Sõja ülevaade: 1046. päev – vaid ühes rinde sektoris vene poole edenemisi tuvastas
Avaldatud: 4 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 04. jaanuar 2025:
vaid Donetski rinde põhjasektoris vene poole edenemisi tuvastas ja eip miskit maailmas lihtsamaks lähe…
1. Päeval lisaks kõigele muule ka kolm ballistilist raketti ja öös ikka saheedid.
2. Lendas isegi Leningradi oblasti kohal…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: lisaks Pokrovski suunale on tõusnud surve Mõrnohradi poole.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. Gaasihinnad tõusid Euroopas pärast Ukrainat läbiva transiidi lakkamist kõrgeimale tasemele alates 2023. aasta sügisest.
12. lukašenka nõudis, et tema tagasivalimine muudetaks „pühaks” ja lubas sõjaväel meeleavaldajate vastu minna kui vaja.
13. vene kohus andis Yandexile korralduse varjata Ukraina relvajõudude rünnakute tõttu kaartidelt üht suurimat naftatöötlemistehast.
14. venemaa alaline esindaja ÜRO juures nimetab Trumpi meeskonna ettepanekuid sõja lõpetamiseks „ebahuvitavaks”.
15. Mike Johnson valiti tagasi USA Esindajatekoja spiikriks, njah, eks vist muresid oligi veel „liiga vähe”.
16. Lühiuudised
Ukraina kaitseministeerium käivitab ülemate lahingutõhususe digitaalse reitingu. Valitsuskabinet on juba toetanud vastavat otsust. Sellest teatas kaitseministri asetäitja Jekaterina Tšernogorenko. Tema sõnul peavad komandörid esitama Army+ rakenduses aruandeid vaenlase kaotuste kohta. „Seda saab teha väga lihtsalt, mõne minutiga ja mis kõige tähtsam, sellisele aruandele saab lisada DELTA kinnituse. Siis lähevad kõik andmed kindralstaabile. Tšernogorenko märkis, et nii luuakse suur andmelaud (teabepaneel) vaenlase hävitamiseks. Tema sõnul aitab see analüüsida nii üksuste jõudlust kui ka varustuse ja laskemoona efektiivsust. See võimaldab meil paremini mõista, milliseid relvi on vaja toota ja kuhu need kõigepealt tarnida. „See on revolutsioon ja tõuge suurteks muutusteks armees, mil otsused tehakse andmepõhise põhimõtte järgi, mitte peast… Alustame andmekandjate ajastut, milles pole koht paberitele ja aeglastele protsessidele,” võttis kaitseministri asetäitja kokku.
Juba mingi periood tundub, et vene pool hoiab enamuses sektorites tanke, sestap ka nende kaotused väga väikesed. Küll kipub seetõttu järjest enam tekkima mõte, et miskit suuremat soomusega lajatamist võib mingi aja pärast prognoosida. Ikka mitmel suunal korraga. Seni on põhiraskus enamasti jalaväel ja vahel on soomuki toetus, aga enamasti isegi mitte. Vahe tavaliselt selles, et kas on avatud maastik või mitte sest suurtel avaratel väljadel üldjuhul ei hakka jalavägi mitmeid kilomeetreid kõndima, et jõuda järgmise metsaviiruni põldude vahel. Sellised proovimised Põhja-Korea soldatite ja vene merejalaväe koostöös väga edukad siiski lõppkokkuvõttes polnud, saadi küll kohati edasi, aga moraalile selline tihe enda kõrval olevate üksuste isikkoosseisu kiire kahanemine silmsides ei tohiks jätta oma mõju avaldamata.
Ilmast: kui veel täna enamuses Ukrainas väike miinus, siis järgmine nädal läheb plussi ja paiguti asendub senine lumesadu vihmadega ja lõpuks on loota, et põllud hakkavad oma suuremat kandvust kaotama ehk siis masinad teedelt maha minna eriti ei taha, ka jala pole poris eriti lihtne. Lisaks on loota, et jõedki seal kandis kõrgemale tõusevad ja neist Ukraina kaitsel pisu enam abi on.
Hommikust Ukraina peastaabi ööpäeva ülevaadet loo kirjutamise ajal ei tulnud ja eilse hilisõhtused senise kogemuse järgi suure erinevusega, siis jätab selle osa kajastamata.
1. Eile õhtul hakkasid saheedide tõttu õhuhäired tööle nii Kiievi kui teiste suuremate linnade kandis juba alates kella seitsmest õhtul.
3. jaanuari pärastlõunal pommitas vene okupatsioonivägi Tšernihivi eeslinna kolme ballistise raketiga, põhjustades purustusi ja inimohvreid. Sellest teatas linna sõjaväevalitsuse juht Dmitri Brižinski.
Uue aasta esimese kolme päevaga saatis venemaa Ukraina vastu välja üle 300 ründedrooni ja umbes 20 raketti, sealhulgas ballistilised, ütles Zelenski. „Meie väed tulistasid paljud alla või neutraliseerisid, kuid kahjuks oli tabamusi, inimohvreid ja hukkunuid,” lisas ta.
Rinde ja piiriläheduses ikka hull sadu jätkus.
2. venemaa kaitseministeerium teatas 16 Ukraina drooni väidetavast hävitamisest öösel, sealhulgas Leningradi oblasti kohal. Nende andmetel hävitati väidetavalt 10 neist droonidest õhutõrje poolt Brjanski oblasti kohal, 3 Smolenski oblasti kohal ning üks Belgorodi, Pihkva ja Leningradi oblasti kohal. Loodan siiski, et miskit olulist tabati…
Belgorodi lähedal toimusid kohalike sõnul eile õhtul plahvatused.
Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko kirjutas, et droon avastati ja „hävitati” Soome lahe Luga lahe piirkonnas. Samuti väidab ta, et purustusi ega inimohvreid ei olnud.
Smolenski oblasti kuberner Vassili Anohhin kirjutas, et UAV droonid tulistati väidetavalt alla Safonovski ja Eršitši rajoonis. Ta kirjutab ka, et kahjusid pole.
vene-Ukraina sõda kajastavad Telegrami kanalid viitavad, et Smolenski oblastis võib rünnaku sihtmärgiks olla ettevõte Avangard JSC, kus toodetakse massiliselt transpordi- ja stardikonteinereid ning tahkekütuse rakettmootorite korpuseid.
Pihkva oblasti kuberner Mihhail Vewdernikov otsustas UAV droonide rünnaku kohta mitte midagi öelda ning Belgorodi oblasti kuberner Vjatšeslav Gladkov kirjutas südaööl väidetavast õhusihtmärkide allatulistamisest Prohhorovski oblasti kohal. Tema sõnul oli Prelestnoje külas ühel mehel jalas šrapnellihaav. Ühes eramajas purunesid kildudega aknad, fassaad ja piirdeaed. Kahjustada sai ka üks auto. Prohhorovka külas on kahjustusi elektriliinides – mitmel tänaval puudub tänavavalgustus. Mihhailovka külas sai vigastada gaasitoru ja eramaja piirdeaed sai viga.
Ukraina vägedelt pole droonirünnaku ja selle sihtmärkide kohta ametlikku teavet tulnud.
3. Kursk: siin rindel sai vene pool uuesti konveieri tööle, edenemisi ei tuvastanud, kaotusi küll.
4. Harkiv: muutusteta, seni ka mõnel blogikanalil kaardid siiski näitavad, et Ukraina sillapea Belgorodi oblastis Žuravljovka külas seni alles.
5. Kupjansk-Kreminna: eile hakkas vene pool Kupjanskist põhjas Oskili jõe läänekaldal asuvast sillapeast rünnakuid Zapadne, Dvoritšna ja Kruhljakivka suunas. Tundub, et on suudetud üle jõe tuua täiendavaid jalaväeüksusi. Rindejoones muutusi siiski ei tuvastanud.
Mujal rinne pidas, kuigi tugev surve jätkus.
6. Siversk: uuesti on tõusnud vene poole rünnakute arv siin rindel, muutusi rindejoones ei tuvastanud. Siia suunale jagub vene poolel vaid tavalisi motolaskurüksusi, kuhu on antud täiendavaks toetuseks terve kaudtulebrigaad ehk siis ei tundu hetkel veel väga suure prioriteedina vene poole arvates.
7. Bahmut: pisu üllatusega isegi Toretskist ei tulnud infot, et vene pool oleks edasi saanud.
8. Donetsk: ikka Pokrovski kandis.
Järjest enam on hakanud vene pool survet tõstma Tšassiv Jari ja Pokrovski vahel suunaga Kramatorski linna poole. Viimase paari päevaga on suudetud küll vaid samm edasi saada Vozdvizenka asulas ja selle ümber (kuni 500 m max) aga eks peab tähelepanelik olema, sest see uus täiendav suund võib hakata mõjutama päris suuri alasid.
Järjest enam on hakanud vene pool suruma lisaks Pokrovski suunale ka Mõrhoradi linna (46 000 elanikku) poole, mis asub Pokrovskist ida pool. Seni pole seal siiski edenemisi täheldanud. Otse Pokrovski poole on mõne päevaga siiski saanud otse lõunas vene pool üle risti ees oleva Solonõi jõe. Kas selles seltskonnas ka soomust juba on, ei tea. Lisaks ajab see päris vastikult paksuks paisunud kombits edasi oma haarmeid nii loode kui läänesuunas. Eilseks oli jõutud Pokrovskist edelas sealsest ida-läänesuunalisest suurest maanteest u 1 km kaugusele ja tundub, et silmside selle teega vene poolel nüüd olemas ja eks sellega oluliselt mõjutatakse siinse rindesektori logistikaahelat. Mitte küll oluliselt veel otse Pokrovski oma, sest teid linnast välja siiski jagub.
Pisu üllatusega eile Kurahove linnas ega selle ümbruses vene poole edenemisi ei tuvastanud, kuigi seal kandis peaks Ukraina taandumine siiski jätkuma.
9. Lõunarinne: muutusteta.
Berdjanski suund: .
Tokmaki suund: kipub siin lõigus muututma pidevaks, et lisaks luure/diversiooniüksustele pisu tugevamalt päevas korda paar proovitakse.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa gaasitransiidi lõpetamine läbi Ukraina tõi kaasa nn sinise kütuse hinna tõusu Euroopas, mis kallines esimese kauplemisnädalaga 5%, 50,27 euroni 1 megavatt-tunni kohta (umbes 540 dollarit ühetuhande kuupmeetri kohta), kirjutab Bloomberg . Selle tulemusena, nagu agentuur märgib, on Euroopa gaasihinnad saavutanud kõrgeima taseme alates 2023. aasta oktoobrist.
Lisaks transiidipeatusele mõjutasid kütusehindu tarnehäired Norrast, mis peatas ekspordi kuni 9. jaanuarini seoses kompressori rikkega Hammerfesti veeldatud maagaasi (LNG) tehases. Ka kontinendi külmalained on oma osa võtnud, põhjustades salvestusmahtude ammendumise kõige kiiremini pärast energiakriisi algust 2021. aastal. Bloombergi andmetel on praegu salvestusmaht umbes 72% täis, võrreldes 86%ga samal ajal 2024. aastal. Euroopat ei ähvarda kohene kütusepuudus, kuid selle talve pingeline tarneolukord võib raskendada järgmise kütteperioodi eel varude kogumist, kirjutab amet.
„Suurem nõudlus ladustatava gaasi järele hoiab turud lähikuudel kõrgel,” ütles Robobanki energiastrateeg Florence Schmit. Energy Aspectsi veeldatud maagaasi juht James Waddell ütles, et ülemaailmne alustasakaal on endiselt pingeline ja „ei ole piisavalt paindlikkust, et absorbeerida turu karmistamisest tulenevaid olulisi mõjusid”. Euroopa Komisjon kinnitas aga, et „tarnekindlusega probleeme pole”. „Gaasitarned tagati alternatiivsete marsruutide kaudu (Saksamaa, Itaalia) ja hoidlatest väljatõmbamisega,” seisis EK avalduses.
1. jaanuari hommikul katkes Gazpromi ja Naftogazi vahelise lepingu lõppemise tõttu venemaa gaasi transiit Euroopasse läbi Ukraina. Kiiev keeldus transiidilepingut uuendamast. Pärast Nord Streami plahvatusi ja Jamali-Euroopa gaasitoru pumpamise peatamist on venemaa gaasitarnete ainsaks marsruudiks Euroopasse jäänud Turk Stream. Selline olukord suurendab Euroopa sõltuvust veeldatud maagaasist, sealhulgas venemaalt, kes tarnis 2024. aastal Euroopa turule rekordmahus gaasi. Hinnatõus mõjutab aga eelkõige Kesk- ja Ida-Euroopa riike, mis on merepiirita ja peavad LNG-d ostma Saksamaalt, Poolast ja Kreekast, et see seejärel uuesti gaasistada ja oma territooriumile toimetada. Seega ainuüksi selle eest on Slovakkia lisakulud 177 miljonit eurot aastas.
Eurooplastele üldiselt tähendab olukord pikema perioodi jooksul suuremaid energiaarveid, kuna 2025. aastal ületavad hulgihinnad eeldatavasti eelmise aasta keskmist, kirjutab Bloomberg. Samas peaksid Citigroupi strateegide hinnangul gaasihinnad pikemas perspektiivis langema, kuna on võimalik, et venemaa võib taasalustada transiiti läbi Ukraina. „Tunnistame läbirääkimiste tulemuste ettearvamatust, eriti mis puudutab poliitikat, geopoliitikat ning venemaa ja Ukraina suhteid, kuid majanduslikud stiimulid viitavad tarnete võimalikule taastamisele,” lõpetasid Citigroupi strateegid.
Njah, ikka kipub tihti nii olema, et majanduslik kasu on tähtsam kui demokraatia põhiprintsiibid ehk siis sõnad ja teod ei kipu alati sarnased olema…
12. Valgevene presidendivalimised peaksid olema „puhkus”, mitte „Ameerika show”, ütles vabariigi pea aleksandr lukašenka. „Valimised tuleks teha nagu puhkus. Meil pole vaja Ameerika saadet, kus inimesed tulistavad kõrva või pähe. Meil on vaja, et need valimised toimuksid väärikalt ja ei paneks meid uuesti kriitika alla,” ütles lukašenka kohtumisel piirkondlike täitevkomiteede ja Minski linna täitevkomitee esimeestega (tsiteerib BelTA).
Ta meenutas, et valimiseelne kampaania algas 1. jaanuaril, rõhutades, et praegu on „raske aeg”. Tema sõnul „ei tohi mingil juhul rikkuda valimisseadust”, et Valgevene võimudele „ei kukuks välismaalt igasugust prügi peale”. Järgnenud kohtumisel kuberneridega lubas lukašenka kasutada valimiste ajal sõjalist jõudu. „Kaasan julgelt, kus vaja, politseid, kus vaja, sõjaväge. Et kord oleks,” rõhutas ta. lukašenka ütles ka, et mõned „kelmid” avaldavad juba survet Valgevene valimiskomisjonide liikmetele. „Aidake valimiskomisjone valimisjaoskondades,” juhendas ta kubernere.
Valgevene presidendivalimised on tänavu 26. jaanuaril. Neis osalemisele kandideerib viis inimest, sealhulgas lukašenka, kes on riigipea ametit pidanud alates 1994. aastast ja taotleb seitsmendat presidendiaega. Varem ütlesid väljaande Nasha Niva allikad, et enne lukašenka uueks ametiajaks tagasivalimist anti julgeolekujõududele ülesanne „filtreerida” kõik, kes võivad enne valimisi või hääletamise ajal protestida. Nende sõnul on piirkonnad koostanud nimekirjad isikutest, kelle suhtes tehakse „ennetavaid läbiotsimisi ja kinnipidamisi”. Julgeolekujõudude ülesanne on, et valimised toimuksid „väikseimagi intsidendita” koos protestilehtede, läbipaistva häältelugemise nõudmiste või lukašenka kandidatuuri vastu esinevate avalike sõnavõttudega, ütles Naša Niva allikas.
Massilised poliitilised repressioonid Valgevenes on jätkunud alates 2020. aastast. Seejärel kaotas lukašenka valimised opositsioonikandidaadile Svetlana Tihhanovskajale, kuid keeldus võimu üle andmast. Ainuüksi 2023. aasta oktoobriks oli Valgevenes algatatud üle 16 tuhande „äärmusliku iseloomuga” kriminaalasja. Ühendatud Üleminekukabineti esindaja Pavel Latushko sõnul on alates 2020. aastast repressioonid puudutanud 136 tuhat vabariigi elanikku ning mitusada tuhat valgevenelast on sunnitud riigist lahkuma.
Septembri lõpus ütles lukašenka, et ta ei tea, kes veel võiks Valgevenet juhtida peale tema. „Eile mõtlesin sellele: noh, kes? Kui tulen, ütled: kuule, anna nõu, keda selles olukorras toetada. Ausalt, ma ei tea,” ütles ta. Enne seda ütles ta, et presidente ei tehta, vaid sünnitakse.
13. Moskva kohus andis Yandexile esimest korda korralduse blokeerida Ukraina droonide rünnakuohu tõttu juurdepääs venemaa ühe suurima naftatöötlemistehase infrastruktuuri kaartidele ja fotodele. See tuleneb TASSi läbi vaadatud kohtudokumentidest. Kohtuotsuses on kirjas, et Yandex peab ühe kuu jooksul välistama teabele juurdepääsu rafineerimistehase infrastruktuurile, eemaldades ja retušeerides ettevõtte komponentide (töökojad, kompressorijaamad, mahutitega platsid, muud tehase elemendid) graafilisi kujutisi otsingu- ja infosüsteemi kartograafiateenuses Yandex Maps.
Hagi esitas „järelevalveasutus”, mis kontrollis sõjatööstuskompleksi valdkonna õigusaktide rakendamist ja leidis teavet kõigi rafineerimistehaste kohta avalikult. Hagis märgitakse, et kõnealune tehas „töötab katkematult, täites sõjalise erioperatsiooni ajal vene armee ja mereväe vajadusi” ning ainuüksi 2024. aastal ründasid seda Ukraina droonid neli korda. Rünnakute tagajärjel sai kahjustada ettevõtte infrastruktuur ja vigastada said selle töötajad.
Märgitakse, et enne kohtusse pöördumist püüdis „järelevalveasutus” probleemi otse Yandexiga lahendada, kuid see ei toonud kaasa midagi. Kohus otsustas, et avatud juurdepääs rafineerimistehaste kaartidele ja fotodele „õõnestab riigi kaitsevõimet ja mõjutab negatiivselt ka venemaa armee õigeaegset materjalide tarnimist”. Kohtuotsuse kohaselt nõuti Yandexilt ka riigilõivud.
2024. aastal keskendus Ukraina rünnakutele venemaa kütuse- ja energiakompleksi vastu. Financial Timesi andmetel oli oktoobriks peale tanklate kannatada saanud vähemalt üheksa venemaa 32 suurimast naftatöötlemistehasest. Rünnakute kõrgaeg oli mais. Seejärel löödi Carnegie Euraasia keskusest Sergei Vakulenko sõnul välja 17% riigi naftatöötlemisvõimsusest.
Nagu Mediazona välja selgitas, puudutab kohtuotsus Rosneftisse kuuluva Ryazan Oil Refining Company tehast. Rafineerimistehas toodab 17,1 miljonit tonni naftat aastas ja on üks peamisi mootorikütuse tarnijaid Moskva lähedal asuvatele venemaa piirkondadele, kirjutas Bloomberg.
Üldiselt langesid Ukraina droonide rünnakute tulemusel nafta rafineerimismahud venemaal Reutersi andmetel 2024. aastal viimase 12 aasta miinimumini – 266,9 miljoni tonnini. Seda on 8,1 miljonit tonni vähem kui aasta varem.
14. USA presidendiks valitud Donald Trumpi meeskond ei ole veel midagi „huvitavat” Moskvale Ukraina sõja lõpu osas välja pakkunud, ütles venemaa alaline esindaja ÜROs vassili nebenzja. „Need on mingid vormimata, ebaselged signaalid millekski valmisoleku kohta. Sageli kuuleme sõna „konfliktide külmutamine”. putin ütles viimati 19. detsembril selgelt, millistel tingimustel oleme valmis rääkima selle konflikti mitte külmutamisest, vaid lõpetamisest. <…> Kuid siiani ei viita miski Ameerika uue administratsiooni signaalides sellele, et see võiks meile huvi pakkuda,” ütles nebenzja telekanalile Rossija-24 antud intervjuus.
Tema sõnul on viimasel ajal tulnud „teatud kokkulepete signaale” ka Ukraina poolelt, kuid neid ei saa tõsiselt võtta. „Küsimus on selles, et kui Zelenski lõpuks, ütleme, hakkab tahtma läbirääkimiste laua taha istuda, siis millisel lahingukontaktil see toimub. Mida edasi, seda kehvemad tingimused tal on, räägiti talle sellest juba ammu. Küsimus on tema enda teha,” märkis nebenzja.
putin ütles 19. detsembril otseliinis, et venemaa on Ukrainaga rahuläbirääkimisteks valmis ilma eeltingimusteta, kuid 2022. aasta Istanbuli kokkulepete alusel ja arvestades „kohapealset tegelikkust”. Njah, kremli vaade, et eeltingimusi pole, on kummaline väändunud visioon, sest oma eeltingimused samas ka nimetatakse. Samas rõhutas putin, et lõppdokument tuleks allkirjastada ainult legitiimse Ukraina valitsusega, milleks ta peab ülemraada ja selle esimeest Ruslan Stefantšuki. Dialoogi saab pidada aga ka Zelenskiga, kelle ametlik presidendiaeg lõppes 2024. aasta mais. Njah, eks kreml ei taha tunnistada Ukraina sedadust, et sõja-ajal Ukrainas valimisi ei teha…
Praegu pakuvad Trumpi nõunikud Ukraina sõja lõpetamiseks vähemalt kolme võimalust, ütlesid allikad varem Reutersile. Üks neist kuulub tulevasele Ukraina eriesindajale Keith Kelloggile. Selle eesmärk on sundida Ukrainat ja venemaad läbirääkimisi jätkama, kasutades USA abi Kiievile hoovana Moskvale. Läbirääkimiste algstaadiumis on kavas külmutada lahingutegevus rindejoonel ja keelduda 10 aastaks Ukrainat NATO-sse kutsumast.
Teise plaani töötas välja tulevane USA asepresident J.D. Vance. Tema üksikasju ei täpsustatud, kuid avalikult tegi ta ettepaneku luua venemaa ja Ukraina vahelisele rindejoonele demilitariseeritud tsoon ning tagada viimase neutraalse staatuse säilimine. Teise algatuse autor on Richard Grenell, keda peeti kandidaadiks Trumpi Ukraina erisaadiku kohale. Ta tegi ettepaneku luua rahulepingu osana teatud „autonoomsed tsoonid” ja oli vastu Kiievi NATO-sse kutsumisele.
7. detsembril kohtusid Zelenski ja Trump Pariisis. Selle käigus teatas valitud USA president Reutersi allikate teatel vajadusest Ukrainas viivitamatult sõlmida relvarahu ja minna üle rahuläbirääkimistele. Siiski ei pakkunud ta välja ühtegi plaani konflikti lahendamiseks, mis põhjustas „Kiievis kasvavat ebakindlustunnet”. Trump rõhutas aga, et Ukraina peaks sõja peatumisel saama julgeolekugarantiid.
15. USA esindajatekoja spiiker Mike Johnson kogus 3. jaanuaril piisavalt kongressi hääli, et oma positsiooni säilitada, teatas European Truth viitega CNN-ile.
Alguses Johnson kaotas esimesel hääletusel, sest kolm vabariiklast hääletasid tema vastu. Esindajatekoja liikmed Ralph Norman ja Keith Self muutsid aga lõpuks oma hääli Johnsoni kasuks, andes talle spiikriks jäämiseks vajalikud 218 häält.
Hapra vabariiklaste enamuse tõttu Esindajatekojas ei saanud Johnson endale lubada rohkem kui ühe vabariiklaste hääle kaotamist, eeldusel, et iga parlamendiliige osaleb ja hääletab tema poolt.
Louisiana vabariiklane Johnson, kes astus ametisse 2023. aastal pärast Kevin McCarthy ajaloolist kukutamist, pälvis presidendiks valitud Donald Trumpi toetuse, kui ta avaldas soovi saada tagasivalituks.
Esindajatekoja vabariiklased plaksutasid Johnsoni võidu väljakuulutamisel.
Johnson ütles hiljuti, et ta ei pane hääletusele Bideni administratsiooni taotlust 24 miljardi dollari suuruse lisaabi saamiseks Ukrainale. Lisaks pidurdus tema tõttu üle-eelmise aasta lõpus ja eelmise aasta alguses kuudeks USA sõjaline abi Ukrainale, mida paljud peavad sealt alanud Ukraina taandumise üheks põhjuseks ehk siis taevas Ukriana kohal võib minna veelgi tumedamaks…
16. Lühiuudised
Slovakkia pealinnas Bratislavas protestisid tuhanded inimesed: neile ei meeldi peaminister Robert Fico välispoliitika, kes käis 2024. aasta lõpus Moskvas putini juures. Sellest kirjutab Aktuality. Ajakirjanike sõnul tuli linna tänavatele üle 4000 slovaki. Neil on plakatid kirjaga„”Fico, mine Moskvasse, jätke Slovakkia rahule” ja ka „Slovakkia, ettevaatust, okupatsioon on alanud”.
Slovakkia jätkab hoolimata Fico ähvardustest Ukraina elektriga varustamist, teatab iRozhlas. Riigi omanduses olev Slovakkia elektrivõrgu operaator SEPS kinnitas, et peab kinni hädaabilepingust Ukrenergoga.
USA võib lähipäevil teatada uutest sõjalise abi pakettidest Ukrainale, teatas Valge Maja.
Poola põllumehed alustasid Varssavis ulatuslikku streiki Ukrainast pärit impordi ja EL-i poliitika vastu. Politsei tuletas meeleavaldajatele meelde, et pealinna on keelatud siseneda põllumajandustraktoritele ja aeglaselt liikuvatele sõidukitele.
Saksamaa ja Prantsusmaa välisministrid külastavad Süüriat. Saksa FM Annalena Baerbock: „Tänane reis minu Prantsuse kolleegiga ja ELi nimel on süürlastele selge signaal: uus poliitiline algus Euroopa ja Süüria, Saksamaa ja Süüria vahel on võimalik.”
venemaa viib sõjalise varustuse Süüriast Liibüasse, teatab Ukraina sõjaväeluure. Tartusi mereväebaasis ootavad transporti vene väed ja „Aafrika korpuse” palgasõdurid.
5. jaanuar: Laevad Ivan Gren & Alexander Otrakovsky + kaubalaev Sparta randuvad Tartusisse.
8. jaanuar: Sparta II ja tanker Ivan Skobelev järgnevad, ületades Gibraltari.
Sparta laevad Liibüasse relvade kandmiseks.
Admiral Golovko fregatt plaanib tankida Vahemeres.
venemaa lennuväljal Vladimiri oblastis laaditi maha Süüriast pärit soomusmasinad.
Järgmine Ramsteini formaadis kohtumine on kavandatud 9. jaanuarile 2025, — teatab Raadio Svoboda.
Põhja-Korea saadab venemaale appi sõdureid, eesmärgiga saada lahingukogemust ja valmistuda võimalikuks sõjaks. See ilmnes Ukraina SOF-i Kurski oblastis likvideeritud Põhja-Korea eriüksuslase Jongi märkmikust, teatab NSDC keskjuhatuse juht.
Poola ukrainlased saavad võltsitud kohtukutseid, hoiatab Poola migratsiooniamet. Kirjades ähvardatakse süüdistuse esitamisega ja Ukrainasse väljasaatmisega, kui adressaadid ei täida nõudeid. Poola migratsiooniametnikud kinnitavad, et neil pole nende teadetega mingit seost.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
