Sõja ülevaade: 1011. päev – vaid Donetski rindel ja lõunarindel Velika Novosilka juures vene pool edasi sai
Avaldatud: 30 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 30. november 2024:
vaid Donetski rindel ja lõunarindel Velika Novosilka juures vene pool edasi sai ning rubla kurss närib vene majandust…
1. Ilmateates muutusi pole.
2. Krimmis siiski miskit.
3. Kursk:
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupiansk-Kreminna:
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk:
9. Lõunarinne: muutusteta.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa keskpank kommenteeris esimest korda rubla kukkumist.
12. Zelenski teatas oma valmisolekust külmutada sõda venemaaga vastutasuks NATO liikmelisuse eest.
13. Zelenski vahetas välja Ukraina relvajõudude maavägede ülemjuhataja pärast rekordilisi territooriumikaotusi Donbassis.
14. Hiina ettevõtted hakkasid rubla kukkumise tõttu venemaal kaupade müüki peatama.
15. Lühiuudised
vene poole edusammud vaid Donetski rinde keskmises ja lõunasektoris ning lõunarinde Velika-Novosilka külje all sellise marulise surumise juures on tegelikult siiski optimismi kasvatav, sest päris läbimurret pole kuskil saadud, kaotused saadud iga ruutkilomeetri ees on väga kõrged ja nii jätkates loodan, et vene poole üksuste nii kvaliteet kui soomusühikute arv langeb sinna, et võib-olla järgmise aasta keskpaigaks pole enam surumise jõudu.
Miks nii arvan: esmalt, tööturult selline kiire tööealise meeste arvu ära võtmine ei vähenda ainult kogu ettevõtluses töökäsi vaid annab juba tunda ka sõjatööstuses ning migrantide väljavool venemaalt on tõusutrendis nii kartuse pärast saada saadetud sõtta Ukrainasse kui võõraviha kasvu tõttu ja ka tõusnud kontrolli pärast seoses võimaliku terroriohuga ehk siis dokumentide ajamine pisu vaevanõudvam. Lisaks langev rublakurss, mis valuutas jätab kätte liialt vähe palka ja selle konverteerimine valuutaks ikka paras peavalu ja sestap on asunud venemaa aktiivsemalt otsima uusi migantide turge Aafrikast…
Soomusest (soomukid, tankid, iseliikuvad suurtükid jne): nende tootmine on seni püsinud enam-vähem kaotuste tasemel, aga seda paljus tänu ladudes oleva seisnud tehnika taaskasutusse võtmisega. Mitmed analüütikud arvavad, et järgmiseks suveks pole sealt enam midagi võtta ja kiirelt hakkab tekkima rindel soomusühikute puudujääk.
Eks küsimus on, et kas Ukraina nii kaua vastu peab ja kas Lääne toetus sinnani on piisav. Kipub arvama, et sellele päris täpset vastust anda on pisu keeruline. Senine sõja käik ja Lääne toetus on taganud hetkel selle, et iseseisev Ukraina riik on olemas ja selleks peaks ka jääma. Kui palju veel aladest võidakse kaotada? Hetkel pakuks, et kuni 10% täiendavalt võidakse riigi territooriumist kaotada. Kõik võib siiski muutuda ja võimalused nii paremuse kui halvemuse suunas. Kindlasti peab Ukraina hoidma oma jalga maas Kurski oblastis ning peaks mujalgi üritama sarnaseid tegevusi. Lisaks järjest enam kahjustama vene naftataristut. Kahjuks elektritaristu ründamisega venemaa sügavusse on keeruline, sest sellist rünnakut peab läänemaailm juba sõja piiride ületamiseks ja kipub sinna terrorismi valdkonda (njah, vene pool seda teeb igapäevaselt ja no ei näe piisavat läänemaailma reaktsiooni…), sestap arvamusel, et Lääne suurriigid võiks anda kremlile signaali, et veel üks Ukraina elektritaristu ründamine ja me lubame kasutada meie vahendeid vene elektritaristu ründamiseks ja me ei pea seda terrorismiks…
Eilsest päevast: 192 vene poole rünnakut on ikka seal tipu lähedal ning suurima survega piirkonnad Kursk (23 rünnakut), Kupjansk-Kreminna keskmine ja lõunasektor (20 rünnakut), Donetski rinde loode-, lääne- ja lõunasektor (87 rünnakut) ja lõunarinde Berdjanski suunal 26 rünnakut. Mujal kas sama tavapärane surve või isegi kohatine langus.
Õige pisu arvab, et vene pool juba peab tooma osalisi täiendusi teistest rindelõikudest, et jätkata aktiivsemates sektorites tempo hoidmist. Kuidagi kõrgem vene poole isikkoosseisu kaotuste number soomuse kaotuste numbriga võrreldes on isegi mõtlemapanev, et kas vene pool on tõstnud jälle kõrgemale soldatite konveieri tööd ilma soomuseta (+ tsiklid, ATV-d ja bagid). Kas põhjuseks pisu tunda andev soomuse hulga kahanemine või üritatakse seda veel kohati hoida järgmiseks etapiks?
Järjest enam hakkab tekkima tunne, et liugpommide on vene poolel miskit nirusti, sest jälle vaid 61 neid ööpäeva jooksul teele saadeti. Ladudes nagu peaks neid siiski venemaa avarustes olema, aga võib-olla siiski see ladude ära laskmine hakkas alles nüüd mõjuma, et logistikaahelas tõrge sees.
Kaudtulelööke ikka sinna nelja ja poole tuhande kanti ja oleks jälle oodanud, et Ukraina neid pisu enam tabab. Võimalik, et ressursi nappus annab tunda. Seni pole vähenenud ka vene poole kamikazedroonide kasutamine…
Kuna lähipäevil suuremt sadu tulemas pole, ilm kas mõni pluss või miinuskraad, siis no ei muutu need põllud veel piisavalt püdelaks. Lubab küll järgmine nädal kohati tugavamat lumesadu, eks näis…
1. Iga Ukraina hoone ja kodanik on vene poolele sobiv „sõjaline” sihtmärk.
2. Krimmis kostus kohalike sõnul erinevates kohtades plahvatusi ning mõned neist kohtadest olla samad S300 ja S-400 paiknemistega. Kohalikud võimud andsid teada, et „hävitavad laskemoona”…
Okupeeritud sadamalinnas Berdjanskis kostus ports plahvatusi, katkes elektrivool.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: pisu üllatusega jälle muutuseta.
6. Siversk: kaks rünnakut ikka oli.
7. Bahmut: eile oli surve langus, arvatavalt ajutine.
8. Donetsk: surutakse ikka hullult ja sellise surumise juures siiski oleks oodanud isegi pikemaid vene poole samme, aga mõnes mõttes on isegi vene poole edenemise juures pilt siiski mitte nii mustades värvides.
Otse Pokrovski poole ikka veel edasi ei saada, kuigi väge siin suunal ikka ülitihedalt koos.
Selidove linnast läänes jätkub vene poole kombitsate sirutumine veelgi enam lääne poole sooviga piirata lõuna poolt ümber Pokrovski linn. Eile küll kombitsad ei pikenenud, aga eks neil etapiti see käibki, et paar kombitsat pikalt ette ja seejärel nende vaheliste alade hõivamine nagu eilegi toimus.
Eile vähenes kotisuu Kurahove-Vuhledari vahel u 1 km võrra lõuna suunalt ja arvatavalt kiirendab see Ukraina vägede taandumist ja vähemalt viis asulat/küla on kohe langemas vene poole kätte. Seni arvamusel, et Ukraina omad taanduvad veel vähemalt 15 km, enne kui jõutakse piisavalt hea maastikutoetusega võimalikule uuele kaitseliinile, mille ettevalmistamine loodetavasti käib.
9. Lõunarinne: ikka Velika Novosilka.
Berdjanski suund: Velika Novosilka sektoris surub vene pool paarikümne kilomeetrisel lõigul ja eile edenemised olid pigem eenduvate saadud rindeosade vahel olevate maade hõivamine asulast kirdest kuni lõunani.
Tokmaki suund: ei miskit maa peal tulnud.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. Sanktsioonid Gazprombanki ja veel 50 panga vastu blokeerisid eksporditulu tagasituleku – see on põhjus, miks rubla kukkus ametliku kursi järgi ligi 110 rubla/$ ja turukursi järgi veelgi enam, usub keskpank. Ta on kindel, et aja jooksul õpivad nad sanktsioonidest mööda hiilima ja kõik saab korda. Uued piirangud nõudsid „väliskaubandusvoogude teenindamiseks kohandamist”, märgib keskpank oma finantsstabiilsuse ülevaates. „Need sanktsioonid ekspordi- ja impordimaksete osas mõjutavad eelkõige eksporditulu laekumise aega,” selgitas keskpanga aseesimees Philip Gabunia.
venemaa on globaalsest finantssüsteemist välja lõigatud ning vahetuskursi määrab peamiselt ekspordi- ja impordivoogude suhe. „Suvised sanktsioonid Moskva börsil tabasid rohkem importi, need aga eksporti (SDN Gazprombanki jaoks). Seetõttu nägime suvel rubla tugevnemist ja nüüd on see kokku kukkumas,” nõustuvad MMI analüütikud. „Tegelikult oleme jõudnud järjekordsesse turu düsfunktsiooni perioodi, mil pankade „vaibapiirangud” tõid valuutaturul kaasa ajutisi tehinguprobleeme,” märgib majandusteadlane Jegor Susin.
Keskpank usub, et ettevõtted leiavad lõpuks viisid, kuidas sanktsioonidest mööda hiilida, nagu see on alati olnud, ja valuutaturg ühtlustub. „Nagu näitavad varasemad sanktsioonide episoodid, tekitavad piirangud välismajandustegevusele infrastruktuuriprobleeme, kuid keskmises ja pikas perspektiivis määravad vahetuskursi dünaamika fundamentaalsed tegurid,” kirjutab keskpank. See on aja küsimus, millal süsteem kohaneb, on Gabunia kindel, mööndes, et eksporditulu laekumise aeg pikeneb veelgi. Keskpanga aseesimees Aleksei Zabotkin hindas neid varem kaheks kuuks. Maksed paranevad lõpuks, kuid muutuvad kallimaks, väidavad MMI analüütikud.
Kui süsteem ikka ei kohane, on keskpank valmis sekkuma, hoiatas Gabunia, kuid nädal on siiski liiga lühike aeg järelduste tegemiseks ja radikaalsete meetmete võtmiseks: „Kui makseprobleemidest põhjustatud lühiajaline volatiilsus tekitab ohtu finantsstabiilsusele, on meil selle olukorra tasandamiseks olemas piisav meetmete arsenal. Ja me kasutame neid vajadusel.” Tema sõnul on meetmete arsenal teada: need on erinevad pankadele likviidsuse tagamise vormid, otseoperatsioonid valuutaturul ja muudatused fiskaalreegli alusel peegeldavate operatsioonidega seotud operatsioonides.
Keskpank on juba peatanud rahandusministeeriumile valuutaostud vastavalt eelarvereeglitele, kahekordistades valuutainterventsioonide mahtu – 4,2 miljardilt 8,4 miljardile rublale päevas. Need 8,4 miljardit koosnevad mitmest komponendist, sealhulgas rahandusministeeriumile tehtud valuutaostudest, mille keskpank peatas teisel kriitilisel hetkel – 2023. aasta augustis, mil rubla kurss jõudis 100-piirile (dollari suhtes). Nende ostude tühistamine suurendab keskpanga poolt müüdava valuuta kogust.
Lõpuks saab keskpank intressimäära tõsta, et vähendada nõudlust majanduses, sealhulgas impordi osas, kuid Gabunia sõnul pole selleks vajadust: „Me ei pea võtma erakorralisi meetmeid, sest hetkel ei näe mingeid ohte finantsstabiilsusele. Kuid me jätkame olukorra tähelepanelikku jälgimist.”
12. Kiiev nõustub lõpetama sõja „kuuma faasi” venemaaga, kui Ukraina võetakse NATO liikmeks, ütles president Volodõmõr Zelenski intervjuus Sky Newsile. Ta rõhutas, et kaotatud aladest loobumisest ei räägita. Zelenski sõnul peab Põhja-Atlandi allianss selleks kutsuma Ukraina oma rahvusvaheliselt tunnustatud piiridesse, mille hulka kuulub annekteeritud Krimm. Siis saab okupeeritud alad hiljem – „diplomaatiliselt” – tagastada, märkis ta. „Kui tahame peatada sõja kuuma faasi, peame võtma meie kontrolli all oleva Ukraina territooriumi NATO vihmavarju alla,” selgitas Zelenski. Tema arvates tuleb seda teha kiiresti.
Liitu kuulumine tagab, et venemaa president vladimir putin „ei naase”. Kui sõda lihtsalt külmutada ilma NATO julgeolekugarantiideta, jätkub see peagi uuesti, usub Zelenski.
Kutse Põhja-Atlandi liidule on esimene punkt Zelenski „võiduplaanist”, mis esitati avalikult oktoobris. Varem teatati, et Lääs arutab tõsiselt Ukraina sõja lõpetamise „Saksa stsenaariumit”, mille kohaselt riik liituks NATO-ga ilma venemaa poolt okupeeritud aladeta. NATO endine peasekretär Jens Stoltenberg andis sellest võimalusest avalikult teada. „Kui on soov, siis leidub alati ka lahendus. Vaja on joont, mille ületamine määrab (alliansi harta kollektiivkaitse) artikli 5 kohaldamise ja Ukraina peab kontrollima kogu territooriumi kuni selle piirini. See võib olla joon, mis ei pruugi kattuda rahvusvaheliselt tunnustatud piiriga,” märkis Stoltenberg.
Samas tunnistasid Financial Timesi allikad, et ideel „NATO vastutasuks territooriumi vastu” on raskusi elluviimisega nii venemaa positsiooni tõttu, mis on kategooriliselt vastu Ukraina liitumisele alliansis, kui ka puudub selgem arusaam sellest, kas USA ja teised bloki riigid asjast mõtlevad.
Juunis nimetas putin esimest korda tingimused rahuläbirääkimiste alustamiseks Kiieviga. Nõudmiste loetelus on NATO-ga liitumisest keeldumine, neutraalne staatus, aga ka Ukraina armee väljaviimine Luhanski, Donetski, Zaporožja ja Hersoni oblasti halduspiiridest, tunnustades suveräänsuse kaotust nende üle. Zelenski nimetas neid tingimusi järjekordseks ultimaatumiks ja keeldus neid arutamast.
13. Ukraina president Volodõmõr Zelenski viis vene armee kiire edasitungi taustal Donbassis läbi relvajõududes kaadrimuudatusi. Nii sai maaväe uueks ülemaks kindralmajor Mihhail Drapatõ ja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja asetäitjaks kolonel Oleg Apostol, teatas riigipea.
„Kindralmajor Mihhail Drapatõ korraldas edukalt kaitset Harkivi suunal ja nurjas vene vägede pealetungi. Kolonel Oleg Apostol on 95. õhudessantbrigaadi kogenud ülem. Mõlemad on oma tõhusust lahingutes tõestanud,” märkis Zelenski. Ümberkorraldused lepiti kokku Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskiga.
President lisas, et uute ülemate peamiseks ülesandeks saab olema maaväe lahinguefektiivsuse tõstmine, sõjaväelaste kvaliteetse väljaõppe tagamine ning uuenduslike lähenemiste juurutamine inimeste juhtimisel Ukraina relvajõududes. „Ukraina armee vajab meie riigi eesmärkide täielikuks saavutamiseks sisemisi muutusi,” rõhutas Zelenski.
Enne Drapatõt oli maavägede ülem kindralleitnant Oleksandr Pavljuk, kes määrati sellele ametikohale 2024. aasta veebruaris. Ta asendas sellel kohal Sõrskit.
2024. aasta veebruaris määrati Drapatõ Ukraina relvajõudude peastaabi ülema asetäitjaks ja 13. mail Harkivi vägede operatiiv-taktikalise rühma ülemaks. Sõjavägi kirjeldas teda kui „väga tõhusat” ohvitseri, kes seab esikohale isikkoosseisu kaitse ja läheb igasse detaili, kuni üksikute sõdurite relvastuseni. Just mais üritas vene armee rünnata Harkivit, mis ebaõnnestus osaliselt tänu Drapatõ tegevusele, kes suutis talle eraldatud reserve tõhusalt kasutada. Nüüd loodab väejuhatus, et kindralmajor parandab raske olukorra Ida-Ukrainas.
Pärast seda, kui Ukraina relvajõud paigutasid augustis Kurski oblastis operatsioonile oma parimad üksused, hakkas vene armee Donbassis edusamme tegema. Seireressursside andmetel muutus selle edasiliikumise tempo sügisel kiireimaks pealetungi algusest. Vähem kui kuu novembriga vallutas venemaa ligi 600 km², mis on võrdne poole Londoniga. 18. novembrist 24. novembrini võeti kontrolli alla ligi 235 km². See on kogu 2024. aasta nädala rekord. Eelmine rekord oli oktoobri lõpus, kui vene väed vallutasid 196 km².
Septembris ütles putin, et armee esmaseks sihtmärgiks on jätkuvalt Donbass, kus „vaenlane on ennast nõrgestanud” reservide üleviimisega Kurski oblastisse. Novembriks oli venemaa vallutanud Ukrainast enam kui 67 tuhat km². Kaasa arvatud Krimm ning osa Donetski ja Luganski oblastist, mida hoidsid Moskvale lojaalsed separatistid kuni täiemahulise sissetungini 2022. aasta veebruaris, kontrollivad vene väed praegu 18,2% Ukraina territooriumist.
14. venemaale tarbekaupu tarnivad Hiina ettevõtted on hakanud rubla kokkuvarisemise tõttu müüki e-kaubanduse platvormidel peatama, vahendab South China Morning Post viidates tööstusharu insaideridele. Väljaande allikate sõnul mõjutas venemaa valuuta kukkumine madalaimale tasemele alates 2022. aasta märtsist Hiina ettevõtjaid, eriti neid, kes kauplesid rublades.
Hiinast on saanud venemaa suurim kaubanduspartner ja peamiseks tarbekaupade tarnijaks lahkunud lääne ettevõtete asemel: tolli andmetel imporditakse Hiinast vene Föderatsiooni iga kuu 10-11 miljardi dollari väärtuses kaupu – kaks korda rohkem kui enne sõja algust. Üle 50% e-kaubanduse platvormidel olevatest kaupadest tuleb Hiinast ning Hiina autode osakaal autoturul on jõudnud 70%-ni.
Kuid rubla kokkuvarisemine on toonud Hiina eksportijatele „tõsiseid kaotusi”, ütles venemaale keskendunud äriplatvormi Waimaojia asutaja Andy Guo SCMP-le. „Ühelt poolt tõstab rubla devalveerimine <…> hindu, nõrgendades venemaa tarbijate ostusoovi. Teisalt „söövad” valuutakursi kõikumised Hiina eksportijate marginaali pärast maksmist,” selgitab ta.
Kokku pakub Ozoni, Wildberriese ja Yandexi turu turgudel oma kaupa umbes 150 tuhat Hiina müüjat. Nende jaoks muudavad olukorra keeruliseks probleemid maksetega, ütles Shenzheni ühe kauplemisplatvormi operaator. Tema sõnul saatis tema firma venemaale kaupa sadade miljonite jüaanide väärtuses, kuid ei saanud Wildberrylt raha tagasi. Teise müüja sõnul saab venemaal teenitud rublasid vahetada vaid mustal turul, mis on riskantne.
Alates novembri algusest on rubla jüaani ja dollari suhtes langenud umbes 10%, euro suhtes aga 7,5%, mis oli Reutersi andmetel venemaa valuuta jaoks viimase kahe aasta halvim kuutulemus 27. novembril hüppas dollari kurss Forexil üle 114 rubla, euro oli üle 120 rubla ja jüaan jõudis Moskva börsil 15,2 rublani. Vastuseks otsustas keskpank kahekordistada jüaani müüki turul olevatest reservidest – 8,4 miljardi rublani päevas, mis alandas veidi rubla temperatuuri. Reedel langes jüaani kurss 1,5%, 14,5 rublani. Dollari kurss Forexil langes 106,5 rublale ja euro kurss 112,59 rublale.
15. Lühiuudised
putin viitas oma kõnes visiidil Kasahstani „venekeelse riigi Kasahstani kohta”, mille järel pidas president Tokajev kasahhikeelse briifingu…
President Volodõmõr Zelenski rääkis liitlaste F-16 tööst Ukrainas. Ta ütles seda intervjuus Sky Newsile. Tema sõnul osalesid nad hiljutise ulatusliku rünnaku tõrjumisel Ukrainale. „Hävitasime kaks ööd tagasi seitse ballistilist raketti, mis olid suunatud infrastruktuurile, tsiviilinfrastruktuurile,” ütles president. Zelenski märkis, et liitlaste hävitajad töötavad praegu „väga hästi, enamasti suurepäraselt”. Nende arv on aga endiselt piiratud.
Poola peaministri asetäitja ja digitaliseerimisminister Krzysztof Gawkowski ütles digitaaloskuste tippkohtumise konverentsi avamisel, et venemaa ei varja enam oma küberrünnakuid Poola vastu. Teda tsiteerib TVN24. Ta rõhutas, et need rünnakud on tahtlikud ja suunatud Poola infrastruktuuri nõrkade kohtade tuvastamisele. „venemaa ei varja enam, et on Poolaga kübersõjas. Nad ründavad ja teevad seda teadlikult. Nad teavad, kus on meie nõrgad kohad,” ütles Gavkowski. Minister märkis ka, et 2024. aastal oli Poolas küberjulgeolekuintsidente kaks korda rohkem kui 2023. aastal ning kolm korda rohkem kui 2022. aastal. Enamik neist rünnakutest oli suunatud venemaalt.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
