Sõja ülevaade: 1043. päev – eilne päev vene poolel kuidagi vastu müüri oli
Avaldatud: 1 jaanuar, 2025
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 01. jaanuar 2025:
venelased hõivasid 2024. aastal 4168 ruutkilomeetrit territooriumi 420 tuhande sõduri hinnaga – teatas ISW. Eilne päev vene poolel kuidagi vastu müüri oli.
1. Eip muutusi ilmateates ole.
2. Midagi ikka oli.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: mõnes lõigus mõnisada meetrit.
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. FT: venemaa on koostanud nimekirja sihtmärkidest sõja puhuks Jaapani ja Lõuna-Koreaga.
12. vene vangid jäid kaitseministeeriumiga lepingu sõlmimisel ilma esmasest maksest.
13. Hinštein keeldus Sudzha elanikele kaotatud vara hüvitamast.
14. Zelenski uusaasta kõne täies mahus.
15. Lühiuudised
Pärast seda, kui vene milblogijad hakkasid levitama infot, et Ukraina relvajõud valmistavad ette uut pealetungi, jagas nüüd sarnaseid ootusi ka vene milblogija Romanov. „07.01.2025 annab vaenlane löögi Kurski ja Belgorodi oblasti ristmikul. Vaenlane on kogunud kuni 20 000 sõjaväelast, sealhulgas läänes väljaõppe saanud ja Donetski oblastist ümber paigutatud sõdurid. Tõesti lootes, et Belgorodi sektor on tugevdatud.” Njah, miskit täiendavat lisada ei oskagi…
Esimesel korral kukutas Ukraina 13. rühma Magura V5 USV (meredroon, millele oli õhutõrjerakett) üleeile õhtul Musta mere kohal vene helikopteri Mi-8.
191 vene poole rünnakut viimase ööpäeva jooksul ehk siis mingeid tempo aeglustumise märke pole. 57 rünnakut Pokrovski sektoris ja see jätkuvalt kõige intensiivsem rindelõik. Millegi pärast on hakanud toimuma mitmetes rindelõikudes kas päevaks või paariks tuntav rünnakutearvu langus, et siis jälle kõrgemale tõusta: Selliselt paistab silma nii Harkivi rinne, Kupjanski-Kreminna rinde põhjasektor, Siverski rinne, Tšassiv Jari suund. Eile üllatusega langes väga madalale nii Kurski kui Velika Novosilka suunal vene poole surumine. Põhjust ei tea.
Kuigi vene poole rünnakuid jagus, siis mõningad mõnesaja meetrised edenemised ikka selle vastiku Pokrovski linnast lõunas asuva kombitsa sektoris ja Donetski rinde lõunasektoris Kurahove kandis. Mujal ei muhvigi.
Liugpomme tundub, et jälle pisu varudest leiti või kohale jõudis ning neist 29 teada anti. Küll langes alla nii kaudtulelöökide arv (3200) kui kamikazedroonide kasutamine (1260).
Soojalaine sealgi kandis ja vähene lumi sulab ning pinna kandvusele „hästi” mõjub. Külmalaine aga juba mõne päeva pärast ja sajuilmasid vaid mõnel üksikul päeval tulemas on, sestap seirega peaks olema ok.
1. Eile pärastlõunal alustasid vene väed tiibrakettide rünnakut Odessa oblasti Belgorodi-Dnestrovski rajooni pihta, mees sai üks vigastada purustusi on põllumajandussektori hoonetel.
Eile hilisõhtust on nii Kiievi kui mujal töös õhuhäire saheedide uue laine tõttu.
ÜRO: Ukrainas hukkus kolmekuulise sõja jooksul 574 tsiviilisikut.
2. Moskva eeslinnas Lobnjas ja Dmitrovis süütasid tundmatud süütajad vene meedia teatel kaks elektrirongi. Juhtumid leidsid aset vaid tundide vahega. Nad võtsid sihikule kõige kriitilisema osa – vedurid. Kui Lobnjas kustus rong ise kiiresti, siis Dmitrovis oli olukord palju hullem – juhikabiin hävis täielikult.
Smolenski kandi naftabaas siiani põleb ja mitte vähe.
3. Kursk: vaid 13 vene poole edutut rünnakut.
4. Harkiv: vaid üks rünnak.
5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.
6. Siversk: siin rünnakute arv kõrgele tõusis ja proviiti tervel rindel, rindejoon muutusteta.
7. Bahmut: uuesti hakati rohkem suruma Tšassiv Jari sektoris, Toretskis sama seis ja kummaski rindejoone muutusi ei tuvastanud.
8. Donetsk: väga kõrge surve põhiliselt Pokrovski sektoris, kus mitmes lõigus mõnesaja meetrised edenemised siiski olid. Tore on aga jälle eksida ning teatada, et Kurahove linna läänesektori tööstusalas on seni mitmed hooned veel Ukraina kontrolli all. Sammhaaval aga sealt lõunas vene poole edenemine jätkus.
9. Lõunarinne: tuntav rünnakute arvu vähenemine.
Berdjanski suund: tuntav rünnakute arvu vähenemine, muutusi rindejoones ei tuvastanud..
Tokmaki suund: vaid õhust miskit langes kummalgi poolel.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa on välja töötanud üksikasjaliku nimekirja sihtmärkidest võimalikuks konfliktiks Jaapani ja Lõuna-Koreaga, sealhulgas tuumaelektrijaamad ja tsiviilinfrastruktuur. Seda teatas Financial Times, viidates lääne allikate esitatud saladokumentidele aastatest 2013–2014.
Vastavalt 29 salajase sõjaväetoimiku lekkimisele on nimekirjas 160 objekti, nagu teed, sillad, tehased, aga ka komandopunktid ja sõjaväebaasid. Esimesed 82 objekti on sõjalise tähtsusega: sõjaväe peakorterid, radarirajatised, õhuväebaasid ja mereväerajatised Jaapanis ja Lõuna-Koreas. Tsiviilobjektide nimekirjas on tunnelid, energiataristu ja tööstusettevõtted. Nende hulka kuuluvad Jaapani Kanmoni tunnel ja Lõuna-Korea Pohangi raua- ja terasetehas. Energiainfrastruktuur on samuti oluline sihtmärk, nimekirjas on 13 asukohta, sealhulgas tuumakompleksid Jaapanis Tokais ja keemiatehased Lõuna-Koreas Busanis.
Dokumendid sisaldavad üksikasju mittetuumaotstarbeliste tiibrakettide Kh-101 kasutamise kohta. Üks stsenaarium kirjeldab rünnakut Jaapani radaribaasile Okuširitos, kasutades 12 raskepommitaja Tu-160 raketti.
Teises dokumendis mainitakse 24. veebruaril 2014 missiooni Jaapani ja Lõuna-Korea õhutõrje katsetamiseks. Toimiku järgi tõusis paar raskepommitajat Tu-95 õhku Kaug-Idas Ukrainkas asuvast kauglennuväe väejuhatuse baasist ja lendas 17 tunniga mõlema riigi kohal, et jäädvustada reaktsioon.
Njah, loo olulisim osa on tsiviiltaristu, kaasa arvatud tuumajaamade ründamine…
12. vene valitsus muutis kaitseministeeriumiga lepingu sõlminud kodanike ühekordsete maksete korda Ukrainasse sõtta saatmiseks. Nüüd ei kuulu selline tasu neile isikutele, kes sõlmisid lepingu vanglas või koloonias viibides. Peaminister mihhail mišustin allkirjastas vastava dekreedi 28. detsembril. Dokument avaldati õigusaktide portaalis 30. detsembril ja jõustub 1. jaanuaril 2025.
Võimalus sõjaväelise lepingu abil kriminaalvastutusele võtmisest vabaneda avanes süüdimõistetutele 2023. aastal. 2024. aasta märtsis võttis riigiduuma vastu seaduse, mis võimaldab kahtlustatavatel, süüdistatavatel ja süüdimõistetutel vabastada vastutusest kerge ja keskmise raskusega kuritegude eest.
putin kehtestas 2022. aasta novembris föderaalsed ühekordsed maksed Ukrainas sõdivatele lepingulistele sõduritele. 2024. aasta juulis suurendati nende suurust 400 tuhande rublani. Piirkondlikud omavalitsused maksavad ka lisaraha: mõnes piirkonnas ületavad maksed föderaalseid makseid. Näiteks Moskvas saavad lepingulised sõdurid 1,9 miljonit rubla.
Julgeolekunõukogu aseesimehe dmitri dedvedevi sõnul on aasta algusest alates sõlminud relvajõududes teenimise lepingu umbes 440 tuhat inimest. Iga päev sõlmitakse umbes 1,2 tuhat lepingut.
Njah, pisu loodab, et see vähendab oluliselt sealt suunalt uute kodanike värbamist…
13. Kurski oblasti kuberneri kohusetäitja Aleksandr Hinštein vaidles Sudža elanikuga, mis on pärast Ukraina relvajõudude sissetungi Kiievi kontrolli all, vajaduse üle eraldada raha hüvitiseks kaotatud vara eest. Hinšteini VK lehele postitati videosalvestis 28. detsembril toimunud kohtumisest evakueeritud alade elanikega.
Kohtumisel pakkus 62-aastane Sudža elanik Valeri Moissejev, et makstaks igale põgenikule 825 tuhat rubla (7500 eurot), et osta uutesse majadesse mööbel ja kodumasinad. Moissejev rõhutas, et kuni 2022. aastani ei vajanud Sudža elanikud riigi abi, toetasid aktiivselt sõjaväge ega küsinud lisatoetust. Praegusest abi mahust piisab tema sõnul vaid „paljaste seinte” ostmiseks. Varem said elanikud esmatähtsate vajaduste eest väljamakseid summas 10 tuhat rubla (90 eurot), vara osalise kaotuse eest 75 tuhat (680 eurot) ja täieliku kaotuse eest 150 tuhat rubla (1360 eurot), kuid see raha kulus eluaseme rentimiseks ja toidu ostmiseks.
„Sa ütled: me elasime, me ei küsinud riigilt midagi. Mul on tunne, et sa eksisteerisid kõrbesaarel kuni 2022. aastani. Et ei olnud teid, ei olnud haiglaid, polnud koole, et te ei saanud abi. Ja lõpuks ei maksnud sulle pensioni isegi mitte riik, vaid see tuli kuskilt iseenesest. See on vale. Ja seisukoht, mida ma kuulen, on, et […] riik ei aidanud meid millegagi ja nüüd, riik, aidake, mulle tundub, et see pole päris õiglane,” vastas Hinštein.
Kuberneri kohusetäitja lisas, et väljastatud tõend katab täielikult vajalikud kulud. Sertifikaatide määrus aga ütleb, et nende kasutamine piirdub eluaseme ostmise või ehitamisega. Kasutamata jäänud vahendid tuleb tagastada riigieelarvesse.
Samuti tegi Hinštein ettepaneku küsida ettevõtetelt ja kodanikelt raha ümberasustatud inimeste jaoks. Selleks on tema sõnul vaja luua eraldi fond, millest vahendite jaotamise otsused tuleks teha ühiselt elanike initsiatiivgruppidega.
Enne Ukraina relvajõudude sissetungi elas Sudžas umbes 5 tuhat inimest ja Sudzhanski rajoonis umbes 26 tuhat inimest. Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et Ukraina relvajõud hoiavad okupeeritud alasid määramata ajaks, et sundida putinit kiiresti läbirääkimiste laua taha istuma.
14. Ukraina president Volodõmõr Zelenski õnnitles ukrainlasi uue 2025. aasta puhul videosõnumis. Allpool on pöördumise täistekst:
Kallid inimesed!
Minu selja taga on „Ema-Ukraina”. Ukraina seisab kindlalt jalul. Ta ei langeta pead, vaatab ette, usub oma tulevikku ja võitu kogu selle kurja üle, mille venemaa on meile toonud. Ukraina, kes suudab kilbi ja mõõga abil saavutada õiglase maailma. Kaitsta oma inimesi, värve, iseseisvust. Täna pöördun kõigi poole, kes hindavad Ukrainat, kaitsevad oma riiki ja räägivad sellest armastusega: „Minu oma.” Tänan teid 2024. aasta eest. Meie inimestele, kes läbivad kõik raskused väärikalt. Inimesed, kelle jaoks on Ukraina kodanikuks olemine uhkuseks. Ja minu jaoks on uhkus olla selliste inimeste, ukrainlaste ja ukrainlannade president, kes tõestavad: ükski tiibrakett ei suuda võita rahvast, kellel on tiivad.
Oleme seda selle aasta jooksul iga päev tõestanud. Ja me nägime seda eile. Kui meid inspireeris õnn, sest 189 ukrainlast naasis vangistusest oma kodumaale. Sest nad tähistavad uut aastat kodus. Sest me tagastame oma. Sel aastal 1358 inimest. 3956 ukrainlast selle aja jooksul. Ja ma ei anna ligikaudseid, vaid väga täpseid numbreid, sest igaüks neist on inimene, meie inimene, väga oluline inimene. Ja kõigi tagasitulekuga toome elu Ukrainasse tagasi.
Ja nagu iga kord, kui see juhtub, nutame me kõik. Pole vahet, kas tegemist on liigutatud ema või isa ootava lapse või Ukraina presidendiga, me kõik nutame, sest me kõik oleme inimesed ja oleme säilitanud valguse enda sees. Ja ta aitas meil need rohkem kui tuhat päeva üle elada. Vajadusel ole julge. Ole tugev, kui see on kõige olulisem. Nagu tegid meie õpetajad, meie arstid, energeetikud, transporditöötajad, nagu tegid kõik meie õhutõrjesõdurid ja liikuvad tuletõrjerühmad. Poisid, kes tulistasid tänavu alla 1310 tiibraketti ja ballistilist raketti ning 7800 Iraani enesetaputerroristi. Braavo! Uhkus! Aitäh! Selle aasta läbisime koos. Üheskoos saime üle kõigest, mis 2024. aasta tõi. Võidud ja ebaõnnestumised. Rõõmud ja väljakutsed. Õnnepisarad, kui meil õnnestus. Ja valupisarad, kui olime haavatud – südames.
Juuli. Hommik. „Okhmatdet” (on Kiievis asuv multidistsiplinaarne diagnostika- ja raviasutus, mis pakub Ukraine lastele sobivat kõrgelt kvalifitseeritud arstiabi. Suurim lastehaigla Ukrainas). Nii löövad nõrgad ja argpüksid. Ja me ei unusta kunagi neid laste silmi. Ja me ei anna neile seda kunagi andeks! Kui kurjus toob surma, on meie vastuseks inimkett. Nii näeb ukrainlaste tugevus välja. Ja see meie ühtsus oli kosmosest märgatav. Jumal nägi teda. Nägin, millised inimesed meil on. Millised lapsed meil on? Ja ma ei unusta neid Okhmatdeti poisi uskumatult küpseid ja tugevaid silmi. Kui palju elu, energiat, väärikust tal on! Ja kui palju tugevam on see laps üksi kui putin! Kuidas kõik meie lapsed on tugevamad kõigist nende kurjustest. Ukraina poisid ja tüdrukud, kes selle sõja võidavad, omandavad teadmisi veebis ja isegi põrandaalustes koolides, võidavad maailma teadusolümpiaade, koguvad raha meie armeele ja pakuvad tehnilisi lahendusi meie kaitse aitamiseks. Olete fantastiline põlvkond! See on see, kelle eest me võitleme. Seda kaitsevad ennekõike meie kangelased, meie sõdalased. Kes seisab omaette ja hoiab iseseisvust oma õlul. Kus tahe ja vaprus võitlevad iga päev ja nüüd – sel aastavahetusel. Meie kõigis suundades. Kõigile. Idas, kus praegu on väga-väga raske ja väga raske. Aga me usume, me teame: te jääte püsti. Meie poisid jäävad ellu. Teie vaim ja julgus jäävad vastu. See on põhjus, miks te ei loobunud sel aastal meie Sumõst ja Harkovist, meie Hersonist ja Zaporižjast. Ja venelased tahtsid seda väga. Aga sa maksid oma võla okupantidele tagasi, tuues sõja tagasi koju venemaale. Ja see, kes külvas meie maale õnnetust, sai selle omal jõul. Kurski oblastis ja mujal, kuhu meie vastus sel aastal saabus, meie õiglus.
Õiglus. Vaid üks sõna, aga selle taga seisavad sajad tuhanded meie inimesed. Meie kaitsetööstus ja meie teadus. Kelle luure ja töö tegid meid tugevamaks, sest 30% kõigest, mis meie poistel sel aastal lahinguväljal oli, tehti Ukrainas. Ja ühes sellises tehases küsisin noorelt insenerilt: „Kuidas teil õnnestus nii palju teha, kuidas need inimesed nii palju hakkama said?” Ja tüüp naljatas: „Nii et need pole lihtsalt inimesed, nad on raketid.”
Ja teate, tol hetkel tundsin kodanikuna häbi, et 90-ndatest saadik pole riik selliseid meie inimesi märganud. Ja ma olen uhke, kui nendega aastaringselt kohtudes kuulen: nad on õnnelikud, et Ukraina vajab neid. Ja et Ukraina ehitab jälle oma, oma rakette. Ja esimest korda toodab see aastas rohkem kui miljon UAV-d. Sunnib vaenlast ukraina keelt õppima. „Paljanõtsa”, „Inferno”, „Rue”. Paneb värisema sõnadest „Neptuun” ja „Kurpistrik”. Kõik need on meie raketid, Ukraina omad. „Gor”, „Vampiir”, „Kolibri”, „KAMIK”, „Ljutõi”, Heavy Shot, Fire Point. Kõik need on meie droonid, ukrainlased. Ja kõik need on meie argumendid, argumendid õiglase maailma poolt.
Ainult tugevamad saavad sellest aru. Ja oleme rohkem kui korra tõestanud, et oleme sellised. Meie sportlased. Aleksander Khižnjak, meie tank. Olga Harlan, Jaroslava Magutšihh, kõik meie olümplased ja paraolümplased, kelle pärast me nii juurdlesime, muretsesime ja karjusime rõõmust ja uhkusest, kui sinine ja kollane lipp tõusis. Võtsime vastu löögid ja võitlesime koos Oleksandr Usõkiga tagasi. See kõik on midagi enamat kui lihtsalt sport. See puudutab meie iseloomu. Sellest, kes me oleme ja milleks võimelised oleme. Tähendused ja sümbolid. Asjaolu, et Saša lahingud, nagu ka kogu Ukraina igapäevased lahingud, näitavad meile: pole tähtis, kui palju suurem on vaenlane sinust, oluline on see, kui palju suurem on sinu tahe. Siis läheb kogu maailmal hinge! Ja kõik juhid ütlesid mulle ausalt: „Me pole seda kunagi näinud – kui Notre-Dame de Paris’i täissaal aplodeerib.” Ja see oli sulle aplaus. Kõigile meie inimestele. Nii kõlab austus Ukraina vastu. See on iseseisvus.
See on siis, kui me ei anna seda, mis on meie oma. Ja kui me ei unusta omasid, neid, kes on vangistuses. Ja me võitleme iga inimese eest, kes kahjuks alles on. Ja me võitleme kõigi eest, kelle Venemaa ajas okupatsiooni, kuid ei suutnud hõivata nende ukrainlaste südant. Ja ükskõik kui palju kurjad relva ähvardusel passe jagavad, ütlevad meie inimesed: „Te pole siin perekond, olete ajutine.” Ja kõik sissetoodud umbrohi ei juurdu meie maal ega alista põlisrahvast. Ja mulle meenub alati lugu meie ühest Ukraina vanaisast, kellelt okupandid küsisid: „Mis kell on?” Ja nad kuulsid vastust: „On aeg meie maalt lahkuda.” See on see tahe, mida lihtsalt ei saa hõivata. Ja ma pöördun kõigi poole, kes seda tahet ajutiselt okupeeritud aladel kannavad. Kallid ukrainlased! Ma tean, et tähistate uut aastat ja nüüd kuulete neid sõnu. Meie Krimmis, Donbassis, Melitopolis, Mariupolis – kõikjal, kus oodatakse Ukrainat. Ja kuhu ühel päeval Ukraina naaseb, et koos olla. Ja ainus, mis ukrainlasi lahutab, on heldelt kaetud laud. Ma tean: kõik meie inimesed on selle laua taga. Need, kes on nüüd välismaal, aga on Ukrainat enda sees hoidnud. Seetõttu kõlab täna Varssavis, New Yorgis või Buenos Aireses uue aasta esimesel minutil „Not yet dead…”. Täna Berliinis, Prahas või Tokyos öeldakse: „Au Ukrainale!” Ja maailm vastab: „Au kangelastele!” Sest Ukraina ei ole tema ise. Sest meie sõbrad on meiega. Ja selle sõja esimestest minutitest peale oli Ameerika Ukrainaga. Ja ma usun, et Ameerika on esimestel rahuminutitel Ukrainaga.
Mäletan vestlust Joe Bideniga pärast venemaa sissetungi. Mäletan vestlust Donald Trumpiga pärast tema valimist. Kõik vestlused kongresmenide, senaatorite, tavaliste ameeriklastega, kõigiga, kes meid toetavad USA-s, Euroopas, maailmas – neis paljudes ja erinevates vestlustes valitses alati ühtsus peamises: putin ei saa võita. Ukraina võidab. putin ei tohiks võita. Ukraina võidab. Tänan kõiki ameeriklasi nende sõnade teoks tegemise eest. Ma ei kahtle, et Ameerika uus president tahab ja suudab rahu tuua ja putini agressioonile lõpu teha. Saab aru, et esimene on võimatu ilma teiseta. Sest see ei ole tänavashow, kus kaks poolt tuleb maha rahustada. See on hullumeelse riigi täiemahuline agressioon tsiviliseeritud riigi vastu. Ja ma usun, et me koos USA-ga oleme selleks jõuks võimelised. Sundige venemaa õiglasele maailmale. See tähendab, et mitte unustada ja mitte nullida kõike, mida venemaa on teinud. Butša, Jelenovka, Avdijivka, kõik meie hävitatud linnad ja külad. Seetõttu ei saa tõeliselt õiglane maailm tekkida põhimõttel „alustada puhtalt lehelt”. Sest seis ei ole 0:0. On tuhandeid, tuhandeid ukrainlasi, kelle elud venemaa varastas.
Ja täna on Ukraina süda täis arme. Need on meie langenud kangelaste nimed. Annaks jumal, et ükski pere maailmas ei kogeks selliseid kaotusi. Ma ei sooviks ühelegi maailma juhile neid tundeid kogeda – sel hetkel, kui postuumselt autasusid üle annad. Näete Ukraina eest elu andnud sõdalase ema, naise, lapse silmi ja kuulete neilt: „Palun, see kõik ei tohi olla asjata.” Tuhanded meie poisid ja tüdrukud pole unustusehõlma kadunud. Nad on meiega, nad on alati lähedal, nad vaatavad meile taevast. Ja meil pole õigust neid alt vedada ega saa reeta nende saavutusi ja mälestust. Ja järgmisel aastal peame iga päev võitlema Ukraina eest, mis on piisavalt tugev. Sest ainult sellist Ukrainat austatakse ja kuulatakse. Nii lahinguväljal kui ka läbirääkimiste laua taga.
Tänan kõiki, kes on meiega sel aastal olnud. Meie partneritele, liitlastele, juhtidele. Tõelised juhid. Mitte sellepärast, et inimestega oleks kombeks nii käituda, vaid sellepärast, et nad tõestavad oma juhirolli tegudega. Kes ei kartnud Ukrainasse tulla, teades, kui väärtuslik on näha, et oleme kõrvuti? Kellega vaatamata distantsile ja ajavahele töötasime, leidsime lahendusi ja saime tulemusi. „Patriot”, „Iris”, „Nasams”, „Atacms”, F-16, „Scalp”, „Storm Shadow”. Tšehhi algatus ja miljon mürsku. Taani mudel ja sadu miljoneid meie kodumaisesse tootmisse. 27 julgeolekulepingut ja 40 miljardit meie armee toetamiseks. Euroopa Liit ja 50 miljardit meie majanduse toetamiseks. G7 ja otsus külmutada 50 miljardi dollari väärtuses venemaa varad. See on meie suur rahvusvaheline töö. See on meie suur rahvusvaheline võit.
Aitäh koostööpartneritele, aitäh selle eest, aitäh meeskonnale. Armee, valitsus, kontor, parlament, piirkonnad, kogukonnad, vabatahtlikud. Kõigile, kes meie riiki sisemiselt tugevamaks teevad, kes hoolivad inimestest. Tänan kõiki, tänu kellele Ukraina seisab ja vastu peab. Ta ületab oma tee rahu ja tugeva Ukraina poole. Ja Euroopa Ukrainasse. Ja need pole enam lihtsalt sõnad – see on reaalsus, mis saabus selle aasta juunis, kui algasid läbirääkimised Ukraina ühinemise üle EL-iga. See on ka ajalooline tulemus. Seda teed ei saa enam tagasi pöörata. Ja Ukraina saab Euroopa Liitu. Ja ühel päeval on Ukraina NATO-s ja tugevdab allianssi. Tugevdab maailma jätkusuutlikkust. Euroopa ühtsus, mis määrab iga kontinendi rahva saatuse. Ja seda ühtsust peavad austama kõik. Ja Budapest ja Bratislava. Ma tean, et nii ungari kui ka slovaki rahvas on tegelikult meiega, Ukrainaga, ukrainlastega, tõe poolel. Ka nende riikide võimud peavad tõde tunnistama. Pole vaja karta, et Ukraina on Euroopas. Peame tegema kõik selleks, et Euroopas ei oleks venemaad. Tema tankid, raketid ja kurjus, mida ta kindlasti edasi viib, kui Ukraina vastu ei hakka.
Kui venemaa täna surub teie kätt, ei tähenda see, et homme ta teid sama käega ei tapa. Sest venelased kardavad olla vabad. Midagi, millega nad tuttavad pole. Nad kardavad vabadust. Nad sündisid putini ajal, käisid putini ajal koolis, läksid putini ajal teenima ja surevad tema haigete ideede pärast. Ja sellepärast on täna nii oluline toetada kõiki vabadust kaitsvaid rahvaid. Kes seda Chişinăus ära ei anna. Kes võitlevad oma tuleviku eest Tbilisis. Ja ma olen kindel, et tuleb päev, mil me kõik ütleme: „Elagu Valgevene!”
Kallid ukrainlased!
Olgu 2025 meie aasta, Ukraina aasta. Me teame, et rahu meile ei anta. Kuid me teeme kõik, et venemaa peatada ja sõda lõpetada. Mida igaüks meist sooviks. Igaühe selja taga on „Ema-Ukraina”. Ja ta väärib rahus elamist. Soovin seda kõigile. Nii Ukraina presidendi kui ka kodanikuna teen järgmisel aastal selle nimel kõik. Teades, et ma ei jää üksi. Ma tean, et te olete minuga kõrvuti miljonid ukrainlased. Tugev. Vaba. Ilus. Sõltumatu.
Head uut aastat, kallid inimesed!
Head uut aastat, Ukraina!
Au Ukrainale!
15. Lühiuudised
1. jaanuari hommikul kell 7.00 lõpetas Ukraina vene gaasi transiidi. Gaasi transpordisüsteem töötab transiidivabas režiimis. Sellest teatas Ukraina GTS-i operaator.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski nimetas Andrei Tupikovi Ukraina julgeolekuteenistuse vastuluureosakonna juhiks. Varem töötas sellel ametikohal Aleksander Poklad, kes viidi 2023. aasta augustis üle SBU aseesimehe kohale. Tupikov on siseministeeriumi major, kes pälvis 2015. aastal Daniil Galitski ordeni isikliku julguse ja kangelaslikkuse eest Ukraina riikliku suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel, lojaalsuse eest sõjalisele vandele vaenutegevuse ajal ja sõjategevuse ajal oma ametiülesannete täitmisel.
Ukraina on ametlikult alustanud liitumiseelseid kõnelusi Euroopa Liiduga, teatas peaminister Šmõhal. Protsess hõlmab Ukraina õigusaktide välist läbivaatamist, et hinnata nende vastavust ELi standarditele – see on oluline varane samm täieliku Euroopa integratsiooni suunas.
2025. aasta on Ukraina jaoks parem kui 2024. aasta, samal ajal kui Venemaad ootavad ees rasked otsused, ütleb Budanov. „Loodan, et 2025. aasta toob palju positiivseid sündmusi, mis annavad meile lõpuks selle, mida me kõik oleme oodanud,” ütles Ukraina luurejuht.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
TOP 10
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
