Sõja ülevaade: 1058. päev – üks Ukraina linn on vallutatud ja teine langeb päeva jooksul
Avaldatud: 16 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 16. jaanuar 2025:
kipun lugema Toretski linna vallutatuks ja vist päeva jooksul Velika Novosilka langeb, aga need pidasid siiski oluliselt kauem vastu kui prognoosisin.
1. Saheedi laine Ida-Ukrainas ja elektriga muresid jagub.
2. Kipuvad kõik ööd olema venemaal palavad.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: väike muutus rinde keskmises sektoris.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kipun lugema Toretski linna vallutatuks.
8. Donetsk: on lõike, kus on vene pool pidama saadud ja kus pole
9. Lõunarinne: vist päeva jooksul Velika Novosilka langeb.
10. Herson: muutusteta.
11. putini tütar plaanib võtta enda kontrolli alla kõik venemaa kõrgtehnoloogiaettevõtted.
12. Biden otsustas kaitsta venemaa sanktsioone Trumpi tühistamise eest.
13. USA lisas musta nimekirja 9 Hiina ettevõtet venemaa-vastastest sanktsioonidest kõrvalehoidmise eest.
14. IEA nimetab USA uusi sanktsioone oluliseks ohuks naftatarnetele venemaalt.
15. Prantsusmaa korraldas salajased õppused vägede sisseviimiseks Ukrainasse.
16. Biden hoiatab demokraatiat ohustava oligarhia kujunemise eest USA-s.
17. Bloomberg: kreml nõuab Trumpilt, et ta ei laseks Ukrainal kunagi NATO-ga liituda
18. Lühiuudised
Jätkuvalt ettevaatlikult optimistlik, sest enamus vene poole edenemised on olnud aeglasemad kui prognoosisin ja seda oluliselt tõusnud kaotuste juures. Eks näis, mis mõned saabunud sajuilmad toovad…
124 vene poole rünnakut on küll tuntav arvu langus, aga kaotused lasevad aimata, et suurenenud on jälle ründavate üksuste koosseisud. Kurski rindel vaid 15 rünnakut, Donetski rindel 56, mujal suht tavapärane surve, erandina juba mitmes päev tugevam surve Siverski suunal. Kupjanski suunal tundub, et käib suurem reorg uueks surumiseks ning sama seis võib olla Kurski rindel.
Liugpomme 71 ja neist lausa 18 Kurski oblasti pihta. Kaudtulelööke üle viie tuhande ja kamikaze droone üle 2300 ehk siis tugevat tipu lähedast toetus jagus.
Jätkuvalt on keskmisest kõrgemad nii tankide, kaudtuleüksuste kui tagalatoetuselementide kaotuste arv. Tabatakse näiteks iseliikuvaid suurtükke ja raketiheitjaid isegi paarikümne kilomeetri kaugusel rindest ja ei aita ka see, et kolatakse üksi ringi. Hetkel pole märganud, et vene poole taktika rünnakute läbiviimisel oleks muutunud, küll kipub see olema sektoriti erinev tulenevalt nii maastikust kui vist juhtide oskusest või siis täielikust isevoolu minemisest…soomukid, tankid ja iseliikuvad suurtükid jäetakse maha juba esimesel drooni tabamusel, kuigi enamasti see veel fataalseid tagajärgi ei too aga eks teadmine, et kohe järgmised droonid tulevad, on õpetanud, et kiired jalad siiski võivad elu päästa.
Tundub, et seni ei suuda vene pool ei koordineerida ega tulemuslikult juhtida põhja-korea soldateid, kes suudavad ahelikus üle avatud väljade mitu korda liikumissuunda muuta ja see keerab tihti kaugemale Ukraina possadest. No päris Browni liikumine pole, aga sinna kisub…
1. Eile öösel ja hommikul sooritasid vene väed suure rea raketi- ja droonilööke Ukraina energiataristu objektidele. Ukraina õhuvägi teatas, et vene väed saatsid Ukrainasse 74 Shahedi ja muud ründedrooni ning 43 raketti. Õhujõud teatasid, et Ukraina kaitsejõud tulistasid alla 23 raketti Kh-101/55SM, kolm raketti Kalibr, neli Kh-59/69 raketti ja 47 drooni, samas kui 27 drooni läksid „kaotsi” ega jõudnud sihtmärgini. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles, et venemaa löögid olid suunatud Ukraina gaasirajatiste ja muu energiainfrastruktuuri vastu. Ukraina ametnikud teatasid kahjustustest Ivano-Frankivski, Harkivi ja Lvivi oblastite energiarajatistes ja kriitilises infrastruktuuris, samuti Kirovohradi oblasti elamupiirkondades. Irvhambad ütlesid, et näe, piiritusetehase ründamine venemaal andis sellise reageeringu…
Täna öösel ulatus saheedi laine vaid ida-Ukraina kohale, muus osa kõik sama.
2. Telegrami kanalid kirjutavad, et Voronežist ligikaudu 90 kilomeetri kaugusel Liski linnas asuvat naftabaasi rünnati. Olevat põlema läinud mitu nafta mahutit.
venemaa avalikkus teatas väidetavate Ukraina droonide rünnakust venemaa Föderatsiooni Tambovi oblastisse. „Ukraina droonide tohutu haarang Tambovi oblastisse. Esialgu lendasid kõik Kuzmino-Gati küla lähedal asuva püssirohutehase poole.” Kohalikud elanikud teatasid, et nägid mitut lennukitüüpi UAV drooni, kuulsid õhutõrjesüsteeme ja märkasid taevas sähvatusi.
Kotovsk, Tambovi oblast, töötab vene õhutõrje. Teatati plahvatustest.
Leningradi oblastis Viiburis põles maha ladu, hävis 1,7 miljoni rubla väärtuses „sõjalise erioperatsiooni” osalejate tarvikuid. Laos oli punkrite ehitusmaterjale, soomusvestisid, taktikalisi kõrvaklappe, riideid ja muud varustust. Väidetavalt oli tulekahju põhjuseks süütamine.
3. Kursk: no muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: rindejoone muutusi vaid üks väiksem keskmises sektoris, aga väga tugev surve jätkus tervel rindel ning tundub, et uut suuremt surumist kolme sillapea laiendamiseks jätkatakse. Põhjapoolsemas Kupjanski linnast põhjas on jõe ääres tegutsemas vene 45. maskeerimis-pioneeripolk, millel on suur võimakus nii sildade rajamisel kui demineerimisel, siis peatselt soomuse üleviimise kaitseid ootab. Lisaks on siin suunal kokku 4 motolaskurbrigaadi ekvivalenti ja neile toeks terve 9. suurtükiväebrigaad, mille põhirelvad on nii 2S1 kui GRAD ehk siis kõike vajalikku suuremaks surumiseks jagub. Suuna oluliseks on võimalus, et vallutatakse Kupianski linn ja seejärel surutakse edasi lõuna suunas piki Oskili kallast kukutades kokku kogu siinse rinde kaitse ja hakata uuesti ohustama Harkivit aga enne seda saada deklareeritud, et Luhanski oblast on tervenisti okupeeritud.
Pisu sarnane seis on kahe järgmise sillapea juures, kus kolmele motolaskurbrigaadile on toeks täiendavaid tankibrigaade, eriüksusi jne.
6. Siversk: survet jagub tervel rindel. Kui mujal muutis rindejoones pole täheldanud, siis ikka käib possade vahetus Bilohorivka küla hallis alas.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris muutusi ei tuvastanud, aga Toretskis küll.
Eilseks suutis vene pool Toretskis teha veel ühe edenemise põhja suunas ja saada enda kontrolli nii kaks koksimäge kui linnast väljas asuvad tööstushooned kui jõuda hõivata viimased hooned linna kirdeserval vastu Krõmske asulat, siis kipub pidama Toretski linna 100% vene kontrolli alla olevaks. Küll pole lõppenud Ukraina reidid linna. Eks linna töötlus õhust ka jätkub.
8. Donetsk: on lõike, kus on vene pool pidama saadud ja kus pole.
Tšassiv Jari – Pokrovski vahel suutis vene pool teha veel ühe edenemise põhja suunas ja saada enda kontrolli alla suure maantee ristmiku. Sammu pikkus 2 km ja tegu lisaks päris valusa Ukraina ühe logistikaahela läbilõikamisega siinses sektoris. Arvan, et vene pool surub siin veel põhja poole, sest kõik sealsed jõeorud ümberringi sellesse sektorisse ei ulatu aga pisu piiravad selle uue kombitsa hargnemist. Pokrovski kaitset see sektor veel ei ohusta aga pikemas perspektiivis küll.
Pokrovskist lõunas olev kombits sirutab end järjest ka loode suunas ja selle tipp asub u edela-ida suuna vahel Pokrovski suhtes. Kui eile sain kirjutada, et rinne pidas, siis eile päevaks suutis vene pool siin ületada risti ees oleva raudteetammi ning hõivata tammi põhjaküljel oleva 100 m laiuse metsariba. Lisaks tundub, et saadi juba oma kontrolli alla ka kaks raudtee põhjaserval asuva küla (Kotline ja Udašne) serval asuvad hooned.
Kurahovest läänes Datšne külas asuv tugevam kindlustatud Ukraina kaitse hakkab tasapisi läbi kuluma. Tänu selle küla kaitsele ja kahe jõe (Vovtša ja Suhõi Jalõ) joone hoidmisele on Ukraina sammhaaval taandumine olnud kordi aeglasem kui prognoosisin sellest ümberpiiramise ohuga alast. Eile siiski võis saada vene pool Datšne küla kaguservas olevad hooned oma kontrolli alla, eks homme targem.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: vene pool suutis sisse saada Vremivka asulasse (Velika Novosilkast läänes). Kuna asula asub vastu Velika Novosilka asulat, aga jäädes Mokrõi Jalõ jõe teisele kaldale ning ainukesed sillad (Velika Novosilka logistikaahel) jõest üle asuvad selles asulas, siis arvan, et selle sammuga tegelikkuses (sildadeni küll veel 1,5 km, aga lage ala asulast läänes ja loodes) kohe minemas vene poole kontrolli alla ning kipub arvama, et Ukraina peab kõigi oma üksustega ümberpiiramise ohu vältimiseks juba täna Velika Novosilka maha jätma.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Katerina Tihhonova (putini tütar) sihtasutus Innopraktika kavatseb saada ühtseks kõrgtehnoloogiliste ettevõtete integreerijaks, mis ühendab enda kontrolli all olevaid arendusasutusi. Sellest kirjutab T-invariant. 2024. aasta lõpus teatas Innopraktika plaanist luua „ühtne perimeeter” uute tehnoloogiate arendamiseks ja juurutamiseks. Neid algatusi edendab aktiivselt fondi peadirektori asetäitja Natalia Popova, Tihhonova ülikoolisõber ja venemaa otseinvesteeringute fondi juhi Kirill Dmitrijevi abikaasa.
10. detsembril 2024 aastakongressil „Innovatiivne praktika: Teadus Pluss Äri” esitlesid oma ideid Katerina Tihhonova ja Natalia Popova. Kongressi teema oli „Kollektiivne suveräänsus 3.0”. Tihhonova väitis videolingi vahendusel rääkides vajadust luua tõrgeteta koostoime mehhanism teadusuuringutest kuni seeriatootmiseni.
Natalia Popova nentis, et Innopraktika on valmis muutuma kõrgtehnoloogiliste ettevõtete „ühtekohaks”. Tema sõnul suudab fond oma mehhanismide ja partnerite toel kaasata turuinvesteeringuid. Popova keskendus ka uuenduslike ökosüsteemide loomisele „riiklike meistrite” – tehnoloogilise sfääri liidrite – ümber.
Tihhonova ja Popova algatuste väljavaated sõltuvad elluviijatest ja nende nägemusest, märkis nimetu endine tippjuht, kes töötas kõrgtehnoloogilistes riigikorporatsioonides. „Üleskutse hoida kõike ühe perimeetri piires tundub hirmutav, sest kohe hakkab silmapiirile tormama midagi sellist nagu riigikorporatsioon Rosrazvitie koos kõige sellega kaasnevaga,” sõnas ta.
Innopraktika partnerite hulka kuuluvad venemaa suurimad ettevõtted ja pangad, sealhulgas Rosneft, Rostec, Gazprom, VTB ja Skolkovo. Fondi peasponsoriks jääb Rosneft, mida juhib Igor Sechin.
Pärast venemaa sissetungi Ukrainasse kehtestas USA putini tütarde vastu sanktsioonid. Põhjenduses märgiti, et Tihhonova „juhib kõrgtehnoloogiaettevõtet, mille töö aitab venemaa valitsust ja kaitsetööstust” ning tema teine tütar Maria Vorontsova „juhib programme, mis on saanud kremlilt geeniuuringuteks miljardeid dollareid ja mida kontrollitakse isiklikult putini poolt”.
12. President Joe Bideni administratsioon kasutas päevi enne ametist lahkumist 2017. aasta seadust, et takistada oma järglastel leevendamast peamisi venemaa-vastaseid sanktsioone. Uute reeglite järgi saab Kongress piirangute tühistamise blokeerida ning teiseste sanktsioonide kasutamine muutub kohustuslikuks.
USA rahandusministeeriumi kolmapäeval välja kuulutatud meetmete kohaselt lisatakse uude nimekirja umbes 100 venemaa kõige olulisemat finants-, energia- ja kaitseettevõtet ühest suurimast relvatootjast Tactical Missiles kuni Moskva börsini. Kui täitevvõim soovib mõne süüdistatava välja arvata, peab kongress sellist otsust kaaluma 30 päeva jooksul. Kui ta seda heaks ei kiida, siis börsilt kustutamine blokeeritakse, märgib Financial Times.
Seadusandjatele antud volitused on sätestatud Ameerika vastaste vastu sanktsioonide kaudu (CAATSA), mis võeti vastu 2017. aastal pärast venemaa sekkumist USA valimistesse. Bideni administratsioon kasutas seda uue sanktsioonide nimekirja seadusandliku alusena. See annab kongresmenidele võimaluse peatada Donald Trumpi võimalikud katsed pöörata tagasi Bideni administratsiooni püüdlused nõrgestada venemaa sõjalis-tööstuslikku potentsiaali.
Lisaks vähendab sanktsioonide sidumine CAATSA-ga uue administratsiooni kaalutlusõigust olemasolevate meetmete jõustamisel. Nüüd muutub kohustuslikuks teiseste sanktsioonide kehtestamine ettevõtete suhtes, kes teadlikult soodustavad sanktsiooni alla sattunud organisatsioonide tegevust.
„Tänased tegevused õõnestavad kremli võimet meie sanktsioonidest mööda hiilida ja saada juurdepääs kaupadele, mida on vaja Ukraina sõja jaoks relvade ehitamiseks,” ütles rahandusministri asetäitja Wally Adeyemo. „Kohustuslike teiseste sanktsioonide laiendamine vähendab venemaa juurdepääsu sissetulekutele ja kaupadele.” Washington üritab seega „saata signaali… kõigile ökosüsteemis osalejatele, kuidas mitte sanktsioonidest mööda hiilida”, et nad ei riskiks tegeleda nendega, kes on mustas nimekirjas, tsiteerib FT rahandusministeeriumi kõrget ametnikku.
USA kehtestas sanktsioonid ka 15 organisatsioonile, kes lõid venemaal ja Hiinas „piirkondlikud arveldusplatvormid”, et hõlbustada sanktsioonide alla kuuluvate kaupade piiriüleseid makseid.
13. USA laiendas oma sanktsioonide nimekirja, et hõlmata Hiina ja venemaa ettevõtteid ning Kirgiisi panka, kes osalesid sanktsioonipiirangutest kõrvalehoidmise kavades. Sellest teatas USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli amet (OFAC).
OFACi andmetel teevad venemaa ja Hiina koostööd piirkondlike arveldusplatvormide loomisel, et hõlbustada piiriüleseid sularahata makseid sanktsioneeritud kaupade eest. Väidetavalt toimivad need platvormid maksete tegemise vahendajatena.
Sellistes skeemides osalevate ja sanktsioonide nimekirja kantud Hiina ettevõtete hulgas on: Anhui Hongsheng International Trade Co Ltd; Qingyuan Fo Feng Leda Supply Chain Service Co Ltd; Heilongjiang Shunsheng Economic and Trade Development Co Ltd; Qingdao Hezhi Business Service Co. Ltd; Xinjiang Financial Import and Export Co Ltd; Hangzhou Xianghe Trading Co Ltd; Shaanxi Hongrun Jinhua Trading Co Ltd; Fujian Xinfuwang International Trade Co Ltd; Jilini provints Shunda Trading Company Ltd.
venemaa poolelt osalevad skeemides suured pangad, kes on juba praegu sanktsioonide surve all. Need on Sberbank, Alfa-Bank, Sovcombank, T-Pank ja Tochka Bank. Samuti ettevõtted, mis langesid esimest korda USA piirangute alla: Herbarium Office Management LLC (Herbarium); JSC Atlant Torg Sigma Partners LLC; JSC Tehingud ja arveldused; JSC Arktur; Paylink Limited.
USA sanktsioonid on tabanud ka Kõrgõzstani Keremeti panka. USA rahandusministeeriumi teatel kooskõlastasid selle panga esindajad alates 2024. aasta suvest oma tegevuse Venemaa ametnikega ja sanktsioneerisid Promsvjazbanki piirangutest kõrvalehoidmise skeemide rakendamiseks.
OFAC väidab, et 2024. aastal müüs Kõrgõzstani rahandusministeerium Keremeti panga kontrollpaki ettevõttele, mis oli tihedalt seotud venemaa valitsusega seotud oligarhiga. USA ametnike sõnul oli tehingu eesmärk luua Kõrgõzstanis finantskeskus, mis aitaks sanktsioonidest mööda hiilida ning toetaks ekspordi- ja impordimakseid. Veelgi enam, sanktsioonidega vene-Moldova ärimees Ilan Shor osales USA rahandusministeeriumi andmetel läbirääkimistel Keremeti panga rolli üle sellistes skeemides. USA rahandusministeerium leidis, et Keremeti pank on seotud venemaa sõjatööstuskompleksiga seotud operatsioonidega, sealhulgas maksete hõlbustamise ja teenuste osutamisega.
14. USA uued sanktsioonid venemaa vastu võivad tõsiselt häirida venemaa nafta tarneahelaid. Reuters teatab sellest, viidates Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) igakuisele aruandele. IEA prognoosi kohaselt on aga 2025. aastal maailma naftaturul oodata ülejääki. Selle põhjuseks on asjaolu, et pakkumise kasv, mida juhivad mitte-OPEC+ riigid, ületab ülemaailmse nõudluse mõõdukat kasvu.
IEA raportis märgiti, et USA uued venemaale ja Iraanile suunatud sanktsioonid mõjutasid ettevõtteid, mis moodustasid 2024. aastal enam kui kolmandiku nende riikide naftaekspordist. Agentuur jättis venemaa ja Iraani tarneprognoosid muutmata, kuni sanktsioonide mõju selgemaks saab, kuid rõhutas, et Washingtoni meetmed võivad nihutada toor- ja rafineeritud toodete bilansi.
Ootused tarnekärbete ja uute sanktsioonide osas toetasid naftahinna kasvu 2025. aasta alguses. IEA teatas, et 13. jaanuaril kaubeldi Brenti toornafta barreli hind ligikaudu 81 dollaril, mis on 8% rohkem kui aasta alguses.
10. jaanuaril teatas ametist lahkuva USA presidendi Joe Bideni administratsioon ulatuslikest sanktsioonidest venemaa naftatööstuse vastu. Piirangud puudutasid enam kui 180 tankerit nn varilaevastikust, samuti nafta- ja kindlustusfirmasid. Sanktsioonide nimekirjas on Gazprom Neft, selle tütarettevõtted Surgutneftegaz ning kindlustusfirmad Alfa-Strakhovanie ja Ingosstrakh. Selle tulemusena on USA, Ühendkuningriigi ja EL-i poolt viimase aasta jooksul sanktsioonide saanud laevade koguarv kahekordistunud.
Pärast uute piirangute kehtestamist keeldusid India ja Hiina oma sadamatesse vastu võtmast venemaa naftaga tankereid, mille suhtes kohaldati sanktsioone. Lisaks nõuavad India pangad nüüd nafta päritolusertifikaate tagamaks, et see pärineb sanktsioonideta tarnijatelt.
15. Prantsusmaa on salaja harjutanud stsenaariumi vägede paigutamiseks Ukrainasse, et tõrjuda venemaa läbimurre Valgevenest, vahendab Intelligence Online. Õppused, koodnimega Perseus, toimusid sügisel ja kestsid 10 päeva. Need hõlmasid maavägede erioperatsioonide üksusi (CAST). 3200 Prantsuse sõdurit treenis piirkonnas, mis meenutas Kiievist põhja pool asuva Dnepri jõe käänakut. Nende taktika põhines Ukraina relvajõudude kogemusel, kes suutis 2022. aasta veebruaris venemaa pealetungi ohjeldada.
Üksus keskendus droonide kasutamise, elektroonilise sõjapidamise ja luure harjutamisele ning üksuste koordineerimise tagamisele kõrge intensiivsusega lahingutingimustes. Samas ei olnud mõned õppustel osalejad rahul FPV droonide puudumisega ning väljendasid muret Prantsuse tootjate mahajäämuse pärast selliste mudelite arendamisel, kirjutab väljaanne.
13. jaanuaril ütles Ukraina president Zelenski, et on arutanud Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga ideed paigutada riiki julgeolekugarantiide osana lääne väed. „Kaalusime praktilisi samme selle rakendamiseks, võimalikku laienemist ja teiste riikide kaasamist sellesse protsessi,” ütles ta. Mõni päev varem ütles Zelenski, et selline samm oleks üks parimaid vahendeid venemaa rahule sundimiseks.
Macron ja tema valitsusametnikud on korduvalt vihjanud võimalusele saata Ukrainasse erinevate funktsioonide täitmiseks sõjaväeline kontingent. Näiteks ütles president, et Prantsuse väed võivad koolitada Ukraina võitlejaid või tegutseda rahuvalvajatena, aidates säilitada relvarahu, kui see on saavutatud. Macron lubas ka sõdurite saatmist, kui venemaa murrab rindelt läbi ja Kiiev palub abi. Sõjaväeanalüütikud on oletanud, et Prantsuse väed võiksid asendada ukrainlasi riigi piiridel Valgevene ja Moldova idaosas asuva tunnustamata venemeelse vabariigi Transnistriaga, et vabanenud Ukraina üksused saaksid suunduda piirkondadesse, kus käib aktiivne võitlus.
Macroni ettepanek tuua Lääne väed Ukrainasse on kutsunud esile venemaa terava reaktsiooni. putin ähvardas tuumarelvadega potentsiaalseid sissetungijaid, kes peavad mõistma, et võivad tabada sihtmärke nende territooriumil. kremli pressiesindaja dmitri peskov ütles, et ühelgi Ukraina vägede väljaõppega seotud instruktoril pole immuunsust ja pole vahet, kas nad on prantslased või mitte.
Macron rõhutas, et lääs peab võtma venemaa suhtes strateegilise ebaselguse positsiooni, mis võimaldaks läbirääkimiste lauale jätta kõik sõjalised võimalused. NATO-s on tema ettepanek pälvinud teatud toetust, eriti bloki idatiival, kus venemaaga piirnevad riigid on üldiselt nõudnud karmimat liitlasstrateegiat Ukraina abistamisel ja Moskva ohjeldamisel. Selle vastu võtsid aga sõna võtmemängijad – USA ja Saksamaa.
Sõja lõpetada lubanud USA presidendiks valitud Donald Trump kutsus detsembris Euroopa riike saatma Ukrainasse relvarahu jälgimiseks sõdureid. Ta rõhutas, et Ameerika sõjavägi sellel missioonil ei osale, kuna tema arvates peaks siin põhiroll kuuluma Euroopale. EL-i riigid on juba hakanud arutama kontingendi saatmist Ukrainasse sõjategevuse peatamise korral. Rõhutati, et rahuvalvejõud ei tegutse NATO lipu all, et mitte venemaad provotseerida. Reutersi allikate sõnul võib missioonil osaleda 40 000 kuni 100 000 inimest. Kontingendi tuumiku moodustavad viie kuni kaheksa riigi, sealhulgas Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Poola sõjaväelased.
16. CNN: USA president Joe Biden hoiatas oma lahkumiskõnes demokraatiat ohustava oligarhia arengu eest USA-s. „Ma tahan hoiatada riiki mõningate asjade eest, mille pärast olen sügavalt mures. Ja see on ohtlik mure. Ja see on ohtlik võimu koondumine väga väikese hulga ülirikaste inimeste kätte. Täna on Ameerikas tekkimas äärmusliku rikkuse, võimu ja mõjuvõimu oligarhia, mis sõna otseses mõttes ohustab kogu meie demokraatiat, meie põhiõigusi ja -vabadusi ning iga inimese õiglast võimalust edasi jõuda.”
Biden tuletas meelde enam kui sajandi tagust võimu koondumist „röövliparunite” kätte, kes murdsid läbi monopolivastaste tavade rohkem kui sajand hiljem. „Nad ei karistanud rikkaid. Nad lihtsalt sundisid rikkaid mängima reeglite järgi, mida kõik teised pidid mängima. Töötajad soovisid õigust oma õiglast osa teenida. Nad sõlmisid nendega kokkuleppe ja see aitas meil seada end rajale suurima keskklassi ja jõukama sajandi ehitamisele, mida ükski maailma rahvas on kunagi näinud. Peame seda uuesti tegema.”
17. Ameerika uudisteagentuuri Bloomberg allikad väidavad, et venemaa jaoks on Ukraina vastu vallandatud sõja lõpetamise läbirääkimiste üks peamisi tingimusi Kiievi lõplik keeldumine NATO-ga liitumisest. Väljaande allikad väidavad, et venemaa nõuab võimalikel läbirääkimistel presidendiks valitud Donald Trumpiga sõja lõpetamise üle Ukrainalt neutraliteedi väljakuulutamist ja armee piiramist.
Agentuuri allika sõnul ei ole kreml selle vastu, et üksikud NATO riigid annavad Kiievile relvi, vaid on selle vastu, et neid „kasutatakse venemaa vastu või territooriumi hõivamiseks”. Allikad ütlevad ka, et Moskva nõuab „vähemalt de facto kontrolli säilitamist peaaegu 20% Ukraina territooriumi”, eriti Krimmi üle, kuigi on „avatud mõne territooriumi vahetamiseks”.
Bloombergi allikad Ukrainas väidavad, et praegu piirduvad Kiievi ja Moskva läbirääkimised vangide vahetamise ja väljasaadetud laste tagasitoomisega.
Njah, oleks see nii lihtne. Seni pole märganud ühtki märki, et kremli ambitsioonid Ukraina täielikult vallutada oleks muutunud. Sestap pean neid nõudmisi ainult üheks vaheetapiks sel teel…
18. Lühiuudised
Zelenski külastas Poolat ja Valgevene piiril vahetuse käigus 25 Ukraina sõdurit ja tsiviilisikut vabastati.
Zelenski mainis vestlust Robert Ficoga, mille käigus ta püüdis talle selgitada, mis on venemaa agressioon Ukraina vastu, kasutades juhtumit, kui Slovakkia peaministrit sihilikult tulistati. Riigipea rääkis sellest Poola meediale antud intervjuus. „Istusime kõigi EL-i liidrite seas ja ta ütles mulle, et peame ikkagi aru saama, kus on kurjust ja kus mitte, ja ma ütlesin, et me ei saa mõrvarile andestada. Ütlesin talle: Teid tulistati. Miks sa ründajale ei andestanud? Miks te kinni pidasite mehe, kes teid tulistas?” ütles Zelenski. Seejärel tuletas Ukraina president Ficole meelde, et nii tema kui ka teised Euroopa liidrid mõistsid peaministri mõrvakatse hukka, “sest inimeste pihta tulistamine on kuritegu. Ja putin teeb sama, tulistab teisi.”
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
