Riigikaitselise inimvara kompleksuuring: kaitseväe võimearendused pakuvad tehniliste oskuste näol ajateenijatele isiklikku kasutegurit
Avaldatud: 4 märts, 2026
Kompleksuuringu läbiviimine Taara linnakus. Foto: n-ltn Kristjan-Hendrik Paavo Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi poolt läbiviidava iga-aastase riigikaitselise inimvara kompleksuuringu tulemused näitavad, et ajateenijad kohanevad teenistusega üldjoontes hästi ning üha enam nähakse ajateenistusest saadava kasutegurina erinevaid tehnilisi oskusi, mida võib seostada kaitseväe uute võimete arendamisega.
Värskelt ilmunud uuringuaruandest ilmneb, et üha enam ootavad noored ajateenistuse panust nende isiklikku arengusse ja aasta-aastalt on kasvanud ka tunnetus, et kaitsevägi seda pakub. Ajateenijad peavad tsiviilellu ülekantavatest oskustest kõige olulisemaks konkreetseid ja vahetult rakendatavaid tehnilisi pädevusi. Tehniliste pädevuste nimetamine ülekantavana tsiviilellu on viimastel aastatel olnud tõusutrendis, mis võib viidata kaitseväe enda tehnilisemaks muutumisele, kuna organisatsiooni areng ja kaitse-eelarve tõus on võimaldanud hankida erinevaid uusi tehnoloogilisi lahendusi, millega ajateenijad kokku puutuvad. Kuigi noored näevad ajateenistust suurel määral isikliku arengu võimalusena, näitavad andmed ka selgelt 2022. aastal alanud Ukraina täiemahulise sõja mõju. Pärast sõja algust on märkimisväärselt suurenenud arusaam ajateenistuse vajalikkusest riigi julgeoleku tagamisel.
Uuringus vaadeldi ka ajateenijate kohanemist teenistusega. Selgus, et ajateenijad kohanevad endi hinnangul kõige paremini elamistingimuste, füüsilise koormuse ja väljaõppega kaasneva vaimse pingega. Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli uurimisrühm on uurinud ajateenistusega kohanemist ka koostöös Leedu, Soome, Rootsi, Norra ja Šveitsi teadlastega. Kuue riigi võrdlused näitasid, et kõige paremini kohanesid Põhjamaade ning kõige kehvemini Šveitsi ajateenijad. Eesti ajateenijate tulemused jäid Põhjamaade ja Šveitsi vahele. Erinevusi kohanemises saab selgitada ajateenistusse värbamise eripäradega, erinevate militaarväärtuste ja ootustega, sotsialiseerimise ning teenistuse korralduslike lahendustega. Eesti ajateenijad paistsid paremini kohanevat perest ja sõpradest eemalolekuga ning ajateenistuse füüsilise ja vaimse pingega.
Riigikaitselise inimvara kompleksuuringu osana uuritakse ka reservväelasi. Analüüsides õppuse Siil 2025 reservväelaste küsitlusuuringu andmeid selgub, et suur osa reservväelastest tuleb õppekogunemisele positiivse meelsusega (80%). Õppusel hinnati kõige positiivsemalt ülemate suhtumist õppekogunemisel osalejatesse, üksuse ühtekuuluvustunnet ja sidusust ning iseenda sooritust ülesannete täitmisel.
Läbi aastate on üheks kõige kriitilisemaid hinnanguid saanud teguriks õppekogunemistel osalemise juures olnud õppusel viibimise aja eest makstav toetus. 2025. aastal aga suurendati õppusel osalemise eest makstavaid kompensatsioone, samuti on tehtud selgitustööd tööandjate seas, et ka nemad annaksid oma toetava panuse reservväelaste õppustel osalemisse. Selle töö tulemuslikkus kajastub Siil 2025 õppusel läbiviidud küsitluse tulemustes. Kui 2023. ja 2024. aasta Kevadtormil pidas õppusel viibimise eest makstavat toetust väga või pigem heaks ligikaudu 40%, siis 2025. aasta Siil õppekogunemisel ületas see 50%.
Samas selgub, et tööandja poolset kompenseerimist esineb rohkem suurema sissetulekuga reservväelaste puhul, mis võib tuleneda väga erinevatest asjaoludest. Ühelt poolt on madalama sissetulekuga reservväelaste puhul reaalsissetuleku kadu õppusel osalemisel väike, seega ei pruugi tööandjad tajuda vajadust õppustel osalemise toetamiseks. Teisest küljest on tegemist ka valdkondliku erinevusega. Valdkondades, kus toetust saanud reservväelaste osakaal on suurem (näiteks pangandus, kindlustus, elektroonika, telekommunikatsioon, IT), on ettevõtetel paremad majanduslikud võimalused toetuse maksmiseks ning ka seal töötavate reservväelaste sissetulekute tase on enamasti keskmisest suurem.
Aruanne tugineb 2024.–2025. aasta riigikaitselise inimvara kompleksuuringu küsitlustulemustele. Uurimisrühm tänab kõiki, kes uuringus osalesid ja andsid sellega olulise panuse riigikaitse olukorra kaardistamisesse.
Alates 2016. aastast on Kaitseväe Akadeemia koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudiga läbi viinud riigikaitselise inimvara kompleksuuringut. Selle peamine eesmärk on süstemaatiliselt koguda ja analüüsida ajateenistuses olijate ning õppustele kutsutute arvamusi ja hoiakuid, et tagada väljaõppe parem korraldus, tõhustada juhtimist ning arendada laiemalt kaitsevaldkonda.
Kaitseväe inimvara kompleksuuringute raportitega saab tutvuda Kaitseväe Akadeemia kodulehel.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
