Sõja ülevaade: 1050. päev – muret teevad Trumpi seisukohad
Avaldatud: 8 jaanuar, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 08. jaanuar 2025:
rindel juhtuvast teeb enam muret Trumpi uued seisukohad.
1. Tahaks vastikult öelda idanaabri suunal…
2. Engelsi kant tabamusi sai ja häkkerid pisu tööd tegid.
3. Kursk: jagub lainetust ja võimalik, et vene pool pisu enam edasi sai, aga kindel pole selleski.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: mõlemad vene sillapead veelgi kasvasid ja muret teevad.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: hall ala Toretski linnas kuivab kokku.
8. Donetsk: kahjuks seni vene poole edenemine jätkub, vaid Pokrovski poole pole edasi saadud.
9. Lõunarinne: Velika Novosilkast läänes pisu.
10. Herson: muutusteta.
11. putin käskis Ukrainas sõdivatel kindralitel kanda oma initsiaalidega kettidel riste.
12. Arhangelski oblasti elanikud kurtsid putinile saadetud videosõnumis meditsiini ja teede puudumise üle.
13. Hiina suurimad naftasadamad ühinevad sanktsioonidega putini varilaevastiku vastu.
14. Trump ei välistanud sõjalise jõu kasutamist Gröönimaa kontrolli alla võtmiseks+hakkas süüdistama Bidenit venemaa sissetungis Ukrainasse.
15. Ukrainale antava abi koordineerimise eest vastutav isik lahkub Pentagonist.
16. Lühiuudised
176 vene poole rünnakut ja suurim langus üleeilsega võrreldes oli Kurski rindel (32). Vist pisu segadust hullust üleilsest päevast tõmbas arvu väiksemaks. Kupjansk-Kreminna rindel küll rünnakute arv langeb, aga ometi sillapead kasvavad?! Kuna vene pool jätkab väga aktiivselt Siverski rindel Bilohorivka küla ründamist (eile lausa 7), siis kipub arvama, et siin võib peatselt siiski alata suurem surumine. Donetski rindega seni siiski kehvasti ja lõiguti vene pool edasi saab, rinde kokkukukkumist siiski pole.
Liugpommide, kaudtule ja kamikaze droonide numbrid samad mis juba viimasel ajal tavapärased. Pisu vihma ja plusskraad tervel rindel.
1. Eip ilmas ole muutusi öösel ega päeval.
2. Saratovi oblastis Engelsi kandis kostus rida plahvatusi ja naftabaasi piirkonnas puhkes tulekahju. Kohalikud elanikud teatasid, et nad kuulsid 25 tugevat plahvatust mitmes linna piirkonnas ja nägid taevas eredaid sähvatusi. Lisaks puhkes Engelsi elanike sõnul naftabaasi piirkonnas suur tulekahju. Varem teatas UAV droonide ohust Saraatovi oblasti kuberner Roman Busargin. Seejärel teavitas Busargin väidetavalt allatulistatud mehitamata õhusõidukist „Engelsi tööstusrajatist tabanud rusudest”. Hiljem lisas kuberner, et Saraatov ja Engels sattusid öösel massilise UAV-rünnaku alla. Engelsis asub lennuväli, kus asuvad strateegilised pommitajad TU-95.
Häkkerid häkkisid Rosreestri (venemaa riiklik andmebaas) ja pumpasid sealt kõik andmed välja. Ründajatel õnnestus pääseda ligi miljonite venemaa kodanike isikuandmetele, mille kogumaht on umbes 1 TB.
Varastatud teabe hulgas:
– Täisnimi
– e-posti aadressid (umbes 401 tuhat unikaalset)
– Telefoninumbrid (umbes 7,5 miljonit unikaalset)
– Postiaadressid
– passi üksikasjad (seeria, number, väljaande teave)
– Sünnikuupäevad
– SNILS (individuaalne kindlustuskonto number, mille väljastab venemaa pensionifond).
Ukraina häkkerid lekitasid väikese osa, ligikaudu 90 000 000 rida ühtsest vene riiklikust kinnisvararegistrist. Kokku on selles registris umbes 2 000 000 000 rida.
Kurski oblastis on lisaks liugpommidele hakanud vene pool pommitama nii Sudža linna kui ümbritsevaid külasid S-300 rakettidega.
Okupeeritud Berdjanski sadamalinnast tuli teateid Ukraina droonide lendamisest.
3. Kursk: jätkuvalt on infovoog kohatises udus ning täpse seisu fikseerimisega on vist kõigil keeruline. Hetkel tundub, et on lõike, kus rinne on hakanud edasi-tagasi kõikuma ja seda isegi võib-olla samal päeval. Kõlakaid ja infokilde liigub erinevaid ja neist mingi valiku paneb.
Kurski oblastis Novaja Sorotšina lähedal pidi pisu Ukraina taanduma.
vene väed vallutasid tagasi osa Novosotnitskist, samas kui Ukraina valduses on endiselt väike osa Berdinist.
Pärast esialgset tõuget Berdini äärealadele Ukraina üksuste tegevus aeglustus, pakutakse, et Ukraina võib muuta rünnaku suunda.
Sudžast ida pool ründavad vene väed aktiivselt Mahnovka suunas. Algselt oli geograafiliselt fikseeritud kaadreid venelastest, kes tungisid küla lõunaossa, kuid nüüd on need väited vaidlustatud.
vene allikate sõnul pole Kurski oblastis palju muutunud. Möödunud päeval keskendusid vene väed Berdini lähedal Ukraina jalaväele, peatades väidetavalt kaks sõidukit ja umbes 30 inimest. Ukraina väed koonduvad Kosõtsa lähedal oma positsioonide säilitamiseks. Võitlus kestab siiani.
Ukraina relvajõud andsid Kurski oblastis Belaja küla lähedal Venemaa Musta mere laevastiku Sevastopoli 810. eraldiseisva merejalaväe brigaadi komandopunktile ülitäpse löögi.
13 Ukraina võitlejat siin kandis vangi langes.
Kaartidelt on näha, et vene pool surub põhiliselt lääne, kirde ja kagu suunalt ning Ukraina loode-, kirde- ja kagusuunas.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Kupjanskist põhjas olev vene sillapea kahjuks jätkab kasvamist. Kui Dvoritšna asulas said nad suure osa enda kontrolli alla juba mingi aeg tagasi, siis eile suudeti edeneda läänesuunas u 800 m ja kasvatada enda kontrollitavat ala jõest kuni 2,5 km kaugusele ning sellega kontrollida maanteed Kupjanski-Dvoritšna vahel. Miks Ukraina siin pole pidama saanud vene sillapea kasvu, on endal teadmata ja oht, et peatselt siit ka soomus üle saadakse on tõusmas ja sellega võib kokku kukkuda seni edukas Kupianski linna kaitse, mis enamuses asub Oskili jõe läänekaldal.
Teinegi sillapea rinde lõunasektoris jätkas eile laienemist üle Zerebetsi jõe ja nüüd saadi edasi Kolodjazi küla poole u 2 km.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jar peab. Ukraina blogijatelt veel tuleb teateid, et mõni hoone Toretski linnas on Ukraina kontrolli all. Siiski linnas olev hall ala järjest väheneb Ukraina kahjuks.
8. Donetsk: mitmes suunas kahjuks vene poole edenemine jätkus.
Mure selle uue täiendava vene poole surumise suuna pärast jätkub (Tšassiv Jari-Pokrovski vahel suunaga Kramatorski poole). Eile jõudis teha vene pool pikema hüppe edasi Elisavetivka külani oma pisu eenduvast kombitsast otse lääne suunas ja lõigates selliselt ära siinse Ukraina eesmiste possade liini.
Eile Pokrovskile jälle lähemale ei saadud.
Pokrovski linnas elab veel 7000 inimest.
Rinde keskmises sektoris suutis vene pool edeneda korraga peaaegu 2 km ja vallutada ära Slavjanka küla.
Kurahovest järgmises asulas läänepool Datšne (Dazne, Datšne, hädas nende Ukraina täpsete kohanimedega) hetkel Ukraina kaitse peab. Kuniks vene pool pole üle saanud siin Vovtša jõest (asub alast põhjapool) ja Suhõi Jalõ jõest (alast lõunapool), pole ohtu, et siinses „taskus” olevad Ukraina üksused ümberpiiramise ohtu satuks. Küll tasapisi siiski taandumine kummagi jõe ühinemiskoha poole sammhaaval jätkub.
9. Lõunarinne: paar väiksemat muutust oli.
Berdjanski suund: Velika Novosilkast läänes suutis vene pool hõivata enda kontrolli alla paar metsariba põldude vahel, sammu pikkused 500-800m. Sellega kasvas Velika Novosilkast läänesuuunas väljuva maantee üle vene poole kontroll (rohkem tee kilomeetrid kontrollitakse). Miks juba pikemalt siiski pole Velika Novosilkale lähemale saadud, kuigi prooovivad ikka tugevalt, eip öelda oska. Kuna kõik suuremad asulani viivad maanteed on vene poole kontrolli alla, siis eeldasin kiiremat asula langemist aga õnneks eksisin. Võimalik, et on eelladustatud piisavalt staffi ja suudetakse siiski üle põldude veod töös hoida.
Tokmaki suund: muutusteta.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. putin palus graveerida oma initsiaalid nende ristide kettide lülidele, mille saavad Ukraina invasioonis osalejad ja väeosade komandörid, ütles kremli pressiesindaja dmitri peskov. „Ma arvan, et meie kaaslastel on au võtta vastu neid ususümboleid, mille Moskva ja kogu venemaa patriarh pühitses jõuluöö pidulikul jumalateenistusel,” tsiteeris peskov venemaa juhti.
Patriarh kirill viis putini palvel ja tema juuresolekul läbi venemaa sõjaväele ristide ja ikoonide pühitsemise tseremoonia.
venemaa ametlik meedia teatas, et president tuli Päästja Kristuse katedraali kirillile häid õigeusu jõule soovima. Pärast seda suundus putin Moskvasse Poklonnaja mäel asuvasse Suurmärtri Püha Jüri Võidu kirikusse, kus tähistas jõule Ukraina sõjas osalejate, nende pereliikmete ja vabatahtlikega.
12. Veel ühe videosõnumi putinile salvestasid Arhangelski oblastis Pinega jõe vasakul kaldal asuva 19 küla elanikud. Inimesed rääkisid, et neil polnud mitu kuud sidet „mandriga” ning teede ja ülekäigukohtade puudumise tõttu on võimatu saada elementaarset arstiabi.
„Meil pole linnaosa ja piirkonnakeskustega suheldud juba pea kaks kuud. Tooteid ei impordita, postiga saatmine ei ole võimalik. Need, kes töötavad vahetustega, lihtsalt ei saa koju tulla ja tööle minna. Ja mis kõige tähtsam, me ei saa haiglasse minna. Kiirabi ja arstiabi pole meile kättesaadavad,” ütlesid inimesed pöördumises, mis avaldati 14. detsembril ühel Vkontakte kohalikul avalikul lehel.
Elanikud ütlesid, et lahtise jalamurruga meest ei õnnestunud kolme päeva jooksul 80 kilomeetri kaugusel asuvasse haiglasse toimetada. Ohvrit vedajad läbisid osa teekonnast hobustel, ööbisid ühes külas ja hommikul tuli meest „omatehtud rabasõidukil läbi läbimatute alade” transportida, kuna auto ei saanud sealtläbi. Lapsed veetakse elanike sõnul koolidesse hobustega.
Lisaks väitsid pöördumise autorid, et 19 küla kohta on ette nähtud ainult üks parameediku palk, kuid nad soovivad seda „optimeerimise” raames ka pooleni vähendada. Elanikud nõuavad Šatogorka – Bereznik – Šilega maantee 19 km kordategemist ning nende sõnul piisab vähemalt ülekäigust, torude paigaldamisest ja tee ääre võsast puhastamise.
„Palume kõigil meid toetada! See on meie jaoks ELU TEE!!! Meil pole asfalti vaja!!! VAJAME SÕIDUTEED! Oleme kindlad, et linnaosa ja piirkondlike võimude jõupingutusi ühendades saab 18 km maanteed valmis,” kutsusid inimesed.
Moskva linnaduuma saadik Jevgeni Stupin avaldas oma Telegrami kanalis videosõnumi putinile. Postituse kommentaarides soovitasid tellijad „meie väärtusetud bürokraadid sinna ümber paigutada”. „Häbi võimudele tegevusetuse pärast! Ja punker, millega te ühendust võtate, asub teie 19 külast kaugel ja seal on kõik eluks vajalik ja isegi rohkem, nii et ta ei hooli teist,” kirjutas üks kommentaatoritest.
15. detsembril pidasid Jarenski ja Arhangelski oblasti Lenski rajooni elanikud piketi, milles nõuti kliiniku renoveerimistööde lõpetamist ja erakorralise meditsiini osakonda säilitamist. Nad salvestasid ka videosõnumi putiniga otseliinil, teatas „Horisontaalne venemaa”.
13. Hiina sulgeb peamised naftasadamad riigi idaosas USA sanktsioonide nimekirjas olevate tankerite jaoks, vahendab Reuters, viidates olukorraga kursis olevatele kauplejatele. Agentuuri vestluskaaslaste sõnul teatas piirangutest Hiina üks suurimaid sadamaoperaatoreid Shandong Port Group, mis haldab Shandongi provintsi sadamaid, kuhu imporditakse suurem osa sanktsioonide alla kuuluvast naftast venemaalt, Iraanist ja Venezuelast.
Ettevõtte otsuse kohaselt on sanktsioneeritud „varitankeritel” alates esmaspäevast, 6. jaanuarist keelatud silduda, lossida või muid sadamateenuseid vastu võtta provintsi sadamates, mis on Hiina Rahvavabariigi üks peamisi tööstuskeskusi ja on kolmandal kohal riigis SKT osas.
Eelmisel aastal ostis Hiina Shandongi provintsi sadamate kaudu, kus asuvad paljud sõltumatud rafineerimistehased, 1,74 miljonit barrelit päevas ehk peaaegu viiendiku kogu naftaimpordist. Varitankerite piirangud mõjutavad ka kaubamahult Hiina suuruselt viiendat sadamat Qingdaot, samuti Rizhao ja Yantai sadamaid. Reutersi allikad väidavad, et see võib kaasa tuua sanktsioonidega nafta impordi aeglustumise Hiinast.
Lloyd’s List Intelligence’i analüütiku Michelle Wies Bockmani hinnangul on praegu aktiivne varilaevastik, mis veab nafta sanktsioone mööda minnes 669 tankerit. Tema hinnangul veab vene naftat regulaarselt umbes 250–300 laeva, välja arvatud Sovcomfloti tankerid, mille suhtes kehtivad lääne piirangud.
2024. aasta lõpus on USA, Suurbritannia ja Euroopa Liidu sanktsioonide nimekirjas umbes 180 tankerit, mis vedasid venemaa päritolu naftat sanktsioonidest kõrvale hiilides ja rikkudes hinnalage (60 dollarit barreli kohta). Neist enam kui 100 tankerit olid sunnitud ankrusse jääma, arvutas Bloomberg.
Uueks löögiks kremli varilaevastikule võivad olla hüvastijätu sanktsioonid Joe Bideni lahkuva administratsiooni poolt, mis kavatseb Washington Posti andmetel kanda musta nimekirja veel umbes sada laeva. Lisaks kaalutakse meetmeid kuni venemaa nafta täieliku embargo kehtestamiseni (kaasa arvatud) ning sanktsioonide all olevatele venemaa pankadele, sealhulgas Sberbankile, VTB-le ja Alfa Bankile, nafta- ja gaasikaubandusega seotud tehingute litsentside tühistamist.
14. USA presidendiks valitud Donald Trump on keeldunud välistamast sõjalise jõu kasutamist Gröönimaa või Panama kanali kontrolli alla võtmiseks, millest ta on viimastel nädalatel rääkinud. Trump ütles teisipäeval, 7. jaanuaril Mar-a-Lago mõisas pressikonverentsil, vahendab European Pravda viitega Politicole. Küsimusele, kas ta välistaks majandusliku või sõjalise sunni, et saavutada kontroll Gröönimaa ja Panama kanali üle, vastas Trump: „Ma ei kavatse sellele pühenduda. Ei. Võib-olla tuleb midagi ette võtta.”
Ta rõhutas, et USA vajab neid alasid majandusliku julgeoleku tagamiseks. „Me vajame Gröönimaad riikliku julgeoleku eesmärgil. Inimesed isegi ei tea, kas Taanil on sellele seaduslik õigus, aga kui ta seda teeb, peaksid nad sellest loobuma, sest me vajame seda riikliku julgeoleku huvides,” lisas Trump.
Trump on korduvalt väljendanud soovi, et USA omandaks Gröönimaa, Taani territooriumi ja maailma suurima saare.
Samuti nõudis ta varem, et Panama taastaks USA omandiõiguse rahvusvahelise merekaubanduse jaoks ühe tähtsaima kanali üle, mille ta 1999. aastal lõpuks kohalikele võimudele üle andis.
„Vaadake, Panama kanal on meie riigi jaoks eluliselt tähtis. Seda haldab Hiina. Hiina! Ja me andsime Panama kanali Panamale, mitte Hiinale,” ütles USA presidendiks valitud president ajakirjanikele.
Meenutagem, et teisipäeval rõhutas Taani peaminister Mette Frederiksen, et Gröönimaa kuulub selle elanikele.
Njah, juba on jõudnud Trump rääkida ka Kanada liitmisest USAga…
Donald Trump ütles samas intervjuus, et „suudab mõista Venemaa Föderatsiooni tundeid” selle tõttu, et Joe Biden rikkus väidetavalt Ukraina NATO-sse vastuvõtmisest keeldumise kokkulepet. Ameerika tulevane president süüdistas taas Bideni administratsiooni venemaa täiemahulise sissetungi algatamises Ukrainasse.
Sõja põhjustest rääkides ütles ta, et Ukraina NATO-ga liitumise võimalus oli „venemaa jaoks paljude-paljude aastate jooksul oluline osa probleemist”. „Ja kuskil sel ajal ütles Biden: Ei, nad (ukrainlased) peaksid saama NATO-ga liituda, siis ilmuvad venemaal mõned inimesed ukse taha ja ma mõistan nende tundeid.” lisas Trump.
Kui ajakirjanik palus selgitada, millal täpselt USA eitas Ukraina võimalust NATO-ga ühineda, vastas valitud president: „Ma usun, et see oli alati selge.”
„Tegelikult ma arvan, et neil oli kokkulepe ja siis Biden rikkus seda. Neil oli leping, mis oleks Ukrainat ja kõiki teisi rahuldanud, kuid Biden ütles: Ei, te peaksite saama NATO-ga liituda,” nentis ta.
Trump ütles varem, et Joe Biden poleks tohtinud lubada Ukrainale alliansi kuulumist, sest selle tõttu alustas venemaa väidetavalt täiemahulist sõda.
Varem kinnitas ta, et püüdes lahendada vene-Ukraina sõda, „ei lahku Ukrainast”.
15. USA kaitseministri asetäitja venemaa, Ukraina ja Euraasia küsimustes Laura Cooper, kes mängis juhtivat rolli USA sõjalise abi koordineerimisel Kiievile, lahkus ametist 2025. aasta alguses, teatas Euroopa Pravda viitega Politicole. Cooper, kes töötas Pentagonis üle 20 aasta, on olnud oluline USA tohutu sõjalise abi koordineerimisel Ukrainale alates venemaa täismahulisest sissetungist 2022. aastal. Viimasel ametikohal USA kaitseministeeriumis lõi Cooper suhteid paljude Ukraina valitsuse esindajatega ning Kiievis peetakse teda ausaks läbirääkijaks, kirjutab Politico.
Meedia hakkas Cooperist esimest korda kirjutama 2019. aastal, kui ta kutsuti kongressile tunnistama toonase presidendi Donald Trumpi jõupingutustest survestada Ukrainat Joe Bidenit uurima. Tema tunnistus keskendus viivitamisele Ukrainale 400 miljoni dollari suuruse sõjalise abi andmisel, mille Kongress oli väljaõppeks eraldanud. Ta ütles ärakuulamisel, et raha peeti kinni ilma selgitusteta ja USA ametnikud hakkasid väljendama muret selle üle, kuidas seda seaduslikult teha.
Pentagoni ja välisministeeriumi ametnikud, kes on temaga tihedat koostööd teinud, ütlesid Politicole, et nad kardavad, et ta võidakse Trumpi presidentuuri ajal sihikule seada tema kongressi tunnistuse ja sidemete tõttu Bideni-aegse Ukraina poliitikaga.
Cooperi ülesandeid Pentagonis täidab nüüd ajutiselt kaitse järjepidevuse ja missioonide toetamise büroo juht Steven Schlain, kes tagab USA administratsiooni järjepidevuse kriisiolukordades.
Meenutagem, et varem sai teatavaks, et Trumpi poolt vene-Ukraina sõjaks valitud eriesindaja kindral Keith Kellogg lükkas oma visiidi Ukrainasse edasi.
Njah, hakkab pisu enam juba muretsema USA edasise julgeolekupoliitika järjepidevuse pärast…
16. Lühiuudised
(Reuters) – 2025. aasta jaanuaris plaanib vene Föderatsioon suurendada Euro-5 diislikütuse eksporti Baltikumi sadamast Primorskist võrreldes 2024. aasta detsembriga 27% võrra so 1,78 miljoni tonnini 1,4 miljonilt tonnilt. Njah, ehk siis veel rohkem varilaevastiku tankereid Läänemerel…
Ukrainas on võtnud vangi kokku vähemalt 101 annekteeritud Krimmist pärit vene sõdurit, teatab Ukraina presidendi Krimmi Autonoomse Vabariigi esinduse pressiteenistus. Agentuur väidab, et enamik neist on tõenäoliselt Ukraina kodanikud.
Sai teatavaks enam kui 1650 Krimmi üksustest pärit vene sõjaväelase likvideerimine. 6. jaanuari seisuga registreeriti Krimmis vähemalt 1657 vene armee sõduri likvideerimine poolsaarel paiknevatest üksustest. Sellest teatas Ukraina presidendi esindus Krimmi Autonoomses Vabariigis. Märgitakse, et likvideeritute hulgas 1107 inimest olid tõenäoliselt Ukraina kodanikud. Hukkunute arv võib olla suurem, kuna venemaa varjab tegelikke kaotusi.
Sõjavarustuse evakueerimine venemaa mereväebaasist Süüria Tartuses on takerdunud, teatab Crimean Wind seirerühm viidates satelliidipiltide andmetele. Seega ei ole muulide läheduses laevu ega aluseid, samas kui evakueeritud tehnika, relvade ja varustuse järjekord ulatub ligi kilomeetrini. Ka sadamast 8 km läänes/edela suunas nähti väga aeglaselt liikumas fregatti Admiral Grigorovich (494). Samal ajal lähenes Tartusile sõjaväetransport SPARTA (IMO: 9268710) 5. jaanuaril, kuid sadamasse ei sisenenud ja tegi seal lähedal ringi. Lisaks on Vahemerele sisenenud ka teine Süüria Ekspressi osaleja, militaartransport Baltic Leader, kes suundub itta.
Pentagon teatab AP teatel eelseisva Ramsteini kohtumise ajal suurest lõplikust sõjalise abipaketist Ukrainale. Täpne summa pole teada, kuid kasutamata on umbes 4 miljardit dollarit. Siiski ei eeldata, et see on kogu summa.
Valgevene on suurendanud oma sõjalist kohalolekut Ukraina piiril. Maavägede üksused on lähetatud Stolini, Lelchitsy, Mozyri ja Gomeli piirkondadesse, teatab Hajun.
Rheinmetall tarnib esimese Lynx IFV Ukrainasse välikatseteks enne täismahus tootmise algust. 45-tonnine sõiduk, mis on relvastatud 30 mm kahuri ja Spike LR2 rakettidega, kannab 9 sõjaväelast ja selle jõuallikaks on 1463 hj mootor. Plaanis on tootmine Ukrainas.
Moldova peaminister Dorin Recean kutsub venemaad oma väed välja viima ja Transnistriat rahumeelselt Moldova kontrolli alla tagasi pöörduma. Eesmärk on riigi taasintegreerimine, alustades vene vägede väljaviimisest, et võimaldada korralikku regionaalhaldust.
Ukraina kaitsevägi katsetab jõekamikaze droone Black Widow 2. Need droonid on 1 meetri pikkused, kaaluvad 8 kilogrammi ja võivad jõuda kiiruseni kuni 40 km/h ning tööraadius on 10 kilomeetrit. Nende kandevõime on 3 kilogrammi, millest piisab väikeste paatide ja veesõidukite hävitamiseks. Pardaakult töötavad droonid võivad sihtmärki oodates töötada mitu tundi või jääda ooterežiimile mitu päeva.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.