Sõja ülevaade: 1048. päev – Ukraina alanud pealetung Kurski oblastis
Avaldatud: 6 jaanuar, 2025Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 06. jaanuar 2025:
Ukraina alanud pealetung Kurski oblastis, Donetski rindel seni vene pool mitmes suunas edeneb ja kaotati Kurahove linn, mujal ok.
1. Hull sadu jätkub sooviga hävitada kõik.
2. Miskit vähest siiski oli.
3. Kursk: aktiivselt ründavad mõlemad pooled ja tegelik seis teadmata.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Toretskis vist enam püsivalt Ukraina possasid pole.
8. Donetsk: Kurahove kaotati.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Hiinas on registreeritud COVID-19-ga sarnase viiruse puhang.
12. The Times: NATO kutsub Londonit üles suurendama kulutusi õhu- ja raketitõrjele, kuna süsteemid on raketiohu suhtes haavatavad.
13. Taiwan süüdistab Hiinat oma ranniku lähedal asuva merealuse sidekaabli kahjustamises.
14. Tšehhi Vabariigi president lubas 2024. aastal Ukraina relvajõududes sõdida 40 tšehhil, kellest kolm olid naised.
15. Lühiuudised
Tõusnud Ukraina vasturünnakute tugevus ning suurem vene poole soomuse rünnakutele paiskamine on toonud ka vastavate numbrite tõusu. Nii tankide kui soomukite kaotused kipuvad vene poolel sinna rekordite juurde ja egas kaudtule ja tagalatoetuselemendi kaotuse numbrid väiksemad ole. Tundub, et enne soojalainet (alates homsest) üritab vene pool kasutada ära ka veel senist põldude kandvust, kuigi enamus kaotusi siiski saadakse maanteedel kulgemise käigus.
Kurski rindel hakkas vaekauss tiirlema väga kõrgetele pööretele ja seni eip oska öelda, kas Ukraina suudab siin läbimurde saavutada (loodab ikka). Selle võrra tõstis koheselt ka vene pool enda rünnakute tugevust soomukite suurema massiga. Jätkuvalt on Kurski rinne trumpkaart Ukraina käes ja pisu annab lootust, et selle uue pealetungi ürituse ettevalmistusi suudeti piisavalt salajas hoida. Loodan pisu, et tekkiv segadus vene üksustes hakkab nende niigi lonkavat koordineerimist veelgi halvendama ja Ukraina hakkab siina suunas panustama rohkem oma luure/diversiooni gruppidega.
Pingeline olukord nii Toretskis, Pokrovski suunal kui Kurahove juures jätkub, mujal isegi ok. 184 rünnakut küll pole vene poole rekord aga oluliselt on tõusnud pingelistes sektorites rünnakute tugevus. Kurski rindel 47, Pokrovski suunal 51 ja Kurahove kandis 27. Mujal isegi pigem rünnakute arv languses.
Väga kõrgele on tõusnud nii vene poole kaudtule töö (550) kui kamikaze droonide (2900) kasutamine ning viimase aja tipp liugpommidega (99). Liugpommidest 14 läks Kurski rindele.
1. vene Iskanderi löök Sumõ kanti. Juba mitmes päev on vene poole kaudtuli, raketid ja droonid (ka saheedid) keskendunud põhiliselt piiri- ja rindelähedaste linnade ja külade suunale ning väga tugev töötlus käib. Enamasti jääb kaugus kuni 30-le kilomeetrile kas piirist või rindejoonest. Eile üllatasid saheedid juba õhtul kella seitsme ajal esimese lainega ja sihiks just idapoolsemad Ukraina linnad, mis jäävad rindest kaugemale kui 30 km.
2. Eile päeval töötas Kurski linnas ja selle ümber õhutõrje, tabamustest info veel puudub.
3. Kursk: Ukraina relvajõud on jätkanud pealetungi Kurski oblasti territooriumil, teatavad venemaa sõjaväeblogijad ja kinnitavad Ukraina ametiisikud. „Sõjaväekorrespondendi” Roman Alehhini teabe kohaselt alustasid Ukraina relvajõud Sudžast kirde suunas edasitungiga, sihikule Bolšoje Soldatskoje piirkonda. „Rünnakul kasutab vaenlane miinitõrjetraale, tanke ja muid soomusmasinaid. Vaenlane kattis ründeala tihedalt elektroonilise sõjapidamisega, mistõttu on paljud droonid kasutud,” märkis ta oma Telegrami kanalis.
Sarnaseid andmeid esitab Sergei Koljasnikov oma kanalis ZERGULIO. „Piirkond on kaetud võimsa elektroonilise sõjaga, midagi ei lenda. Traalid on tulemas, nende järel tankid ja soomusmasinad, kümmekond ühikut,” kirjutab Z-blogija. Kanal WarGonzo teatab sündmuskoha allikatele viidates märkimisväärsest hulgast Ukraina varustusest, mis on seotud pealetungiga Kurski oblastis.
Rünnaku alguse fakti kinnitas Ukraina presidendi kantselei juht Andri Jermak. „Kurštšina, head uudised: venemaa saab seda, mida ta väärib,” märkis ta Telegramis. Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu desinformatsiooni tõrjumise keskuse juht Andrei Kovalenko lisas: „venelased Kurski oblastis on väga mures, kuna neid rünnati mitmes suunas, mis tuli neile üllatusena. Kaitsevägi töötab.”
venemaa kaitseministeerium pole veel toimuvat kommenteerinud.
Kuna Ukraina hoiab operatsiooni julgeoleku pärast infovoos madalat profiili, siis enamus infot tulebki vene allikatest, mida siis erinevad blogijad jagavad.
Eilsest päevast siis täpsemalt: ründavad aktiivselt siiski mõlemad pooled, Ukraina väed tungisid Berdini poole (kirde suunas) ja kagunurgas Mahnovka kandis ja vene väed ründasid Leonidovo lähedal enam kui 30 soomuselukaga. Seni laekunud videod näitavad vene kamikazedroonide tööd ja luuredroonide pilte Ukraina soomuskolonnidest, mis sõidavad nii väiksematel teedel kui otse üle põldude. Lisaks näeb ka üksikuid soomukeid arvatavalt ees luuret tegemas. Kui kaugele on jõutud, on siiski selguseta.
Hetkel ei oska ühineda kõlakatega, et Ukraina üheks sihtmärgiks võib olla Kurski tuumaelektrijaama (sinna u 36 km) üle kontrolli saavutamine.
Senine vene blogijate info on, et Ukraina kannab suuri kaotusi ja abiks olevat põhiliselt vene lennuvägi.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: kipub Toretsk käest libisema.
Tšassiv Jaris Ukraina kaitse püsib endistel possadel.
Nii Toretskis kui linnast läänes asuvas Štšerbõnivkas vene poole edenemine jätkus ja hetkel kipun arvama, et Toretski linnas enam püsivaid Ukraina possasid pole ja kuna vene pool tervet linna siiski ei kontrolli (halli ala veel jagub), siis linna kaotusest veel ette kanda ei saa.
8. Donetsk: Kurahove kaotati.
Juba kolmas päev väga tugevat survet rinde põhjasektori keskmises osas Tšassiv Jari ja Pokrovski vahel ja surub vene pool siin u 10 km laial alal põhja suunas edasi. Kaks haru Vozdvišenka asula juures pikenes u 600 m, õnneks kolmndas harus Jelõzavetivka külla jõudnud soomukid sattusid varitsusele ja tagasi löödi. Küll kaotas Ukraina selle käigus ka ise ühe tanki. Hetkel veel kaartidelt ei näe, et vene pool oleks siia suunale toonud tavapärastele motolaskurüksustele (kaks neid siin lõigus on) lisajõudu aga pisu murelik selle suuna võimalike arengute suhtes siiski olen.
Otse Pokrovski poole õnnestus eile vene poolel esmalt laiendada enda kontrollitavat ala Solonõi jõe põhjakaldal ja lükates siinse joone päris sirgeks. Eks pisu loodab, et Ukraina omad siiski suudavad piisavalt mõjutada selle risti Pokrovskist lõunas asuva jõe ületusi, et vähendada linnani jõudvate vene üksuste koosseise piisavalt.
Lisaks edenes vene pool linnast edelas jätkas selle suuna kombitsa pikenemist aga seekord keerati lisaks loode suunale ka juba linna poole ning piki võsasemaid väiksemate jõgede orgusid pidi arvatavalt jalaväega edasi saadi kummaski suunas.
Rinde keskmises sektoris tegi vene pool ühe peaaegu 2 km edenemise ja vallutas Petropavlovka küla. Eks kipub arvama, et rinne hakkab siingi varsti sirgenema aga kahjuks asub Vovtša jõgi väga kaugel (30 km) ja sinnani ikka Ukraina päraselt palju põlde vahel asub.
Kurahove linnas jõudis lõpuks vene pool viimase linna läänepoolsema tööstushooneni ja sinna lipu püsti pani ehk siis nüüd linn täielikult vene poole kontrolli all.
Tasapisi jätkub ka linnast lõunas Ukraina taandumine arvatavalt Vovtša jõe taha.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: no pole enam vene pool edasi saanud ja egas põhjust teagi, nagu suruvad ja hoiavad oma kontrolli all suuremaid Velika Novosilkast väljuvaid maanteid ning vähemalt enda pessimistlikum prognoos oli, et peaks juba nagu asulasse sisse saama ja tore on selliselt eksida. Võimalik, et Ukraina on toonud siia suunale miskit abiks. Kaartidelt on tuvastatav päris tuntav kogus soomust, droone ja eriüksusi. Küll jätkab vene pool uute edenemiskohtade leidmist mujal ümber Velika Novosilka.
Tokmaki suund: rünnak, paar ikka päevas kirja läheb lisaks väiksemate vastastikuste luure/diversioonigruppide tööle.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: vene allikate sõnul pommitavad Ukraina väed viimastel päevadel aktiivselt Kinburni säärt, kasutades selleks nii kaudtuleüksusi kui droone. Kurdavad, et see toob neile kaotusi. Varemgi spekuleeritud, et Ukraina võib üritada seal kanda maha saada. Senised reidid on piirdunud vaid sinna ja tagasi missioonidega.
Tugev vene poole surve Dnepri jões asuvate saarte üle kontrolli saavutamiseks on siiski pisu vene poolele edu toonud ja aga Dnepri jõe põhiosani seni jõutud pole.
11. Hiina arstid on registreerinud riigis inimese metapneumoviiruse (hMPV) puhangu. Sellest teatas Hiina haiguste tõrje ja ennetamise amet. Uuringu kohaselt on haigestumuse kasv eriti märgatav 14-aastaste ja nooremate laste seas ning see on kõige tugevam põhjapoolsetes maakondades.
Daily Star väidab, et viirus põhjustab COVID-19-ga sarnaseid sümptomeid. Tsiteerides sotsiaalvõrgustike teateid, märgib ajaleht, et Hiina haiglad on ülerahvastatud kõrge palaviku, köha ja kurguvaluga lastega. Selliste patsientide arv on viimastel päevadel järsult kasvanud. Viiruse puhangu tõttu on Hiina kõrgendatud valmisolekus, kirjutab ajaleht.
Lisaks teatab Daily Star Ühendkuningriigi rahvatervise agentuuri andmetele viidates, et Ühendkuningriigis on juba teatatud esimestest hMPV-nakkuse juhtudest. Briti arstide hinnangul näitab viirus haigestumuse tõusu, samas kui kolm peamist gripitüve – adenoviirus, paragripp ja rinoviirus – näitavad langustrendi.
Metapneumoviirus võib põhjustada tõsiseid tüsistusi, nagu kopsupõletik. Taiwani väljaanne Money UDN teatas Hiina arstidele viidates detsembri lõpus, et hMPV-sse suremus võib ulatuda 43%-ni. Taipei meditsiiniülikooli arst Zhou Baiqian väljendas kartust, et viirusepuhang Hiinas võib vallandada „epideemiate laine”.
Viirus on eriti ohtlik imikutele, eakatele ja nõrgenenud immuunsüsteemiga patsientidele. Hetkel ei ole hMPV raviks vaktsiini ega spetsiifilist viirusevastast ravimit ning arstid piirduvad tavaliselt avalduse esitanud patsientide sümptomite kõrvaldamisega, kirjutab Independent.
Njah, esimene teadaolev selle viiruse suurem ringi kolamine maailmas oli juba pisu üle aasta tagasi ja jõudis ka Eestisse. Küll ei põhjustanud siis see sellist haiguspuhangut ja haiglate täitumist.
12. NATO nõuab, et Suurbritannia suurendaks kulutusi õhutõrje- ja raketitõrjesüsteemide tugevdamisele, kuna riigis on tuvastatud puudujääke raketiohtude suhtes, vahendab Times, viidates Briti kaitseministeeriumi allikatele. Vastav palve Briti võimudele lisatakse 2025. aastal alliansi liikmesriikide armeede uuendatud nõuete nimekirja.
NATO komisjoni läbiviidud lahinguvalmiduse hindamise käigus tuvastati puudused Briti õhutõrje- ja raketitõrjesüsteemides. Läbivaatamise tulemusel koostati Capability Target 2025 kava. Dokumendis rõhutatakse vajadust suurendada investeeringuid õhutõrjesüsteemidesse, et kaitsta kriitilist infrastruktuuri, sealhulgas tuumaelektrijaamu ja sõjaväebaase. Times märgib ka, et mõned NATO riigid on väljendanud pettumust Ühendkuningriigi ebapiisava panuse üle Euroopa kaitsmiseks kaugmaarakettide rünnakute eest vajalike kaitsekilpide ehitamisel.
Olukord on muutunud eriti kiireloomuliseks venemaa raketirünnakute taustal Ukrainale, mis ajendas paljusid Euroopa riike kiiresti ostma täiendavaid õhutõrjesüsteeme. Samal ajal ei ole Ühendkuningriigil maapealseid õhutõrjesüsteeme, mis suudaksid kaitsta kriitilist infrastruktuuri ja asustatud piirkondi ballistiliste rakettide eest, märgib väljaanne.
„Põhjus, miks Ühendkuningriigil on nii nõrk õhutõrjesüsteem, on see, et 30 aastat ei pidanud keegi seda vajalikuks,” ütles üks kõrgetasemeline kaitseallikas väljaandele Times. Sündmused Ukrainas ja Lähis-Idas tõestasid tema sõnul aga vastupidist. „Paljud inimesed arvavad, et Suurbritanniale ohtu pole. Kuid praegu see nii ei ole,” lisas allikas.
Teine kõrge sõjaväeline allikas rõhutas, et Ühendkuningriiki võidakse rünnata „mis tahes suunast”, kui ballistiline rakett lastakse välja laevalt, allveelaevalt või lennukilt. „15 aasta pärast suudab ballistiline rakett jõuda Suurbritanniasse kõikjalt maailmast. Aga selle probleemi lahendamine nõuab märkimisväärseid rahalisi investeeringuid,” märkis ta.
Ühendkuningriik varustab Ukrainat rakettidega Storm Shadow, mida Kiiev kasutab venemaa territooriumi ründamiseks. putin hoiatas varem, et rünnakuid venemaa territooriumile lääne rakettidega käsitletakse kui „NATO riikide, USA ja Euroopa” osalemist sõjalise tegevuses venemaa vastu. „Kui see nii on, siis, arvestades konflikti muutuvat iseloomu, teeme vastavad otsused lähtuvalt tekkivatest ohtudest,” rõhutas ta.
Detsembri alguses hoiatas Ühendkuningriigi kaitseväe staabiülem admiral Tony Radakin, et igale venemaa rünnakule Ühendkuningriigi vastu antakse „ülekaalukas vastus”. See info on Moskvale juba edastatud ja seetõttu on võimalus, et putin otsustab Suurbritanniat või NATO-t otselöögiga rünnata, väga väike, lisas väejuht.
13. Financial Times teatab: Taiwan teatas, et Hiina laev kahjustas saare põhjaranniku lähedal merealust internetikaablit, põhjustades ajutise sidehäire. Taiwan on palunud Lõuna-Koreal laev kinni pidada. Intsident leidis aset 3. jaanuaril Keelungi sadama lähedal, kus Kamerunis registreeritud kaubalaev Shunxing39 ilmselt kahjustas Trans-Pacific Express Cable Systemi kuuluvat merekaablit.
Kuigi laev kuulub Hongkongis registreeritud ettevõttele Jie Yang Trading Limited, on selle direktor Mandri-Hiina kodanik Guo Wenjie. Taiwan usub, et juhtum võib olla osa laiemast Hiina strateegiast saare väliskommunikatsiooni häirimiseks. Taiwan on mures, et Hiina võib katkestada saare välised sideühendused, püüdes riiki annekteerida. Peking pretendeerib saare üle suveräänsusele ja ähvardab selle vajadusel jõuga enda kätte haarata.
„Kuna meil ei õnnestunud kaptenit küsitleda, oleme palunud Lõuna-Korea võimudel aidata kaasa uurimisele laeva järgmises sihtsadamas,” ütles Taiwani piirivalveametnik.
Taiwani piirivalve ja teised ametnikud ütlesid, et laeva automaatse identifitseerimissüsteemi signaali jälgimine ja satelliidiandmed näitasid, et Shunxing39 tõstis ankru kaabli katkestamise kohas.
„See on järjekordne juhtum väga murettekitava ülemaailmse sabotaažitrendi kohta merealuste kaablite vastu,” ütles Taiwani riikliku julgeoleku kõrge ametnik. „Nende vahejuhtumitega seotud laevad on tavaliselt vananenud, äritegevuseks peaaegu kõlbmatud laevad. See alus meenutab venemaa varilaevastiku omasid,” lisas ta.
„Vastavalt laevade jälgimis- ja mereanalüütika pakkujale MarineTraffic, on Shunxing39 liikunud Taiwani põhjaranniku vetes alates 1. detsembrist. Liikumismuster viitab sellele, et kaabli kahjustus ei olnud „süütu õnnetus”, ütles ametnik.
Hiina kauba- või kalalaevad osalevad aeg-ajalt mõnel suurõppusel, mida Peking Taiwani lähedal regulaarselt läbi viib. Taipei tunneb muret, et sellised operatsioonid hallis tsoonis, allpool sõjaläve, raskendavad kaitset agressiooni eest, mis võib lõpuks eskaleeruda otseseks rünnakuks.
Trans-Pacific Express on Vaikse ookeani põhja asetatud merealune sidekaabel, mis ühendab Hiinat, Lõuna-Koread, Taiwani ja Ameerika Ühendriike. Kaabli pikkus oli 18 tuhat kilomeetrit, projekti maksumus oli pool miljardit dollarit. Merealune internetikaabel kuulub rahvusvahelisele konsortsiumile, kuhu kuuluvad Ameerika operaator AT&T, Jaapani NTT, Taiwani Chunghwa Telecom, Lõuna-Korea Korea Telecom ning Hiina operaatorid China Telecom ja China Unicom.
14. Tšehhi president Petr Pavel kiitis 2024. aastal heaks 40 loataotlust Ukrainas sõjategevuses osalemiseks – kaks korda rohkem kui aasta varem. Portaalile iROZHLAS rääkis sellest Tšehhi presidendi kantselei esindaja Philip Platos, vahendab European Pravda. Kokku taotles 2024. aastal presidendilt luba Ukraina poolel sõdida 109 Tšehhi kodanikku, kes rahuldas iga kolmanda palve.
Kõige levinumad keeldumise põhjused olid Tšehhi kaitseministeeriumi, siseministeeriumi või välisministeeriumi negatiivsed järeldused. 2024. aastal oli soovijate hulgas ka kolm naist ning Pavel kiitis igaühe palve heaks, märkis Platos. „Praegu on president Petr Pavel saanud Ukraina kaitseväeteenistuse loataotlusi 181 Tšehhi Vabariigi kodanikult. Kokku on ta rahuldanud 60 taotlust, olles saanud positiivsed järeldused kõigilt kolmelt ministeeriumilt,” ütles ta.
Kui palju tšehhe – loaga või ilma – Ukrainasse on jõudnud, pole teada. Igaüks, kes on ilma loata liitunud Ukraina või mõne muu NATO-välise armeega, ootab Tšehhis kriminaalvastutusele võtmine.
Ametlikult on surnud neli tšehhi, kes võitlesid vabatahtlikena Ukraina eest. Nende hulgas on Karel Kucera, keda president Petr Pavel autasustas Tšehhi iseseisvuspäeval postuumselt medaliga „Kangelaslikkuse eest”. Karel sõitis Ukrainasse ilma ametliku loata ega saanud kunagi toonaselt presidendilt Milos Zemanilt nõusolekut.
15. Lühiuudised
venemaa sõjas Ukraina vastu osalevate Põhja-Korea sõdurite arv võib tõusta 500 000-ni, ütles Zelenski Lex Friedmanile antud intervjuus. Tema sõnul on venemaale saabunud Ukraina-vastases sõjas osalema juba 12 000 Põhja-Korea sõdurit. Praeguseks on hukkunud või haavatud 3800 Põhja-Korea sõdurit.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.