Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Radoonirisk Eestis. Allikas: Krista Saariku doktoritöö

Teisipäeval, 19. detsembril toimub Keskkonnaministeeriumis radooniseminar,  mille eesmärk on tutvustada kavandatavaid muudatusi õigusloomes, jagada radoonialast infot ja parandada inimeste teadlikkust radooniga seonduvatel teemadel.

Seminaril teevad ettekande Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti spetsialistid radooni valdkonna reguleerimisest Eesti õigusloomes ja radoonisisalduse mõõtmistest elu- ja tööruumides. Lisaks räägitakse radoonikaitse meetmete kasutamisest uutes ja olemasolevates hoonetes ning tutvustatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastatud ning Eesti Geoloogiakeskuse koostatud Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlast.

Seminaril osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine. Registreerimiseks tuleb hiljemalt 15. detsembriks saata e-kiri Keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna peaspetsialistile Maris Arrole (maris.arro@envir.ee).

Seminari päevakavaga saab tutvuda siin.

Taust:

Radoon kujutab Eestis väga tõsist ohtu tervisele, kuna Eesti  on nii Euroopas kui kogu maailmas üks radoonirikkamaid piirkondi. Möödunud, 2016. aastal valmis Tallinna Ülikooli juures Krista Saariku radooni-alane teadustöö, kust tuleb välja, et Põhja-Eestis pole praktiliselt kohta, kuhu saaks maja ehitada ilma spetsiaalsete radooni tõketeta. Radooni sisaldus pinnases ületab Põhja-Eestis, sealhulgas Tallinnas, eriti aga Maardus ja Viimsis mitmekordselt tervisele lubatud norme. Viimsi on üks radoonirikkamaid, seega tervisele ohtlikumaid piirkondi Eestis.

Teadustööst tuleb välja, et radooni taset tuleks mõõta sügisel ja talvel, mil tasemed on kordades kõrgemad kui kevadel ja suvel.

Radoon värvitu ja lõhnatu radioaktiivne gaas. Radoon on kogu maailmas lisaks suitsetamisele üks peamisi kopsuvähi põhjustajaid. Kopsuvähk on omakorda kõige levinum vähitüüp. Ühtlasi põhjustab radoon muid tervisehädasid nagu seedeprobleemid, nõrkus, palavik, higistamine ja juuste väljalangemine.

Radoonioht Viimsis. Allikas: Krista Saariku teadustöö

Viimased uudised