Sõja ülevaade: 1007. päev – vene pool sai üle sillapea
Avaldatud: 27 november, 2024
Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 27. november 2024:
Kupjanskist põhja pool Oskili jõest üle sillapea vene pool sai ja Velika Novosilka langemine vist päevade küsimus. Tomahawk???
1. Sajab kõike ja palju.
2. Jälle miskit.
3. Kursk: vene-Ukraina kaotuste suhe seni tublisti Ukraina kasuks ja muutusi rindejoones ei tuvastanud.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: üle Oskili vene pool kanna maha sai Kupjanskist põhjas…
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jaris pisu sirgemale joonele end Ukraina tõmbas.
8. Donetsk: üks kombits rühib Pokrovskist lõunapoolt mööda ja keskmises ja lõunaosas sammhaaval vene pool edeneb.
9. Lõunarinne: Velika Novosilka langemine võib-olla päevade küsimus.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa ostab lukašenkaga seotud ettevõtete kaudu hävitajate ja rakettide jaoks lääne kiipe.
12. venemaa pangad valmistuvad intressimäära tõusuga 25-le protsendile.
13. venemaa valitsus ootab uute hoonete hindade kokkuvarisemist pärast seda, kui hüpoteeklaenude turg kukkus 58%.
14. Aeroflot alustas lennukite hooldusprobleemide tõttu koondamisi.
15. Vangi langenud Ukraina võitlejate tapmised jätkuvad.
16. NATO Parlamentaarne Assamblee võttis vastu resolutsiooni, milles kutsuti eraldi punktis Põhja-Atlandi alliansi liikmeid üles varustama Ukrainat keskmaarakettidega.
17. Lühiuudised
Väga tugev vene poole konveier jätkab (224 rünnakut) ning soomuse kaotused vastavad, eks isikkoosseisu omad ka. Õige pisu hakkab tunduma, et kriitilisematesse rindelõikudesse peab ka vene pool tooma täiendavaid üksusi, sest lisanduvate uute värvatutega kaotusi enam katta ei suudeta, rääkimata nende piisavast väljaõppest toime tulla käsitulirelvast keerulisema või suurema tehnikaga. Sestap kipub nägema, et rahulikemal rindelõikudel on veelgi rahulikum. Lisaks peab hakkama vene pool järjest enam suuremte rünnakugruppide koostamisel kasutama erinevatest üksustest pärit koosseise, mis oluliselt raskendab koostööd. Aga eks massil on omad eelised ja kui ikka taevast kõike kaela sajab ja hull enesetapjate tormamine sinu poole käib, siis edasi ka saadakse. Õnneks mitte alati ja seni siiski suuri läbimurde kohti, et kogu rinne kokku kukkuks, pole.
Liugpommide juba mitmes päev vene poolel kuidagi nirum, „vaid 76”, mis peaaegu poole vähem tipp hetkedest. Kaudtuld siiski jagus u 4000 ja kamikaze droone sinna 1300 kanti.
Õnneks keerab venemaa majandus üha langemise kursil ning erinevad indikaatorid (mida suures varjamise tuhinas siiski vähe saada) näitavad, et suurem kokkukukkumine kipub pisu õhus olema. Paljud majanduslangused on alanud kinnisvaraturu langusest, lisaks intresside lakke ronimine, migrantidest töökäte lahkumisvoolu kasv (töökäsi nagunii enam venemaal ei jagu) ning terendav võimalik kütuse hindade allasurumine Trumpi poolt võib hoo üles võtta küll…
1. Eile öö oli vist saheedide rekord ühe öö jooksul (188) + 4 Iskander-M ballistilist raketti.
Täna öised saheedid nii Põhja kui Edela-Ukraina kohal, ilma ei jäänud ka Kiiev. Elektrikatkestustega hakkas Ukrainal jälle kehvemini minema, sest eile öise drooni ja raketirünnakuga tabati jälle energiatootmisüksusi.
Kümne kuu jooksul pidas Ukraina politsei kinni 179 inimest, kes panid vene eriteenistuse käsul toime süütamisi.
2. Rostovi oblastis Rodionovo-Nesvetaiski rajoonis hävitati öösel 10 mehitamata õhusõidukit (vene poole andmetel). Rostovi oblastis Leninakanis on õhutõrje aktiivne. Leninakan asub väga lähedal sõjaväelennuväljale Rostov-on-Don North, kus asub 30. sõltumatu komposiittranspordilennurügement.
Droonide reidist teatati Baškortostani Vabariigis Salavatis. Riikliku eriolukorra komitee teatel ei olnud Salavati kohal droone, mis võib olla valesti tuvastatud An-2. Njah, videolt (öine lend) ei tundunud väga An-2-na.
3. Kursk: paarikümnele vene rünnakule suudab Ukraina vastata oma rünnakutega ja eile jälle muutusi rindejoones ei tuvastanud. Njah, vene blogijad ka ei taha täpselt oma edusammudele kohti anda ehk siis kipuvad need enamasti soovmõtlemised siiski olevat. Küll kurdetakse vene poolelt, et Ukraina tihedalt soomust oma rünnakutes kasutab. Eks seetõttu on ka siin rindel Ukraina soomusekaotused kõrged, väidetavalt kaotas vist nädala jooksul vene pool soomust 71 ühikut (2 tanki, 52 soomukit, 17 jalaväe lahingumasinat) Ukraina 21 ühiku (2 tanki, 5 soomukit ja 14 jalaväe lahingumasinat) vastu. Suhe 1:5-le on ok.
4. Harkiv: muutusteta. Küll on pisu tõusnud vene poole kurtmine, et Ukraina omade vasturünnakud olla muutunud tihedamaks.
5. Kupiansk-Kreminna: üle Oskili vene pool kanna maha sai Kupjanskist põhjas…
Eile magasin maha, et vene pool sai mingite üksustega Kupjanskist 15 km ja Dvorizna asulast 3 km põhja pool sillapea üle Oskili jõe metsasel alal. Sildu seal pole. Võimalik, et hetkel tegu väiksema jalaväe grupiga, kes kontrollib ala suurusega u 1×2 km.
Kupjanski Oskili jõe idakaldal olevast osast suutsid Ukraina omad uuesti vene poole välja lüüa ja nüüd on nende kaugus peamisest ida-läänesuunaliselt maanteest jälle 4 km.
Rinde keskmises sektoris kaks edenemist ja tundub, et siinse suuna tugev töötlus nii õhust kui maad pidi hakkab tooma lõpuks rohkem võimalust edasi saada. Esmalt laiendatakse ala Oskili jõe idakaldal Senkove asula (1600 elanikku) vastas ja selle ala laius on jõudnud 7-le kilomeetrile. Lisaks õnnestus eile üks vene poole edenemine üle põldude Lozove asulast põhja pool 2 km edasi ning kipub seal üks 10x10km ala niimoodi kotti jääma ja selle sees ka ports külasid Oskili jõe idakaldal.
Lõuna pool rinne pidas, kuigi tehakse tugevaid pingutis esmalt Ternõ vallutamiseks…
6. Siversk: muutusteta.
7. Bahmut: Tšassiv Jari linnas ja selle ümber vist pisu rohkem Ukraina omad end tagasi tõmbasid. Eks näis, kas vene poole uus tugev konveier koos tiheda pommisajuga hakkab uuesti neile edenemisi siin suunal tooma. Arvata on, et kuna linnalahingud kipuvad olema paljus kaootilised, dünaamilised jne, siis omade üksuste hoidmiseks võib-olla sirgemale liinile end jälle tõmmati. See lihtsustab ja vastaspoole töötlemist, kui tead, et ees omasid pole.
Toretskis eile muutusi ei tuvastanud.
8. Donetsk: seni pole mitmes lõigus vene poolt pidama saadud, vaid otse Pokrovski poole ei õnnestu.
Pokrovskist lõunas, Selidovest läänes jätkab vene pool ühe kitsa kombitsa ajamist möödumaks Pokrovski linnast ja kipub see iga mõne päeva tagant õnnestuma. Kui esmalt edeneti piki raudtee külgi siis on jäänud raudtee selelst kombitsast põhjapoole, sest keeras end põhja Pokrovski poole. Mõne päevaga on see u kuni 1 km lai koridor edenenud 3 km ja eilseks jõuti Žovte asulani. Peatselt küll sel suunal ees mõni jõeke ja ees ootav kõrgem platoo aga kas neist abi on, näitab aeg.
Hirnõkist läänes sammhaaval Ukraina taandub et mitte jääda kotti, küll oli pisu üllatav, et eile suutis vene pool ühe päevaga vallutada linnast läänes oleva Zorja asula, mis jääb kotialast siiski põhjapoole ja rinnet sellega läänepoole lükati. Võimalik, et teede puudus läänesuunaliselt asulast välja puudusid (kaartidelt neid ei leidnud) ja väike jõgi oli lisatakistuseks ning sestap võimalik, et oligi juba varustamisega keeruline, sest seal reljeefi jagub ning pisugi libedam tee või pinnaseolu võib olla transpordi liikumise takistuseks. Õnneks jääb see ka nüüd vene poolele ette aga roomikut see ei peata…
Kurahove-Vuhledari vahel tasapisi Ukraina taandumine jätkub ja ikka väiksemate sammudega kui oleks eeldanud. Kuidagi on suutnud neil päevail Ukraina kinni pidada kummagi kotisuu otste vene poole edenemisi.
Uuesti on hakanud vene pool edasi saama Vuhledarist põhjas. Eile lisandus 2 km edenemine ja nende kontrolli alla läks üks põhja-lõunasuunaline metsariba põldude vahel. Kipub nii olema, et kui esmalt mingi edenemine kitsas lõigus korda läheb, siis peatselt ka ümber olevad alad kätte saadakse. Siit on Vovtša jõeni veel 7 km, enne vast vene poolt pidama ei saada ja mureks veel vene poole idasuunalt piki Vovtša jõe põhjakallast pidi edenemine (Hirnõki suunalt), mis ei annaks jõe abi lõunasuunalt tulevate rünnaku kaitsmiseks.
9. Lõunarinne: pisu halvasti.
Berdjanski suund: Velika Novosilka kipub vist langema.
Velika Novosilkast kirdes vene pool tasapsi järjest hõivab hallis alas olevat Rozdolne asulat ning selle ümber asuvaid põlde. Idapoolsema kirdesuunalise maanteeni Velika Novosilkast on minna veel vaid pisu üle ühe kilomeetri aga silmside on juba olemas ja sestap arvab, et vähemalt ühes lõigus on selle läbimine Ukraina omade jaoks parajalt ohtlik.
Keerulisem on Velika Novosilka kirdeserval oleva vene ühe ründeteravikuga, mis asub linnaservast 1km kaugusel ja kahe põhja-kirde suunalise maanteeni on sealt vaid 2 km ja siit edenemine lõigaks koheselt mõlemad ühendusteed läbi ning asendust pole, jõgi seal kandis rohkemat sildu ei paku.
Velika Novosilkast edela suunal 9 km Rivnopili asula juures paar põllutükki vene pool enda kontrolli alla sai laiendades sellega eenduvat ründeteravikku. Siit edasi ei tohiks Ukraina omad vene poolt lasta, sest 3 km kaugusel on suur ida-lääne suunaline maantee, mis arvatavalt on kogu lõunarinde oluline logistikaahel ja jõuab see Velika Novosilkasse. Kui vene poolel õnnestub nii põhjast kui siit maanteed läbi lõigata, siis peaks logistikaahel Ukraina jaoks katkema ja linn langeks ilma suurema lahinguta.
Tokmaki suund: rahulik.
Melitopoli suund: vaikne.
10. Herson: muutusteta.
11. 2022. aasta septembrist 2024. aasta juunini tarnisid Valgevene ettevõtted venemaale kiipe enam kui 125 miljoni dollari väärtuses, selgub Valgevene uurimiskeskuse uurimisest. Mõned neist komponentidest (umbes 400 tuhande dollari väärtuses) osutusid vaatamata praegustele sanktsioonidele lääne päritolu. Sellised tarned toimusid keerukate skeemide kaudu, mis hõlmasid aleksander lukašenka siseringiga seotud ettevõtteid.
Ajakirjanikud leidsid, et peaaegu kahe aasta jooksul saadeti venemaale umbes 10 tuhat Ameerikas ja Euroopas toodetud mikrolülitust. Nende hulgas on Inteli tooteid, mida kasutatakse õhupommide käivitamiseks ja navigeerimiseks, samuti hävitajates Su-35S, Su-34, droonides Corsair ja rakettides Caliber.
Üks suuri tarnijaid oli firma „Aleksvit Ltd”, mis kuulub Valgevene riikliku tollikomitee endisele aseesimehele Sergei Borisjukile. Uurimise andmeil on ettevõte tihedalt seotud lukašenka kauaaegse liitlase Viktor Šeimaniga, kes varem juhtis presidendi administratsiooni. Septembrist 2022 kuni juunini 2023 eksportis Alexvit Ltd USA-st, Saksamaalt ja Soomest venemaale 131 mikrolülitust.
Teine tarnete hulka kuuluv ettevõte on OFS-Export, mis müüs 2022. aasta oktoobrist 2024. aasta veebruarini venemaale üle 1,2 tuhande mikrolülituse. Ajakirjanikud seostavad ettevõtet lukašenka rahakotina EL-i sanktsioonide all oleva Amkodori valduse omaniku Aleksandr Šakutiniga.
Logistikaettevõte Vostok eksportis 2022. aasta detsembrist 2023. aasta märtsini venemaale üle 1,5 tuhande Ameerika mikrolülituse. Firma omanik on Aleksei Matvejev, kes on seotud ärimees Sergei Teteriniga, kes on lukašenka lähiringi isikuna samuti Euroopa sanktsioonide all.
Ettevõte SD Electro tarnis mikroskeeme venemaa ettevõttele Green-Chip, mis kinnitas võimalust tarnida komponente USA-st, Saksamaalt ja Aasiast. Telefonivestluses end ostjana tutvustanud ajakirjanikuga ütles Green-Chipi töötaja, et tarneajad sõltuvad kauba saadavusest: ladudes on tarneaeg 6-10 nädalat, kui on vaja valmistada keerukaid komponente. – kuni 15 nädalat pluss 2-3 nädalat tarnimiseks. Kaupa saab tarnida läbi Euroopa või Aasia, olenevalt kiipide tüübist.
Suurimad kogused Lääne mikroskeeme tarnis Esimese Mandri ettevõte, mis loodi kaks kuud pärast sõja algust. Ainuüksi 2024. aasta jaanuarist juunini müüs ta venemaale 1665 mikrolülitust 155 000 dollari väärtuses. Ettevõtte omanik on Ilja Tarasjuk, kes oli varem seotud Valgevene sõjatööstuskompleksiga.
Juulis avaldas New York Times, et 2023. aastal suutis venemaa taastada lääne pooljuhtide impordi 2021. aasta lõpu tasemele, luues variettevõtete võrgustikud Hongkongis, Hiinas, Türgis ja teistes riikides. 2024. aastal aga vähenesid vood läbi Hongkongi ja Hiina USA karmistavate sanktsioonide tõttu. NYT-i analüüs näitas, et alates sõja algusest on venemaale keelatud kiipide tarnimisega seotud üle 6 tuhande ettevõtte, kokku umbes 4 miljardi dollari väärtuses.
12. venemaa pangad valmistuvad keskpanga rahapoliitika edasiseks karmistamiseks seoses inflatsiooni tõusuga, mis tabab majandust triljonite dollarite sõjaliste kulutuste ja rubla devalveerimise taustal. Detsembris toimuval koosolekul võib keskpank tõsta baasintressimäära 23%-ni ja veebruaris astuda veel üks samm – 25%-ni. Pankadevahelisel turul osalejad lisavad selle intressimäära taseme intressivahetustehingute noteeringutesse, kirjutavad Alfa panga analüütikud oma ülevaates.
Pankade meeleolu on viimase kuuga märgatavalt muutunud: oktoobri lõpus võtsid rahaturu noteeringud piiriks senise intressimäära taseme – 21%, millele järgneks selle alandamine. Nüüd ootavad pangad noteeringute kohaselt 2025. aasta lõpuni veel kahte tõusu.
Turgu „üllatas” Rosstati värskeim statistika, märgib Alfa Bank. Iganädalane hinnakasv 12.–18. novembril kiirenes 0,37%-ni ja jõudis viimase kahe aasta jooksul top 3 hulka. Vähem kui kolme novembri nädalaga tõusis inflatsioon 0,79% ja ületas kogu oktoobri (0,75%) ning augusti ja septembri näitajat kokku (vastavalt 0,2% ja 0,48%). Kui arvutada praegune hinnakasvutempo ümber aastamääraks, annab see inflatsiooniks 12–13%, märgib Alfa Bank. Lisaks on ettevõtete inflatsiooniootused tõusnud rekordtasemele: Keskpanga uuringu järgi plaanivad ligi pooled jaemüüjatest ja iga kolmas tootmisettevõte järgmise kolme kuu jooksul hindu tõsta.
Alates 2023. aasta suvest on venemaa keskpank baasintressimäära tõstnud juba kaheksa korda ja viinud selle kõrgeimale tasemele alates 2003. aastast. Võimalik tõus 25%-ni viib keskpanga intressimäära 2000. aasta tasemele, mil putin alustas oma esimest presidendi ametiaega. Juba oktoobrikuu koosolekul arutas keskpank muude võimaluste hulgas intressimäära tõstmist 22%-ni, teatas regulaator ise juhatuse koosoleku kokkuvõttes. Inflatsiooni võivad kiirendada nii probleemid saagiga, rubla nõrgenemine kui ka süstid eelarvest: selle puudujäägi suurenemine võib nõuda rahapoliitika täiendavat karmistamist, hoiatas keskpank.
13. venemaal võivad uute hoonete hinnad peagi oluliselt langeda, ütles ehitusminister Irek Fayzullin Shotile: „On tendents, et neid ei müüda.” Tema sõnul jätkavad arendajad hindade alandamist ja allahindluste tegemist, kuna nad ei suuda müüa umbes 60% ehitatud korteritest. Nad peavad tagama rahalise liikumise. Valitsus kardab, et ehitusmaterjalide, transpordi- ja tööjõuhinnad hakkavad tõusma, ütles Faizullin. Müügiprobleemide taustal langesid suurarendajate aktsiad – PIK grupi väärtpaberid langesid kuue kuuga 53%, Samolet – 69% ja Etalon – 44%.
Hüpoteeklaenuturg on pealinnas juba kokku kukkuma hakanud. Tehingute arv uusehitiste turul langes oktoobris võrreldes eelmise aasta sama kuuga 58,2%. Kokku sõlmiti 4419 lepingut, vahendab Kommersant viitega Rosreestr. Võrreldes tänavu septembriga langes tehingute arv 11,6%. Rosreestri osakonna juhataja Igor Maidanov tõi välja, et kui septembris kasutasid venelased pooltel juhtudel eluaseme ostmiseks hüpoteeki ja pooltel sularaha, siis oktoobris osteti ligi 60% korteritest sularahaga.
Mõju tõotab tugevneda, kui pangad jätkavad intressimäärade tõstmist. Sberbank tõstis hüpoteeklaenude intressimäärasid 15. novembrist 3,5 protsendipunkti võrra. Nüüd on uute hoonete laenu miinimummäär 28,4% ja teisese eluaseme puhul 28,1%. See oli kõrgeim tase alates 2000. aastate algusest, kui hüpoteeklaenude intressimäärad kõikusid 30% ringis aastas. Hüpoteeklaenu täiskulu koos kõigi kulude ja kindlustusega Sberbankis on teisese eluaseme puhul 30,3–35% ja uusehitiste puhul 30–34,7%. Seega kolmekümneaastane hüpoteek uuele hoonele 10 miljoni rubla (95 000 eurot) eest minimaalse sissemaksega 15,1% ja kuumakse 217 763 rubla (2073 eurot) läheb maksma 44,8 miljonit rubla (426 000 eurot).
Hüpoteeklaenu keskmine maksumus on 10 parima turuosalise seas juba ületanud 30%. See on reaktsioon baasintressimäära rekordilisele tõusule (kuni 21%) oktoobris ja ootusele keskpanga poliitika karmistamisele detsembris. Nüüd võib kogu eluasemelaenu tähtaja enammakse olla seitsmekordne ja kuumakse on 250 000–300 000 rubla (2380-2857 eurot). Rahandusministeeriumi andmetel on venemaal vaid 3,2% töötavatest elanikest sissetulek üle 200 000 rubla (1904 eurot) – ehk 2 miljonit töötajat 64 miljonist. Vähemalt 97% töötavatest venelastest on hüpoteeklaenud.
14. Aeroflot on alustanud personalipuhastusi Aerofloti kontserni kuuluva venemaa suurima lennukihooldusteenuse pakkuja Aeroflot Technics juhtkonnas. Põhjuseks oli ettevõtte ebarahuldav tegevus. Anonüümseks jääda soovinud allikas teatas sellest Sirenale lennufirma töötajate hulgast.
Koondamised hõlmasid ettevõtte peadirektorit Mihhail Korobovitš, kes juhtis seda alates 2015. aastast, tema asetäitja tootmises Juri Udovenko, personalijuhtimise osakonna direktor Julia tšitško ja ettevõtte turvateenistuse juht Sergei Grudinov. Uueks peadirektoriks saab Marat Tereštšenko, kes juhtis varem S7 grupi S7 Engineeringut. Selle ametisse nimetamise kinnitas Aerofloti pressiteenistus.
Juhtkond nimetab koondamiste peamise põhjusena ettevõtte madalat tootlikkust, mida seostatakse lennukite pikaajaliste remondiaegadega, mis sageli põhjustab lendude hilinemisi. Allikas märkis, et selle põhjuseks on terav kvalifitseeritud personali puudus. Probleemi süvendab töötajate suur voolavus: mõnes osakonnas lahkub madala palga ja liigse töökoormuse tõttu mõne kuuga kuni 20 inimest. Olukord mõjutab ka plaanilise hoolduse ajastust, mis sageli viibib.
Aeroflot Technics on spetsialiseerunud selliste lennukimudelite nagu Boeing 737, 747, 777, Airbus A350, A330, A320Family ja Suhhoi Superjet 100 teenindamisele.
Pärast sõja puhkemist Ukrainas on venemaa lennutööstust ähvardanud ulatuslikud sanktsioonid: Euroopa Liit, USA ja teised riigid on venemaa lennukitele taeva sulgenud ning tootjad Boeing ja Airbus on lõpetanud varuosade tarnimise, toe ja hoolduse. Praegustes tingimustes on lennufirmad sunnitud otsima alternatiivseid varuosade allikaid ja tegelema lennukite „kannibaliseerimisega”. Lisaks lubasid lennuametid kasutada osi, mis ületasid kehtestatud standardeid. Kõik need tegurid on toonud kaasa lennuõnnetuste arvu kasvu: Föderaalse Lennutranspordiagentuuri andmetel toimus 2023. aastal venemaal ligikaudu 700 lennuintsidenti, millest üle poole olid põhjustatud tehnilistest riketest.
Konsultatsioonifirma Oliver Wymani hinnangul võib 2026. aastaks venemaa lennukiparki vähendada enam kui poole võrra. 2022. aastal määras Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon (ICAO) pärast lennuohutusauditit venemaale „punase lipu” – märgi madalast ohutustasemest, mida on peale Venemaa veel vaid kolm riiki: Bhutan, Demokraatlik Vabariik Kongo ja Libeeria.
15. vene sõjaväelased lasid Donetski oblastis Pokrovski rajoonis maha viis Ukraina sõjavangi, teatas Ukraina peaprokuratuur. Osakonna teatel juhtus juhtum novembris. Petrovka küla lähedal ümber piiratud Ukraina relvajõudude kaitseväelased andsid alla, misjärel nad sunniti maas lamama ja seejärel avati nende pihta tuli, väidab uurimine. Ukraina pool avaldas väidetavalt droonilt tehtud foto. Fotol kuus sõjaväevormis inimest: viis maas lamamas ja üks relva kõrval seismas. Sellele teabele pole veel sõltumatut kinnitust.
Ukraina vangide hukkamise juhtumid ei ole üksikud. Ukraina peaprokuratuur alustas oktoobris uurimist Nikolaevka ja Suhhoi Jari külade lähedal relvad maha pannud 16 sõjaväelase mõrva kohta. Esitatavas videos on näha, kuidas Ukraina relvajõudude võitlejad tulevad metsavööndist välja, panevad relvad maha ja seisavad rivis, misjärel avavad nende pihta tule. Haavatute elu lõpetatakse järellaskudega.
Septembris avaldas CNN kaks Ukraina luure edastatud videot, mis väidetavalt näitasid, kuidas vene väed tapavad alla andvaid ukrainlasi. Seejärel väitis Ukraina peaprokurör, et riigis uuritakse 28 taolise mõrvajuhtumit, milles hukkus vähemalt 62 inimest.
Hersoni piirkonnaprokuratuur algatas aprillis sõjaseaduste rikkumise juhtumi pärast seda, kui ilmus video kolme Ukraina vangi tulistamisest Krõnki küla lähedal. Kaadril on näha, kuidas vene relvajõudude mundris mees tulistab relvastamata vange.
ÜRO seiremissioon registreeris 32 Ukraina võitleja hukkamist 2023. aasta detsembrist 2024. aasta veebruarini. Relvad maha pannud sõdurite tapmised toimusid 12 eraldi intsidendiga, mis on oluliselt suurem kui varasematel perioodidel, märkis ÜRO.
vene armee tulistab aga mitte ainult sõjavange, vaid ka Ukraina tsiviilelanikkonda. Mais teatas Ukraina siseminister Igor Klimenko, et Harkovi oblastis vene sõjaväelased takistasid tsiviilisikute evakueerimist, ajasid nad keldritesse ja tapsid vähemalt kaks inimest.
16. NATO Parlamentaarne Assamblee võttis vastu resolutsiooni, milles kutsuti eraldi punktis Põhja-Atlandi alliansi liikmeid üles varustama Ukrainat keskmaarakettidega.
Dokument sisaldab üleskutset NATO liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele:
venemaa ja Põhja-Korea vastaste sanktsioonide tugevdamine;
varustada Ukrainat kõigi enesekaitseks ja edasise agressiooni tõkestamiseks vajalike vahenditega, sealhulgas keskmaarakettidega.
Ülemraada alalise delegatsiooni juht NATO parlamentaarses assamblees, rahvasaadik Jehor Tšernev selgitas, et tegemist on 1000–5500 km lennuraadiusega rakettidega, mis on võimelised lööma strateegilist sügavust vene Föderatsioonis. Ta tõi näiteks Ameerika raketid Tomahawk.
„Ukraina delegatsioonil õnnestus veenda lääne kolleege minu ettepanekut toetama ja lisama selle punkti assamblee järgmise istungjärgu resolutsiooni. See otsus on esimene samm, mis loob õigusliku aluse ja annab NATO liikmesriikide valitsustele põhjuse teha vastav otsus,” kirjutas Tšernev.
Lisaks kutsutakse resolutsioonis NATO liikmesriike üles toetama Ukraina jõupingutusi rahu saavutamiseks, mis on välja toodud president Zelenski rahuvalemis, jääma truuks põhimõttele „ei midagi Ukrainast ilma Ukrainata” ning tõhustama jõupingutusi, et aidata Ukrainal saada 33. võimalikult kiiresti alliansi liikmeks.
17. Lühiuudised
šoigu kohtub Kabulis Afganistani siseministeeriumi juhi, kunagise enim tagaotsitava Talibani võitleja Sirajuddin Haqqaniga.
Järgmisest aastast hakkab venemaa presidendi administratsioon hindama kuberneride efektiivsust, sealhulgas piirkonna sündimuse järgi. Madala töötulemuste eest ähvardavad ametnikke sanktsioonid kuni tagasiastumiseni, teatab Vorstka, viidates oma allikale valitsuses.
„Dollar kahaneb, rubla tugevneb”: eile oli Moskva börsil dollar 105 rubla, euro 110.
Leedu toetab Prantsusmaa ideed saata Ukrainasse Lääne väed ja kui Pariis otsustab seda teha, ei vaja ta NATO luba. Seda ütles Leedu suursaadik alliansi juures.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Viimased uudised
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
