Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Vaata, kes hääletasid automaksu poolt, kes vastu (kliki pildil)

Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 09. detsember 2024:

Süürias kipub olukord tugavalt veelgi pingestuma ja eskaleerumise võimalus tõusis kõrgele ning see võib hakata mõjutama Ukrainas toimuvat.

1. Mitu lainet saheede.

2. Eile öösel siiski oli ka vene poolel askeldamist endi taevas.

3. Kursk: rindejoones muutusi ei tuvastanud.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: pisu üllatusega, aga muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: Toretskis ikka kvartali kaupa vene pool edenes.

8. Donetsk: Pokrovskile ikka lähemale

9. Lõunarinne: muutusteta.

10. Herson: muutusteta.

11. Bashar Moskvas ning hetkel veel pisu selgesetu vene üksuste paiknemisega Süürias.

12. Iisraeli kaitsejõud (IDF) andsid löögi Süüria keemiarelvatehasele ja teatasid, et ei sekku riigi siseasjadesse.

13. Trump: eip nii palju abi enam Kiievile ja võib-olla NATO-stki välja.

14. Ukraina sõja kaotuste numbritest.

15. USA asus Süüriat pommitama.

Ilm mõjutab sõjategevust tervel rindel, sestap ka kõige rindelt pisu kaugemal tabamine muutus keerukamaks. Soomukite ja isikkoosseisu tabamise numbrid rünnakute tagasi löömisel küll pisu kahanesid, kuigi rünnakuid (191) jätkus samas mahus. Muret teeb, et vist on vene pool tõstnud enda opereerimise kiirust saates droone õhku kohe, kui ilm pisugi paraneb, sest kamikazedroonide kasutamise arv ei taha Ukraina ametlikel andmetel sugugi langeda ja tundub, et ilm on rohkem mõjutanud just Ukraina tegevust õhus.

Seni pole vene pool suutnud tõsta liugpommide heitmist ning vaid 25 kipub sinna viimase aja miinimumide sekka minevat.

Suurim mure ikka Pokrovski suunaga, kus vene poole edenemine nii põhja kui lääne suunal linnast lõunas jätkus ning ei saada hetkel seda ühe kombitsa hargemist ega laienemist pidama ning abiks pole olnud isegi väiksemad jõed. Päris ärevaks siiski linna kaitse jaoks olukord muutunud veel pole, aga sellise arengu jätkumisel see hetk võib saabuda.

Kupjansk-Kreminna rinde keskmises ja lõunasektoris läkski vene surve üles ehk siis täienduseks lükatud üksused vist töösse läksid.

1. Pühapäeva õhtul saheedide laine üle Ukraina. Kella kolme paiku öösel teatas õhuvägi UAV-droonide ohu lõppemisest. Pärast kahetunnist pausi pühapäeva õhtul alustasid vene väed taas ründedroonide saatmist Ukrainasse. Kell 05.15 tuvastati Tšernihivi ja Sumõ piirkonnas vaenlase ründe UAV-d. Kell 05.23 teatasid sõjaväelased UAV-st Tšernihivi oblasti idaosas lõuna/kagu suunas.

2. Ööl vastu pühapäeva 8. detsembrit ründasid Ukraina droonid viit venemaa piirkonda. venemaa kaitseministeerium teatas 46 mehitamata õhusõiduki hävimisest. „Belgorodi oblasti territooriumi kohal hävitati 17 mehitamata õhusõidukit, Kurski oblasti territooriumi kohal 12, Voroneži oblasti territooriumil kuus, Rostovi oblasti territooriumil seitse ja Astrahani oblasti territooriumil neli mehitamata õhusõidukit,” seisab sõnumis. Voroneži oblasti kuberneri Aleksandr Gusjevi sõnul tekkis ühe drooni allakukkumise tagajärjel tööstusrajatises tulekahju. „Esialgsetel andmetel hukkunuid ei ole,” märkis ta oma Telegrami kanalis. Rostovi oblasti kuberneri kohusetäitja Juri Sljusar selgitas, et Novošahtinski piirkonnas hävitati kaks drooni. Neist ühe kukkumise tõttu purunesid kaupluste aknad. Belgorodi oblasti juhi Vjatšeslav Gladkovi sõnul said Ukraina relvajõudude (AFU) mürskude tagajärjel kannatada kuus eramajapidamist, üks kortermaja, auto ja elektriliin.

3. Kursk: signaale tuleb, et vene poole dessantnike kulumine jätkuvat ilma kuskilgi kanda maha saamata. No ei suuda tuvastada infot vene poole võimalike edenemiste kohta. Põhiliselt kolonn kuhugi sisse sõidab, saab rappida ja ellujäänud tõmbuvad tagasi. Ukraina omad teevad vasturünnakuid ja ei tahagi kuskil täiendavaid possasid hõivata enda kontrolli all hoidmiseks. Tundub, et see taktika töötab hetkel paremini, sest iga alaline possa on päris tugeva vene poole lennunduse, kaudtule ja droonitöötluse all. Seni tulevad video ja pildimaterjalid näitavad, et põllud ei ole soomuse kandvuse jaoks siiski pehmeks muutunud, aga seda lootus siiski õhus pole, sest alates homsest ikka miinus ja algab pikem lumesaju periood ja kohati viskavat miinust isegi üle 10 kraadi. Kui selle otsa tuleks lõpuks pluss, siis küll põllud põhjatuks muutuks. Küll on võimalik tugevas lumesajus teha läbimurdeid või reide, kui ikka kaardil end positsioneerida suudetakse. Droonidega tugevas lumesajus aga nirusti.

4. Harkiv: muutusteta.

Žuravljovka küla Belgorodi oblastis ei suuda hetkel kumbki pool enda kontrolli all hoida. Kes külasse nina pistab, see saab kohe miskit taevast kaela. Kas ja kus Ukraina possad siin sektoris teisel pool vene piiri asuvad, on endale teadmata. Erinevate blogikanalite kaardid suht vastuolulised.

5. Kupjansk-Kreminna: rahvast on, survet on, pommitamist jagub, aga kuidagi ei tule vene poole suurt edenemist. Hetke info järgi ühest veel alles jäänud sillapeast Kupjanskist põhjas üle Oskili jõe käivat ala puhastamine ehk siis veel miskit seal on. Eks põhimure on, et kuna üle jõe sai vene poole elukutseliste seltskond (luure-diversiooniüksused), siis ei taheta ala enda kontrolli alla tagasi võtmisega saada suuri kaotusi ja pigem võetakse rahulikult ning ei lasta ka üle jõe täiendavat abi saata. Ootab siiski suuremat pealetungi siin rindel, sest seda jõude seisvat soomust siia juba liialt kogunenud.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: vaid Toretskis vene pool tasapisi edeneb.

Tšassiv Jaris muutusi rindejoones ei tuvastanud. Võimalik, et vene poolel pisu muresid siin kanali ületusega täiendavate üksuste toomiseks, et jätkata edenemist.

vene väed jätkavad edasi liikumist Toretskis, linn on varemetes. Ukraina väed ei püüa iga hinna eest kinni pidada, vaid viivitatakse ja võib eeldada, et see jätkub, kui ei saabu rohkem jõude. Küll arvatavalt üksuste läbikulumise tõttu tõi vene pool siis ühe täiendava motolaskurbrigaadi.

8. Donetsk: sammhaaval Pokrovski poole.

Kahjuks Pokrovkist lõunas asuva vene poole kombits jätkab laienemist nii lääne kui põhja suunas. Ševšenko asula põhjaserva Ukraina omad eile suruti ning eenduvate kombitsate vahelised alad saadi enda kontrolli alla ja eks täna siis neid kombitsaid uuesti ette sirutama hakatakse. Siin rindel põhiliselt soomusega üritatakse üle põldude jõuda Ukraina possadesse, aga kui on metsaribasid, siis ka jalaväega. Muret teeb see, et Ukraina omad ei suuda jõejoontel siiski kohati vene poolt pidama saada ja kui ühest kohast üle saadakse, siis kahjuks seni hästi vastu pidanud kaitseliin peab kõrvalt tuleva ohu tõttu ka ise possad maha jätma. Siiski ei arva, et Ukraina omad liialt lihtsalt tahaks Pokrovskist loobuda, sestap võib veel olukord muutuda, kui lisajõude piisavalt tuleb. Teadmata siinsed Ukraina kaitseliinid, neist siiski kirjutatakse, et peaks tugevad olema, siis on võimalik, et sisse on arvestatud „tapa-alad”…

Päris kurtmiste vabad õnneks pole ka vene milblogijad ja kurdavad, et droonid siiski palju pahandust teevad.

Kurahovest loodes Stari Terni juures võis vene pool saada üle läänepoolsemast sillast üle Vovtša jõe, hetkel vaid küll kõlakas ning võimalik, et vaid jalavägi. Kui siit saadkse üle ka soomusega, siis Kurahove ja sealt lõuna poole jäävad alad kohe langemise ohus veelgi kiiremini.

Kurahove-Vuhledari vahel jätkuvalt on vene poole edenemine kuidagi aeglasemaks muutunud, kuigi Ukraina peaks olema juba varasemalt mitmeid külasid maha jätnud ümberpiiramise ohuga alast. Võimalik, et käib aktiivne demineerimine ning loodetavasti neil suurtel avaratel põldudel siiski Ukraina omad töötlevad liikuvat saffi. Videod kinnitavad, et põllud siiski veel soomust kannavad, sest neid seal tabatakse.

Kurski ja Kupjanski kandist külm veel siia ei jõua ja homsest algav paari päevane tugevam vihmasadu läheb mõne päeva pärast üle küll lumesajuks kuid juba nädala pärast uus soojalaine kohal ja vist põldude kandust aktiivselt vähendama hakkab.

9. Lõunarinne: muutusteta.

Berdjanski suund: survet nagu jagus aga miks muutusi mitte…

Tokmaki suund: rahulik.

Melitopoli suund: vaikne.

10. Herson: muutusteta. Seni peaks alles olema kolm Ukraina väikest sillapead Dnepri idakaldal, sest vene pool neid ikka pommitab. Saartel pole kumbki pool püsivad muutusi rindejoones toonud.

11. venemaa võimud on andnud asüüli Süüria endisele presidendile Bashar al-Assadile ja tema pereliikmetele, vahendab RIA Novosti kremli allikale viidates. „Assad ja tema perekond saabusid Moskvasse. venemaa andis neile humanitaarkaalutlustel varjupaiga,” ütles allikas. Tema sõnul tagasid Assadi kukutanud jõud venemaa sõjaväebaaside ja diplomaatiliste institutsioonide julgeoleku Süürias. Moskva suhtleb Süürias võimu haaranud relvastatud Süüria opositsiooni esindajatega ja loodab arendada nende vahel kahepoolseid suhteid, lisas allikas.

vene väejuhatus valmistab ette varustust Latakias Khmeimimi lennuväljalt lahkumiseks, kirjutab Telegrami kanal „Military Informant”. „Eile saabusid lennuväljale mitmed Il-76 ja An-124 Ruslanid, mida varem kasutati erineva rasketehnika, näiteks õhutõrjesüsteemi S-400 sõidukite kiireks toimetamiseks Süüriasse,” märgib kanal. Seda teavet kinnitab Fighterbomberi kanali autor, VKS-i kapten Ilja Tumanov. Otsus varustus tagasi võtta tehti pärast seda, kui mässulised vallutasid Süüria pealinna Damaskuse. „Miks seda kolm päeva tagasi ette ei nähtud ja valmis ei tehtud, on retooriline küsimus. Kuna meie käsutusse on jäänud vaid üks lennuväli, siis võib eeldada, et tagasitõmbumine toimub venemaale. No või Aafrikasse,” täpsustab Tumanov.

venemaa välisministeerium rõhutas, et venemaa baasid Süürias on kõrgendatud valmisolekus. „Hetkel ei ole nende turvalisusele tõsist ohtu,” lisas ministeerium.

Eelmisel teisipäeval teatati, et venemaa alustas pärast islamistlike mässuliste pealetungi laevade väljaviimist oma Süüria Tartuses asuvast mereväebaasist. Naval Newsi andmetel lahkus 2. detsembri hommikul Tartusest vene vägede hoidmiseks Vahemerel oluline tanker Yelnya. Teised laevad oleksid võinud koos temaga baasist lahkuda. Kokku kuulub venemaa mereväerühma Süürias viis laeva ja üks allveelaev. Nende hulgas on kaks Admiral Gorškov-klassi fregatti, üks Admiral Grigorovitš-klassi fregatt, täiustatud Kilo-klassi allveelaev ja kaks tugilaeva.

Süüria Vahemere rannikul Tartuses asuv mereväebaas on venemaa jaoks strateegiline objekt. NSVL merevägi asus selles kohas alates 1971. aastast, kuid pärast riigi kokkuvarisemist viidi laevad välja. vene väed naasid Tartusesse 2012. aastal, kui Moskva otsustas sekkuda Süüria kodusõtta ja asus president Bashar al-Assadi poolele. Enne Ukraina sissetungi tugevdas venemaa oma sõjalist kohalolekut Tartuses, et osutada vastupanu NATO lennukikandjatele Vahemerel.

Alates 2015. aastast on Süürias Khmeimimi õhuväebaasis alaliselt paigutatud venemaa lennundusjõudude õhurühm, mis on osa ISIS-e vastu võitlemiseks sõlmitud lepingust. Lisaks kasutasid vene lennukid Palmyra ja Homsi lennuvälju, mis on praegu mässuliste kontrolli all. Khmeimimi lennubaasis on kümned kaasaegsed vene hävitajad, samuti strateegilised ja rindepommitajad.

Kas kreml saab mässulistega kokkuleppele oma üksuste seal hoidmiseks, on hetkel veel selgusetu.

Süüria senine peaminister Muhammad Ghazi al-Jalali teatas oma valmisolekust teha koostööd uue juhtkonnaga ja kutsus üles võimu rahumeelsele üleandmisele. Samuti lisas ta, et otsuse venemaa edasise sõjalise kohaloleku kohta Süürias langetavad vabariigi uued võimud; hetkel väljub see teema tema pädevusest.

Diktaator Bashar al-Assadi langemine Süürias peaks panema maailma mõistma, et venemaad ja tema liitlasi on võimalik lüüa. Sellest kirjutas Poola peaminister Donald Tusk. „Sündmused Süürias on taaskord andnud maailmale teada või vähemalt peaksid nad (teadma), et isegi kõige jõhkram režiim võib langeda ning venemaa ja tema liitlased saavad lüüa,” ütles ta.

Varem on Ukraina välisministeeriumi juht Andri Sõbiha öelnud, et Assadi režiimiga juhtunu juhtub kõigiga, kes toetuvad putinile. Tema sõnul on Ukraina valmis tulevikus suhteid Süüriaga taastama.

Süüria sündmustele aplodeeris ka Euroopa: avaldusega esinesid Euroopa diplomaatia juht Kaja Kallas, Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Saksamaa kantsler Olaf Scholz.

Sõjauuringute instituudi (ISW) arvamus olukorrale: Sõjaväebaaside kaotamine Süürias võib tõsiselt kahjustada kremli võimet Aafrikas operatsioone läbi viia. See nõrgendab venemaa positsiooni Liibüas ja Sahara-taguses Aafrikas ning seab kahtluse alla ka tema mõju Aafrika autoritaarsetele režiimidele. vene mereväebaas Tartuses pakkus logistilist tuge kremli operatsioonidele Aafrika mandril. Sõjauuringute instituudi analüütikud väidavad, et selle kaotamine häiriks personali rotatsiooni, varustamist ja venemaa võimet projekteerida sõjaliste jõudu kasutamist piirkonnas. See mõjutab eriti operatsioone Liibüas ja Sahara-taguses Aafrikas, kus venemaa püüab oma mõjuvõimu säilitada.

Püüdes kaotusi kompenseerida, võib kreml tugevdada oma kohalolekut Liibüas või Sudaanis, kuid ametlike kokkulepete puudumine nende riikidega ja nõrk infrastruktuur muudavad sellised plaanid keeruliseks. „venemaa on kasutanud Süüriat hüppelauana, et säilitada oma kohalolek Aafrikas. Selle tugipunkti kaotamisel on hävitav mõju tema tegevusele Liibüas ja Saheli piirkonnas.” Analüütikud ütlevad, et Bashar al-Assadi Süüria režiimi langemine seab venemaa strateegiale täiendava väljakutse.

Tsitaat: „Assadi režiimi kokkuvarisemine ja venemaa suutmatus seda säilitada kahjustab oluliselt venemaa kui usaldusväärse liitlase mainet maailmas, samuti seab kahtluse alla tema mõju Aafrika autoritaarsetele režiimidele, mida venemaa soovib toetada ja selle laiemalt geopoliitiline eesmärk positsioneerida end globaalseks suurriigiks.”

12. Iisraeli kaitsejõud (IDF) andsid löögi Süüria endise presidendi Bashar al-Assadi režiimile kuulunud keemiarelvatehasele, et takistada mässulistel selle vallutamast, vahendab Jerusalem Post. Iisraeli sõjaväelased ütlesid väljaandele ka, et IDF on paigutanud väed Süüria piiri äärsesse demilitariseeritud puhvertsooni ja mitmesse muusse strateegilisse punkti ning armee on piiri ületanud. IDF teatas, et ei sekku Süüria sisesündmustesse eeldusel, et ükski vägi piirkonnas ei ohusta Iisraeli julgeolekuhuve. „Suurendatud jõud tugevdab kaitset piirkonnas ja valmistab vägesid ette erinevateks stsenaariumideks selles sektoris,” seisis Iisraeli armee avalduses. Piiril viibiv IDF-i staabiülem kindralleitnant Herzi HaLevi ütles, et armee „jälgib olukorda, et takistada kohalike elementide liikumist meie poole” ja on vajaduse korral valmistanud ette „väga tugeva pealetungi ja kaitsereaktsiooni”. IDF-i pressiteenistus rõhutas, et armee otsustas tugevdada kaitseotstarbelisi vägesid kogu Süüriaga piirneval Golani kõrgendikul.

Hommikul aga hakkas tulema täiendavat infot: Iisrael korraldas õhurünnakuid Damaskusele, kus arvatakse olevat välja töötatud Iraani rakette. Samuti põleb pärast Iisraeli õhujõudude rünnakuid valitsushoonete blokk, sealhulgas toll ja luure. Samuti rünnati mõnda lennuvälja. Viimase paari tunni jooksul on Iisraeli õhujõud andnud rünnakuid enam kui 100 sihtmärgile Süürias. Njah, arengusuundi võimalik mitu ja segasevõitu olukorras on seal kandis mitu osapoolt, kes võivad hakata seda üritama koheselt enda kasuks pöörata ja sellele järgnev kisub mõjutama paljut maailmas…

vene milblogijad kirjutavad: Süürias asuvatele venemaa baasidele on antud ülesandeks hävitada rasked soomusmasinad ja tehnika, et ei türklased ega mässulised neid kätte saaks. Latakia mäed ei päästnud venemaa baase ja sadamat Süüria mässuliste läbimurdest. Ja nüüd oli kogu varustus nende taga. Uusim radar 48Ya6-K1 „Podlet-K1” on juba mässuliste kätte sattunud. Podleti radar on üks peamisi vahendeid kiirete madalal lendavate sihtmärkide (nt Storm Shadow ja Neptune) tuvastamiseks ning õhutõrjesüsteemidele nagu S-400 ja S-300 sihtmärkide määramiseks ja on suur tõenäosus, et selline süsteem satub USA kätte. Selle järgnev uuring ähvardab venelaste jaoks äärmiselt „meeldivate” tagajärgedega – võivad ilmneda kõik venemaa õhutõrje ülesehitamise saladused. Kui venelastel pole aega Tartuse baasist kõiki laevu merele tagasi tuua, siis võivad mässulised ja türklased saada ka kalibri ja Zirconi rakettide kandjad.

Vana lipp eemaldati Süüria Moskva saatkonnalt.

13. Olen hoidunud Trumpi jooksvatest seisukohtadest kirjutamisest enne tema presidendiks saamist, aga vist ei õnnestu: USA presidendiks valitud Donald Trump ütles, et Ukraina ei tohiks uue administratsiooni ajal oodata USA-lt praegusi sõjalise abi mahte. Intervjuus NBC Newsile selgitas valitud riigipea, et Kiiev „võib-olla peaks eeldama, et Ukraina ei saa tema tagasi võimul olles USA-lt nii palju sõjalist abi”. Samuti lisas ta, et ei garanteeri USA jäämist NATO-sse. „Kui nad muidugi arveid maksavad,” ütles Trump, viidates Ameerika jätkuvale rollile alliansis.

Varem teatas Washington Kiievile uuest sõjalise abi paketist summas 988 miljonit dollarit. Uue abipaketi osana saab Kiiev laskemoona mobiilsete suurtükiväe raketisüsteemide HIMARS, droonide, seadmete, komponentide ja hoolduseks mõeldud varuosi soomukite remondiks ja moderniseerimiseks.

Enne seda teatas Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Lääne abi ei vasta Ukraina relvajõudude (AFU) vajadustele varustuse ja relvastuse järele. USA presidendiks valitud Donald Trump rääkis samal ajal kavatsusest vähendada toetust Kiievile ja suunata see EL-i riikidele.

President Joe Bideni administratsiooni ajal on Kongress valitsuse aruandlusbüroo andmetel eraldanud Ukrainale abi üle 174 miljardi dollari. See summa sisaldab relvade ja laskemoona tarneid ning majandus- ja humanitaarabi. Kokku andis Washington 71 sõjalise abi paketti, arvestamata relvavarude täiendamise kulusid vastutasuks Kiievisse üle antud relvade eest.

Vahepeal teatas Trump, et on valmis Venemaa ja Ukraina vahelise sõja lõpetama kohe pärast oma ametisseastumist 20. jaanuaril 2025. Samal ajal taanduvad kõik Trumpi nõunike ettepanekud sõjalise konflikti lõpetamiseks praeguse rindejoone külmutamisele ja Ukraina NATO-ga liitumise läbirääkimiste peatamisele.

14. Ukraina relvajõud (AFU) on venemaa täismahulise sissetungi algusest peale kaotanud 43 tuhat sõdurit, ütles president Volodõmõr Zelenski. „Alates täiemahulise sõja algusest on Ukraina kaotanud 43 tuhat lahinguväljal hukkunud sõdurit. 370 tuhat haavatutele abi osutamise juhtumit ja see võtab arvesse asjaolu, et meie sõjaväes naaseb teenistusse ligikaudu 50 protsenti haavatutest ning kõik vigastused, sealhulgas kergemad ja korduvad, fikseeritakse,” kirjutas riigipea. oma Telegrami kanalis.

Tema hinnangul ulatuvad venemaa kaotused üle 750 tuhande inimese – 198 tuhat hukkunut ja üle 550 tuhande haavatu.

Zelenski märkis, et ütles Prantsusmaa presidendile Emmanuel Macronile ja USA presidendiks valitud Donald Trumpile, et Kiiev vajab õiglast ja tugevat maailma, mida venemaa ei suuda mõne aasta pärast hävitada.

„Seega, kui räägime tõhusast rahust venemaaga, peame rääkima eelkõige tõhusatest rahutagatistest. Ukrainlased tahavad rahu rohkem kui keegi teine. venemaa tõi meie maale sõja. Ja just venemaa tahab kõige enam maailma lõhkuda,” selgitas ta.

Ukraina president lisas, et alates sõja algusest on Kiiev suutnud venemaalt tagasi saata 3767 sõjaväelast ja 168 tsiviilisikut. Tema sõnul jätkavad võimud sõjavangide tagasisaamise nimel tööd.

Enne seda eitas Zelenski 80 tuhande Ukraina relvajõudude sõduri hukkumist. Wall Street Journali (WSJ) allikad Kiievis teatasid varem, et Ukraina on kaotanud 80 tuhat sõjaväelast. Nende sõnul ulatus haavatud sõjaväelaste arv 400 tuhandeni. Samal ajal tsiteeris Economist lääne luureandmeid, mille kohaselt võib Ukraina olla kaotanud 60-100 tuhat hukkunutena ja umbes 400 tuhat sõdurit tõsiselt vigastatuna.

Veebilehe Ua Losses andmetel kinnitati 3. detsembri seisuga 65 289 Ukraina sõjaväelase hukkumist. Keskmine vanus surma hetkel oli 38,2 aastat. Tegelik kaotuste arv võib olla palju suurem, sest iga surma kohta tuleb 6–8 raskelt vigastatut.

Viimati avalikustas Kiiev ametlikult oma kahjud 2024. aasta veebruaris. Siis ütles Zelenski, et Ukraina on kaotanud 31 tuhat hukkunud sõjaväelast. Kuid nagu Washington Post kirjutas, võidi neid andmeid teadlikult alahinnata, et mitte segada niigi rasket värbamis- ja mobiliseerimiskampaaniat.

Samal ajal ulatusid Pentagoni andmetel novembriks venemaa kaotused kokku 615 tuhandeni: 115 tuhat hukkunut ja 500 tuhat haavatut. venemaa kaitseministeerium avalikustas viimati kahjud 2022. aasta septembris – 5937 inimest. Juunis teatas putin Ukraina relvajõudude kaotustest ja võrdles neid venemaa omadega. Tema sõnadest järeldub, et 27 sõjakuu jooksul kaotas venemaa umbes 135 tuhat hukkunutena.

Samal ajal suutsid Mediazona ja BBC Russian Service ühises uuringus kinnitada 80 973 vene sõjaväelase hukkumist alates sõja algusest.

Ühendkuningriigi kaitseministeerium hindas vene armee kogukaotusteks 610 tuhat inimest, millest 200 tuhat on hukkunud ja 400 tuhat haavatud. See ületab kõik venemaa sõjalised kaotused konfliktides alates 1945. aastast, rõhutas Economist.

15. USA väed on Süüria keskosas sooritanud kümneid „täppislööke” terroristliku Islamiriigi (ISIS) laagrite ja võitlejate vastu. Sellest teatas USA keskväejuhatus. Löögid ISIS-e liidritele, võitlejatele ja laagritele viidi läbi osana käimasolevast missioonist rühmituse vastu, et takistada sellel välisoperatsioone läbi viimast ning tagada, et organisatsioon ei püüaks praegust olukorda ära kasutada Süüria keskosas tugevnemiseks. Operatsiooni käigus viidi läbi üle 75 löögi, kasutades arvukaid USA õhujõudude vahendeid. Eelkõige kasutas USA strateegilisi pommitajaid B-52, hävitajaid F-15 ja ründelennukeid A-10.

Ameerika andmetel tsiviilisikute seas inimohvreid ei olnud ning võitlejatele tekitatud kahjude hindamine käib. Juhtkond märgib, et jätkab koos liitlaste ja partneritega operatsioone ISISe operatsioonivõime vähendamiseks „isegi sel dünaamilisel perioodil Süürias”.

„Pole kahtlustki, et me ei lase ISIS-el taastuda ja praegust olukorda Süürias ära kasutada. Kõik Süürias asuvad organisatsioonid peavad teadma, et võtame nad vastutusele, kui nad teevad ISIS-ega mingil moel koostööd või toetavad seda,” ütles kindral Michael Eric Kurilla.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised