Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Lõuna Ringkonnaprokuratuur esitas Tartu endisele abilinnapeale Valvo Semilarskile süüdistuse eriti suures ulatuses ja korduvas toimingupiirangu rikkumises ning saatis kriminaalasja üldmenetluses kohtusse.

Süüdistuse kohaselt osales Tartu endine abilinnapea Valvo Semilarski aastatel 2015 kuni 2017 kokku enam kui kolmekümnel korral linnavalitsuse istungitel otsuste vastuvõtmises või nendele eelnenud toimingute tegemises, millest oleks end isiklike huvide tõttu pidanud taandama. Toimingud ja otsused, millest Semilarski end ei taandanud, olid muuhulgas seotud Tartu linnas tegutsenud äriühingutega, mille omanike või juhtidega ta töövälisel ajal isiklikul tasandil aktiivselt suhtles.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Margus Grossi sõnul oli Semilarski äriühingutega seotud läbi sõprussuhete nende juhtide ja omanikega ning läbi majanduslike suhete, kus üks osaline oli Valvo Semilarski või temaga seotud äriühing. „Erinevate toimingupiirangu rikkumiste ulatus oli süüdistuses suur ja ühel juhul ka eriti suur ehk enam kui 400 000 eurot. Kõigil nendel juhtudel, kus Valvo Semilarski selliste otsuste vastuvõtmises osales, oleks ta end isiklike huvide tõttu taandama pidanud, kuid enam kui kolmekümnel korral seda ei teinud,“ ütles prokurör.

Tänavu juulis kuulati prokuratuuris täiendavalt üle altkäemaksu andmises kahtlustatav. „Varem kohtueelse uurimise ajal kahtlustatav uurijatele ütlusi ei andnud. Nüüd kuulasime kahtlustatava uuesti üle ja ta avas endaga seotud äriühingute ning Valvo Semilarski vahelisi seoseid. Nende uute asjaolude valguses ei olnud võimalik Valvo Semilarskile süüdistust altkäemaksu võtmises esitada. Kriminaalmenetluses oli piisavalt tõendeid Valvo Semilarskile altkäemaksu kahtlustuse esitamiseks, kuid süüdistuse esitamiseks sellest ei piisanud,“ ütles Gross. Valvo Semilarskile oli esitatud kahtlustus nii toimingupiirangu rikkumises kui ka altkäemaksu võtmises, mis mõlemad on teise astme kuriteod. Prokuratuur lõpetas menetluse altkäemaksu võtmise kahtlustuse osas, muus osas on kriminaalasi kohtusse saadetud.

Toimingupiirangu rikkumine on Grossi sõnul oluline korruptsioonikuritegu, mis mõjutab ettevõtjate vahelist ausat konkurentsi ja seeläbi usaldust riigi suhtes. „Kuigi toimingupiirangu rikkuja otsest isiklikku kasu ei saa, saavad kasu tema tegevusest mõjutatud ettevõtted ja inimesed, sest neil tekib antud juhul linnavalitsusega asju ajades teiste ees eelis,“ lisas Gross.

Toimingupiirangu rikkumise puhul paneb kuriteo toime ametiisik. Ametiisiku poolt toimingupiirangu rikkumisest kasu saanud ettevõtted ei ole kuritegu toime pannud ja neile süüdistust ei esitata.

Kohtueelse menetluse viis läbi Kaitsepolitseiamet Lõuna Ringkonnaprokuratuuri juhtimisel. Kohus ei ole eelistungi aega veel määranud.

Kommentaarid

Viimased uudised