab esmalt ratasmasinaid, lintidel peaks veel saama vabamalt toimetada aga eks pikk kolonn enam üksteise järel vast mitte.
Kurski suunal 16 vene poole rünnakut ja ikka pooled liugpommid siia (113-st 57). Kupiansk-Kreminna rindel 35 rünnakut ja juba teine päev on siisnses lõigus surve tavapärasest kõrgem ja vene blogijad kirjutavad, et üritatakse aktiivselt kõiki sillapeasid laiendada.
Nagu arvata oli, siis kuivas Siverski rindel surve kokku, vaid üks rünnak. Küll läks veelgi pingelisemaks Bahmuti rindel, üle 40 rünnaku ja Donetski rindel 52.
Kaudtuld vene poolelt u 5 tuhande kanti ehk siis viimaste kuude tavapärane ja kahanes kamikaze droonide kasutamise alla 2 tuhande, mida ilma süüks paneb. Arvata võib, et sadu on mõjutanud kummagi poole droonide kasutamist ja seiret. Nüüdseks aga sajud otsas ja u 2-8 kraadi päeval sooja ja mõnel ööl väike miinus ees ootamas.
1. Öisest droonitamisest infot polnud, piiri- ja rindelähedus ikka hullus sajus.
2. Täna öösel toimus venemaal Rjazani oblastis rida plahvatusi, mis olid venelaste sõnul droonirünnaku tagajärjeks kohalikule naftatöötlemistehasele (juba teine ööpäeva jooksul). Sotsiaalmeedia teatas, et rünnak toimus kohaliku aja järgi kell 1 öösel Djadkovo küla piirkonnas. Kohalikud elanikud väidavad, et on kuulnud mitmeid plahvatusi – kokku umbes kümme. Internetis avaldati videod, mis näitavad plahvatuste ja põlengu hetke naftatöötlemistehases. Kuberner Malkov väidab, et õhutõrjesüsteemid tulistasid droonid alla. Samal ajal levitatakse sotsiaalvõrgustikes kaadreid, mis viitavad objektil toimunud suurele tulekahjule.
VAMPIRE APKWS SAM-iga varustatud Ukraina mereväe paat tulistas Musta mere kohal alla venemaa raketi Kh-59.
3. Kursk: tuleb vene blogijatelt kõlakaid, et Ukraina tugevad vasturünnakud jätkuvad ja võisid kuskil pisu edeneda.
4. Harkiv: kipub arvama, et siin lõigul võib hakata vene pool peatselt tugevamalt suruma, sest ei näe põhjust, miks pean siin suurele hulgale motolaskuritele, erivägedele jne olema tagalas toetuseks kaks tankibrigaadi.
5. Kupjansk-Kreminna: pisu üllatusega muutusi rindejoones juba teine päev ei tuvastanud.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris ja Toretski juures karm lahingute jätkumine. Kuigi eile rindejoones muutusi ei tuvastanud, siis ootab, kunaks vene pool annab teada Toretski vallutamisest.
8. Donetsk: pisu muutusi.
Pokrovskist edela suunale ulatuv vene kombits laienes eile Kotline küla juures ja kaks u 500 m metsariba küla mõlemal küljel enda kontrolli alla saadi. Tundub, et vene pool pisu ründavaid üksusi siin vahetab, et säilitada rünnakute tempot. Tegu pole küll enam täiskoosseisuliste üksustega ja arvatavalt siis neid teises ešelonis olevaid motolaskurüksusi uute täiendustega pisu tugevamaks loodetakse saada. Pigem arvan, et kvaliteedi tõusu see ei too aga massiga konveierilaadse rünnaku teostamiseks on see piisavalt sobilik ja nõuab Ukraina omadelt ikka igapäevast rasket tööd.
Rinde keskmises lõigus rindejoone muutusi pisu jagus. Sel u 20 km rindejoonel surus küll põhiliselt vene pool ja kolmes kohas u 500 m edasi sai, aga üks üle-eilne vene poole põldude vahelise metsariba vallutamine tänaseks jälle neist tühi on. Et siit suunalt vene poole surve veel tõusma hakkab, annab kinnitust ühe tankipolgu lähemale lükkamine. Eks siin põlde jagub, millel laiemalt võimalik toimetada ja kuna otse Pokrovski peale kohe kuidagi ei saada, siis võimalik, et pigem lisaks linna ümberpiiramise edundamisele loodetakse suruda otse lääne poolegi. Kui sel muud efekti pole, siis lisaks saadud maadele hõivatakse palju Ukraina üksusi, mida võib-olla oleks vaja rohkem mujal.
Kurahove lõigus eile muutusi ei tuvastanud, Datšnes peab veel Ukraina kaitse vastu.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: eilne päev kulus vene poolel vist Velika Novosilka ja selle ümbruse üle kontrolli võtmiseks. Juba täna aga ootab survet rünnaku jätkamiseks põhja poole.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. India peab USA sanktsioonide alla sattunud vene tankeritelt nafta maha laadima 27. veebruariks ja lõpetama nendega kõik finantstehingud 12. märtsiks. Need tähtajad määras USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli büroo (OFAC). Vastavad selgitused edastati India naftaministeeriumile, teatas selle juht Pankaj Jain, vahendab Reuters. Ta märkis, et India jätkab venemaa nafta ostmist, kuid ainult hinnaga, mis jääb alla lääneriikide kehtestatud ülemmäära (60 dollarit barreli kohta) ning kui sanktsioonide all olevad ettevõtted ja laevad ei osale selle müügis ja transportimises.
USA kehtestas 10. jaanuaril venemaa naftasektori vastu kõige agressiivsemad sanktsioonid. Need mõjutasid enam kui 180 varilaevastiku tankerit, Gazprom Nefti, Surgutneftegazi, suuri kindlustusandjaid (Alfa-Strakhovanie ja Ingosstrakh), samuti kuut nafta- ja gaasiettevõtete tippjuhti. Rystad Energy andmetel võib see India kaotada kuni 500 000 barrelit toornafta päevas.
Pärast sõja algust Ukrainas sai Indiast venemaa nafta suurim ostja, mida müüdi sügava allahindlusega. Eelmisel aastal eksportis Moskva New Delhisse 1,7 miljonit barrelit päevas ehk peaaegu poole selle ressursi meretransporditarnetest. Sanktsioonid said teatavaks siis, kui rafineerimistehased leppisid kokku ostude osas märtsikuuks, mis sundis neid kiiresti alternatiivseid tarnijaid otsima. Reutersi andmetel on India tehased juba nõustunud ostma toorainet Omaanist ja AÜE-st. Läbirääkimised on alanud ka Saudi Araabiaga ja Lääne-Aafrikas on maapinda katsetatud, ütles Plattsile olukorraga kursis olev allikas. India suurim naftatöötlemisettevõte Indian Oil Corporation on potentsiaalsete tarnijatena nimetanud OPECi riigid, USA, Guyana ja Brasiilia.
Kokku võib venemaa USA sanktsioonide karmistamise tõttu kaotada naftaeksporti kuni 800 tuhande barreli ulatuses päevas, hindasid Alfa Banki analüütikud varem. See on iga kolmas barrel, mis riigist meritsi eksporditakse, ja iga seitsmes koguekspordist, milleks on Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul 5 miljonit barrelit päevas.
12. USA president Donald Trump ja Taani peaminister Mette Frederiksen pidasid Gröönimaa tuleviku teemal karmi telefonivestluse, teatas Financial Times. Viis Euroopa ametnikku ütlesid ajalehele, et vestlus kestis 45 minutit ja läks väga halvasti: Trump arutas tõsiselt saare ostmist ning muutus pärast tagasilükkamist agressiivseks ja vastandlikuks, kuigi Frederiksen pakkus võimalust suurendada koostööd sõjaväebaaside ja kaevanduste vallas. „See oli kohutav,” ütles üks allikas. Teine võrdles vestlust külma dušiga, märkides, et Trump oli vankumatu. Tema sõnul oli varem keeruline suhtuda ameeriklase kavatsusse Gröönimaa enda valdusesse võtta skeptiliselt, kuid nüüd on selgunud, et see on tõesti „tõsine ja potentsiaalselt väga ohtlik”.
Teine FT allikas ütles, et Taani valitsus on täielikus šokis. Taani endise ametniku sõnul oli see oli väga karm vestlus, mille käigus Trump ähvardas konkreetsete majandusmeetmetega, näiteks tollimaksudega. Seni olid paljud Euroopa poliitikud lootnud, et Ameerika liidri avaldused soovist saada Gröönimaa üle kontrolli rahvusliku julgeoleku kaalutlustel on trikk. Eelkõige uskusid nad, et sel viisil üritab Trump tugevdada NATO mõju selles piirkonnas ning saata signaali venemaale ja Hiinale, kes samuti Arktikas positsioonide pärast võitlevad. Kuid telefonikõne purustas need lootused, süvendades alliansi liitlaste vahelist välispoliitilist kriisi, ütlesid väljaande allikad. Taani peaministri büroo ütles FT-le, et ei aktsepteeri anonüümsete allikate antud vestluse tõlgendust.
Gröönimaa, kus elab umbes 57 000 inimest, on Taani autonoomne territoorium ja tal on oma valitsus. Trump rääkis oma kavatsusest liita saar USA-ga oma esimesel presidendiajal. Pärast 2024. aasta valimiste võitu naasis ta idee juurde. Gröönimaa peaminister Mute Egede vastas Trumpi sõnadele soovist seda osta, rõhutades, et see ei ole müügiks. Samal ajal on saare kaitse eest vastutav Taani teinud USA-le ettepaneku laiendada sõjalist kohalolekut territooriumil. Seal asub Pituffiki baas, kus on valves 200 Ameerika sõdurit.
kreml teatas, et jälgib olukorda tähelepanelikult, kuna Arktika, kus Gröönimaa asub, on osa venemaa rahvuslike huvide tsoonist ning Moskva on huvitatud piirkonnas rahu ja stabiilsuse õhkkonna säilitamisest. Vahepeal ütlesid allikad ajalehele Moscow Times, et putini lähiringkond naudib arenguid, kuna Trumpi avaldused Kanada ja Gröönimaa annekteerimise soovist tekitavad läänes pingeid ning aitavad propagandal õigustada Krimmi annekteerimist ja sissetungi Ukrainasse. „See võimaldab öelda, et kõik on võimalik, vanad reeglid enam ei tööta. Vaadake, isegi USA, kes neid reegleid kehtestab, ei ole valmis neid täitma,” selgitas vene diplomaat TMT-le.
13. Financial Times (FT): Ameerika diplomaadid nõuavad Ukraina programmide vabastamist USA välisabi 90-päevasest külmutamisest, mille kehtestas USA välisminister Marco Rubio. Financial Timesi dokumentide kohaselt palusid välisministeeriumi Euroopa ja Euraasia asjade büroo kõrgemad diplomaadid Rubiol jätta USA Rahvusvahelise Arenguagentuuri (USAID) töö Ukrainas välja ulatuslikust direktiivist, mis jõustus 25.jaanuaril.
Taotlus on praegu läbivaatamisel, kuid Washingtonist on tulemas positiivseid signaale, selgub USAID Ukraina töötajatele saadetud meilist, mida FT nägi. „Me ei tea praegu, kas see taotlus rahuldatakse täielikult või osaliselt, kuid Washingtonist on tulemas positiivseid signaale,” seisis meilis. Vahepeal on agentuur ajutiselt peatanud töö peatamise korralduste täitmise, kuni erandile vastatakse.
Kuid laupäeva õhtuks hakkasid mõned organisatsioonid saama korraldusi töö lõpetada. Üks selline korraldus, teatas Financial Times, kohustati töövõtjat viivitamatult peatama kõik lepinguga seotud tööd, kuni ta on saanud kirjaliku loa jätkamiseks. Ühe valitsusvälise organisatsiooni programmidirektor ütles, et külmutamine võib Ukraina koole, haiglaid ja energiataristut toetavate projektide jaoks olla katastroofiline. Olukorraga kursis olev Ukraina ametnik kinnitas FT-le, et USA sõjaline abi ei kuulu Rubio külmutamiskäsu alla. „Sõjaline abi Ukrainale jääb puutumata. Vähemalt praegu ei ole ta kindlasti selle 90-päevase külmutamise osa,” märkis ta.
14. Lühiuudised
Rootsi valmistab ette oma suurimat sõjalise abi paketti Ukrainale alates 2022. aastast, CV90 remont peaks toimuma Ukrainas. Rootsi sõjalise abi kogusumma aastateks 2025–2027 peaks ulatuma 7,1 miljardi dollarini. Rootsi teeb ka koostööd ettevõttega BAE Systems Hägglunds, et rajada Ukrainasse soomukite hooldusrajatisi.
Ringleb video Korea Rahvademokraatliku Rahvavabariigi tarnitud M-1978 Koksan 170-mm iseliikuvate suurtükke vedavast rongist venemaal.
USA senat kinnitas Lõuna-Dakota kuberneri Kristi Noemi sisejulgeolekuministriks, vahendab The Hill. Noem on olnud vastu abi andmisele Ukrainale, nimetades seda 2023. aastal strateegiliseks veaks ning on võtnud sõna ka venemaale kehtestatud sanktsioonide vastu.
Poola peaminister Donald Tusk hoiatas tagajärgede eest Ungari Viktor Orbanile, kui ta blokeerib EL-i venemaa-vastased sanktsioonid. „Kui Orban tõesti blokeerib sanktsioonid sellel sõja kriitilisel hetkel, on selge, et ta mängib Putini meeskonnas, mitte meie – koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega,” ütles Tusk.
President Zelenski kavatseb nimetada praeguse Ukraina maavägede ülema kindralmajor Mõhailo Drapatõ operatiiv-strateegilise rühmituse Hortõtsa juhiks. Võimalik, et juba täna.
Serbia president Vučić: „Ma ei kehtesta venemaale ega teistele sõpradele sanktsioone.” Jagodinas esinedes kinnitas Vučić Serbia tihedaid sidemeid venemaa ja Hiinaga, lisades, et peagi räägib ta putiniga, et käsitleda USA sanktsioone Serbia naftatööstusele.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.