Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 21. aprill 2026:

lõunarindel parandas Ukraina seisu ja venemaa on suurendanud kulla müüki eelarve aukude lappimiseks.

1. Kõik sihtmärgiks sobib.

2. Valusad löögid jätkusid.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusteta.

8. Donetsk: väidetavalt olla Ukraina omadel jätkuvalt Mõrnohradis kand maas…

9. Lõunarinne: Ukraina edenes.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa müüs oma eelarvepuudujäägi rahastamiseks 22 tonni kulda.

12. matvijenko tegi ettepaneku kolida venelased avaratesse kodudesse ja istutada kõikjale lilli, et demograafilisest katastroofist üle saada.

13. Nafta ja gaasi osakaal venemaa majanduses on langenud üheksa aasta madalaimale tasemele.

14. Tuapses ilmusid teated „naftasest vihmast” naftaterminali tulekahju ajal.

15. VPN-vastase võitluse tõttu on välismaal viibivatel vene turistidel juurdepääs valitsuse ja pangateenustele suletud.

16. Ukraina naljamees imbus venemaa tööstus- ja kaubandusministeeriumi videokonverentsi ning postitas sellest video, milles solvas venemaa ametnikke.

17. Lühiuudised

vene sõjandusblogija Rybar (kremlimeelne) on hakanud kurtma, et venemaa kaotab kõik edusammud, mida ta on Zaporižja lähedal toimunud pealetungis viimase aasta jooksul saavutanud. Tema sõnul mängib suurt rolli Ukraina relvajõudude ülekaal droonide ja väljaõppinud operaatorite osas. Samuti on sagenenud droonide rünnakud venemaa konvoidele Melitopoli piirkonnas. Mõne viimase nädala trend vene sõjablogijate kanalitel on muutunud üha hüsteerilis-kriitilisemaks ehk siis hüsteeriast leiab ka põhjendatud kriitikanooli…k ipuvad kohati tekstid aga siin avaldamiseks mitte kõlbulikud olevat… liialt igattüüpi vandesõnu jagub… ja neid vene keeles ikka väga-väga palju.

Kokku registreeriti viimase 24 tunni jooksul 174 lahingukokkupõrget. Suurim aktiivsuse tõus Kupjanski kandis (17), mujal umbes tavapärane surumine ehk siis ikka aktiivsemad lõigud Kostjantõnivka, Pokrovsk ja Huljaipole. Nägi ka kolme soomuki hiilimist piki põlluserva… eip neist ükski terveks jäänud… aga jõudsid draakonihammasteni.

Eile sooritas vaenlane ühe raketirünnaku, kasutas kahte raketti, viis läbi 78 õhurünnakut, heites alla 239 juhitavat pommi. Lisaks 8953 kamikaze-drooni ja viis läbi 3232 kaudtulelasku, sealhulgas 101 mitmikraketisüsteemidega. Õnneks tabatakse kaudtuleüksusi tihedalt ning sama saatus on ka muul tagalatoetuselemendil.

1. 20. aprilli õhtul algatasid vene väed Harkivile teise rünnaku: linna Holodnohirski linnaosas on inimohvreid.

21. aprilli öösel korraldasid vene okupandid Sumõle ulatusliku droonirünnaku, tabades meditsiiniasutust ja kahjustades maju. Rünnakus sai vigastada kuus inimest.

venemaa rünnakute tagajärjel sai Dnipropetrovski oblastis vigastada neli inimest. Kohaliku sõjaväevalitsuse juht Oleksandr Ganža Telegramis: „Neli inimest sai vigastada. Vaenlane ründas piirkonna kahte rajooni peaaegu 10 korda droonide, suurtükiväe ja õhupommidega. Täpsemalt vigastasid ründajad Nikopoli oblastis kahte noormeest vanuses 16 ja 18 aastat. Ohvrid viidi mõõdukas seisundis haiglasse. Sõnelnõkivštštšina rajoonis sai vigastada veel kaks inimest. 65-aastane mees viidi mõõduka seisundiga haiglasse, 40-aastast meest ravitakse ambulatoorselt”.

2. CyberBoroshno analüüs: SBU ja HURi operatsioonid ründasid Sevastopoli lahes 17.–19. aprillini viit venemaa Musta mere laevastiku laeva. Sihtmärkide hulgas olid mitu Projekt 775 maabumislaeva Jamal, Azov ja Olšanski, samuti Nikolai Filtšenkov ja alus Slavutõtš.

Tuapse sadama naftarajatised on endiselt leekides pärast Ukraina droonirünnakuid.

Ukraina droonid tegid täna öösel pikema ajalise rünnaku Novotšerkasskile Rostovi oblastis, mille jooksul teatati kümnetest plahvatustest, sähvatustest ja õhutõrjetegevusest.

Kohalike teatel kuuldi Sakski rajoonis (Krimm) võimast plahvatust.

3. Sumõ: muutusteta.

4. Harkiv: muutusteta.

5. Kupjansk-Kreminna: uut infot polnud.

6. Siversk: muutusteta. Kuna on palju reljeefi ja metsatukke ja viirge, siis ala kipub olema sobilikum varjatud liikumiseks ja kumbki pool üritab siin seda ära kasutada aga hetkel rinne peab.

7. Bahmut: muutusi rindejoones ei tuvastanud. Jätkuvalt suudab vene pool jooskvalt tuua Kostjantõnivkasse rohkem koosseisu, kui neid jooksvalt suudetakse likvideerida aga see pole veel toonud kaasa rindejoone muutusi linnas aga oht on. Nii kiire vene poole üksuse kulu aga peaks hakkama rohkem mõju avaldama võimekusele hoida tihedat konveierit töös.

8. Donetsk: et Ukraina omadel veel kand Mõrnohradis ühes nurgas maas on, oli üllatus…

Eilse seisuga tundub, et kõik uued vene poole edenemised ja uued eesmised possad on jooksvalt likvideeritud. Küll näitab toimuv, et Ukraina omad on siiski Hrõshõne asula maha jätnud (viimati oli neil kontroll asula loode- ja põhjaosas) ning vist suurim üllatus siinsel lõigul viimasel ajal…

Ukrainskaja Pravda allikad Pokrovski sektori sõjaväelaste seas:

vene armee on Donetski oblastis asuva Mõrnohradi peaaegu täielikult enda alla haaranud ning on sinna täielikult paigutanud oma suurtükiväe ja mehitamata õhusõidukite taristu. Sellest hoolimata hoiavad Ukraina väed endiselt positsioone linna põhjaservas. „Vaenlane liigub vabalt kogu linnas – mitte ainult lõunas, vaid ka kesklinnas ja põhjas. Nad on paigutanud taristu oma pilootidele, kes tegutsevad nii Mõrnohradi põhjaosas kui ka kaugemal. Neil on mitu stardipunkti. Samal ajal varuvad nad suurtükiväge. Mitmes piirkonnas on isegi märke juhtimispunktidest ning paigutatud on side- ja elektroonilise sõjapidamise varustust. Me ei saa enam vaenlast Mõrnohradi lõunaosas rünnata.”

Üksikasjad: UP esitatud teabe kohaselt on edasine positsioonide hoidmine Mõrnohradi põhjaosas ebapraktiline. Linnaserva jäänud väed tuleb tagasi tõmmata. Kõik linna lähenemised jäävad pommitamise tsooni. Svetle ja Rivne ümber, kahe küla ümber Pokrovski ja Mõrnohradi vahel, on pikka aega moodustunud tasku.

Endani varasemalt selline info Ukraina tasku kohta jõudnud…

9. Lõunarinne: muutustega.

Ida osas on näha jätkuvat Ukraina aktiivsust ning jalaväega jätkatakse vene poole possade puhastamist (üldjuhul ikka oma droonide kate pea kohal aga alati ei aita seegi).

Sektori lääneservas on suutnud Ukraina omad surda vene poole tagasi lõuna suunas. Esilgne info näitab, et Ukraina sõdureid ründasid vene droonid Prõmorske küla (enne sõda 1000 elanikku) lõunaosas, sestap päris pikalt edasi saadi.

10. Herson: muutusteta.

11. Alates 2026. aasta algusest on venemaa keskpank müünud 21 772 tonni kulda eelarvepuudujäägi rahastamiseks, mis ulatus märtsis 4,6 triljoni rublani (46 miljardi euroni) aasta alguse madalate nafta- ja gaasitulude tõttu.

venemaa kullavarud vähenesid 1. aprilli 2026 seisuga 0,7 miljoni troiuntsi (u31 grammi) võrra 74,1 miljoni troiuntsini, sealhulgas vähenesid märtsis 0,2 miljoni untsi võrra, teatas keskpank esmaspäeval.

Moskva börs teatas, et 2026. aasta märtsis suurenes väärismetallide turul kullatehingute maht eelmise aasta märtsiga võrreldes enam kui 3,5 korda, ulatudes 42,6 tonnini (28,6 tonni swap-tehingutes ja 14 tonni spot-tehingutes). Rublades suurenes maht viiekordseks, ulatudes 534,4 miljardi rublani.

„Müük eelarvepuudujäägi rahastamiseks võib jätkuda valitsuse kulutuste järsu suurenemise taustal võrreldes eelarveeesmärkidega. venemaa keskpanga selline kulla müük reservidest on üsna kooskõlas teiste keskpankade tegevusega, eriti arengumaades,” tsiteerib Reuters Freedom Finance Globali juhtivat analüütikut Natalia Milchakovat.

Alates 2025. aasta sügisest on venemaa keskpank siseturul teinud kulla ostu- ja müügitehinguid, mille likviidsus on suurenenud, peegeldades rahandusministeeriumi sarnaseid tehinguid riikliku heaolufondiga (NWF). Kulla müük võimaldab keskpangal säilitada ka vajaliku valuutade mitmekesistamise taseme oma reservides, mille kogumaht on ligi 775 miljardit dollarit, millest kulla osakaal on viimastel aastatel selle hinnatõusu tõttu märkimisväärselt suurenenud.

venemaa kogus oma kullavarusid peamiselt aastatel 2002–2025, ostes üle 1900 tonni kulda. Enamik neist ostudest toimus aastatel 2008–2012 (veidi üle 500 tonni) ja aastatel 2014–2019 (üle 1200 tonni). Alates 2020. aastast on venemaa kulla netoostud ulatunud kokku 55,4 tonnini, ütles Finami analüütik Nikolai Dudtšenko.

„Praegu müüvad mitmed keskpangad jätkuvalt kulda kulude, sealhulgas kaitsekulutuste katteks, samuti riiklike valuutade vahetuskursside toetamiseks energiahindade ja vahetuskursside tõusu tõttu,” ütles Dudtšenko.

„Paljud keskpangad ostsid varem kulda eesmärgiga müüa seda kõrge hinnaga, kui see on hädavajalik, ning arvestades keerulist geopoliitilist olukorda ja ebakindlust maailmamajanduses, näib, et selline pakiline vajadus on tekkinud sel aastal,” ütles Miltšakova. Eelkõige müüb Türgi keskpank oma reservidest välisvaluutat, et stabiliseerida odavnevat liiri.

Freedom Finance Global hindab, et kulla nõudlus tulevikus oluliselt ei vähene, kuna see on dollari kõige tõsisem konkurent reservvaluutana. „Kui kulla hind on madal, siis korrektsioonide ajal ostavad keskpangad kulda ja pikas perspektiivis, kui hinnad on kõrged, müüvad nad seda, et saada likviidsust oluliste ülesannete täitmiseks, sealhulgas pangandussüsteemi stabiliseerimiseks. Järgmise kahe kuu jooksul peaksid meie prognoosi kohaselt kulla hinnad tõenäoliselt naasma 5000 dollarini troiuntsi kohta,” ütles Milchakova.

Kulla hind langes esmaspäeval tugevama dollari ja Hormuzi väina sulgemise järgselt suurenenud inflatsioonihirmude tõttu. Kulla hind langes 4797,79 dollarini troiuntsi kohta, saavutades madalaima taseme alates 13. aprillist.

12. Ülevenemaalisel munitsipaalfoorumil „Väike kodumaa – venemaa tugevus” esinedes esitas Föderatsiooninõukogu spiiker valentina matvijenko retsepti riigi päästmiseks väljasuremisest. Ta usub, et venelased peaksid lõpetama korterites elamise vähestes suurlinnades ja hakkama ehitama üle kogu riigi avaraid maju, kasvatama suuri peresid ja istutama oma hoovidesse lilli. „Minu arvates peaks see olema tulevikupilt. Pered ei taha lapsi saada, kui hoovis paistavad mänguväljaku või spordiväljaku asemel roostes torud ja kõnniteedel on lapsevankriga võimatu liikuda jne,” teatas spiiker (tsiteeris Interfax).

Ta lisas, et territooriumide rahvaarvu vähenemine kujutab endast venemaale strateegilist ohtu. „Me ei saa seda lubada – ei riikliku julgeoleku ega majandusarengu seisukohast… Alates sellest aastast kuulutame kõigis omavalitsustes välja lillede istutamise kampaania,” ütles spiiker, ähvardades isiklikult minna ja kontrollida, kui vastutustundlikult on kohalikud võimud algatust ellu viinud.

Föderatsiooninõukogu spiikri ettepanekud tulevad venemaa demograafilise katastroofi keskel. Rosstati andmetel langes sündide arv 2024. aastal 1,222 miljonini, mis on madalaim tulemus alates 1999. aastast. 2025. aasta esimeses kvartalis langes sündimus veel 4%, 288 800 lapseni, mis demograafi Aleksei Rakša sõnul on madalaim tulemus alates 18. ja 19. sajandist. Loomulik rahvastiku vähenemine oli 2024. aastal ligi 600 000 inimest. Pärast nende arvude avaldamist sulgesid võimud detailse demograafilise statistika.

Summaarne sündimuskordaja (keskmine laste arv naise kohta) on langenud kümnendat aastat järjest, ulatudes 2025. aastal 1,374-ni. putini poolt 2018. aastal käivitatud riiklik projekt Demograafia ei ole tulemusi andnud: aastatel 2018–2023 ületas suremus sündide arvu 3,4 miljoni võrra. ÜRO prognooside kohaselt püsib suremuse ja sündide vahe venemaal 500 000–700 000 inimese juures aastas kuni 2070. aastateni ning isegi ränne ei peata langust: 2100. aastaks väheneb venemaa rahvaarv koos immigrantidega 126 miljonini – madalaimale tasemele alates 1965. aastast.

13. putini unistus on täitunud: venemaa võõrutab end naftast. Rosstati andmetel oli nafta- ja gaasisektori osakaal venemaa SKP-s eelmisel aastal 13%. See on madalaim alates 2017. aastast, mil agentuur hakkas neid andmeid arvutama ja avaldama.

Aasta jooksul vähenes nafta- ja gaasisektori osakaal 3 protsendipunkti võrra. Isegi pandeemia ajal, kui naftahinnad langesid ja tootmine vähenes, oli selle osakaal suurem (14%). Nafta- ja gaasisektori osakaal majanduses vähenes aasta jooksul: esimese kvartali 15,5%-lt neljanda kvartali 11,6%-le.

Nafta- ja gaasisektori osakaal majanduses on tihedalt seotud ülemaailmsete hindadega. Andmete avaldamise üheksa aasta jooksul saavutas see haripunkti 2018. ja 2022. aastal (vastavalt 20,7% ja 20%), kui naftahinnad olid kõrged, ning saavutas madalaima punkti 2020. ja eelmisel aastal.

Tööstusharu arengut pidurdasid sanktsioonid, OPEC+ lepingu alusel kehtestatud tootmispiirangud, madalad hinnad ja tugev rubla. Rosstati andmetel langes nafta- ja gaasiettevõtete käive aastaga 16,7% 19,9 triljoni rublani, samas kui kasum peaaegu kolmekordistus (63,9%) 1,9 triljoni rublani. Vähem kui pooled nafta- ja gaasiettevõtetest (49,1%) olid eelmisel aastal kasumlikud, võrreldes 60,7%-ga 2024. aastal.

See mõjutas eelarvet: nafta- ja gaasirendi languse tõttu tuli seda eelmisel kevadel muuta, vähendades nafta- ja gaasitulusid 2,6 triljoni rubla võrra. Selle tulemusel vähenesid need aastaga ligi veerandi võrra (23,8%), ulatudes 8,5 triljoni rublani, ja nende osakaal eelarvetuludes oli 22,7%, võrreldes 30,3%-ga 2024. aastal.

Nafta ja gaasi tegelik roll venemaa majanduses on palju suurem kui nende osakaal SKPs. „Nende tekitatud rent imbub majandusse valitsuse kulutuste, kõrgete palkade (mis on nafta- ja gaasitootmises kaks korda keskmisest kõrgemad), tarnijatele tehtavate maksete ja muude allikate kaudu,” selgitas Indiana Ülikooli professor Michael Aleksejev. Rosstati arvutuste kohaselt hindas ta nafta- ja gaasirendi kogumahuks 2021. aastal 24% SKPst, võrreldes sektori 18,7% osakaaluga.

Kütuse- ja energiasektor täidab nüüd, nagu ka nõukogude ajal, lisaks traditsioonilisele energiavarustuse funktsioonile ka struktuurilist, tasakaalustavat funktsiooni, märkis VEB-i peaökonomist Andrei Klepach. Nafta jääb venemaa majanduse oluliseks osaks veel 10–15 aastaks, genereerides suurema osa tuludest, kuid see pole ilmselgelt kõige lootustandvam, ütles putini administratsiooni personaliülema asetäitja maksim oreškin.

Ilma radikaalsete muutusteta väheneb naftatootmine venemaal aeglaselt, kuid kindlalt – mitte paar protsenti aastas; selle on ette määranud paljud varasemad otsused, ennustab Carnegie Berliini Keskuse ekspert Sergei Vakulenko. Need otsused on loonud rutiini, millest on väga raske välja pääseda. Asepeaminister alexander novak on seda sisuliselt tunnistanud: tootmise suurendamine nõuab aega, investeeringuid ja rahaliste vahendite kaasamist – aeglane protsess. Gaidari Instituudi andmetel mõjutavad sanktsioonid naftatööstuse investeerimiskliimat. Keskpanga monitooringu kohaselt varisesid investeeringud kaevandustööstusesse selle aasta alguses.

14. Krasnodari krais Tuapses sadas 20. aprilli öösel pärast seda, kui Ukraina droonid ründasid kohalikku merenafta terminali. Mustade tilkade fotosid ja videoid postitatakse piirkondlikesse avalikesse gruppidesse. „Kõik oli kaetud õlise kilega ja mustade pallidega. Alguses arvasime, et see on tavaline tolm, aga siis saime aru, et see näeb pigem välja nagu põlenud nafta jäljed,” rääkisid pealtnägijad Astrale.

Oblasti kuberner veniamin kondratjev teatas rünnaku tõttu sadamas puhkenud tulekahjust. Ukraina peastaap teatas, et Ukraina relvajõud ründasid Tuapse naftatöötlemistehast, mis moodustab merenafta terminaliga ühtse tootmiskompleksi: „Registreeriti tabamus mahutipargis, millele järgnes tulekahju kohapeal.”

Tuapses tühistati 20. aprillil koolides ja lasteaedades tunnid. Vaatamata halvenevale keskkonnaolukorrale ei teatanud Rospotrebnadzor õhus liigsest kahjulike ainete kontsentratsioonist. Samuti soovitati elanikel püsida siseruumides, hoida aknad suletuna ning koristada sageli oma kodusid, loputada silmi, nina ja kurku ning juua palju vett. Agentuur soovitas õues kanda maske ja respiraatoreid.

Ukraina relvajõud alustasid oma esimest rünnakut Tuapse naftaterminalile 16. aprillil. Esmaspäeval märgati Mustas meres sadama lähedal 10 000 ruutmeetri suurune naftaleke. Võimud teatasid reostuse piiramiseks poomide paigaldamisest ja kuue aluse – paatide ja naftapüüdjate – saatmisest selle puhastamiseks. Sarnased tööd käivad Tuapse jõe suudmes, kus on samuti lekkinud naftatooteid.

Samal ajal jätkavad päästeteenistused naftatöötlemistehase tulekahju kustutamist. Tulekahju kustutamisse on kaasatud 246 inimest, 73 seadmeüksust ja kaks tuletõrjerongi. Varem põhjustasid droonirünnakud Mustal ja Aasovi merel asuvatele laevadele ning rünnakud rannikuinfrastruktuurile Anapa lähedal naftalekke. Satelliidipiltide kohaselt oli saastunud ala 117 ruutkilomeetrit. Keskkonnakaitsjad hindasid merre voolanud nafta koguseks 300–350 tonni. Naftareostus tappis sadu linde.

15. venemaa populaarsetes puhkusesihtkohtades on Gosuslugi ja muud kodumaised teenused valitsuse VPN-i kasutamise piiramise tõttu kättesaamatuks muutunud, teatas venemaa Reisikorraldajate Assotsiatsioon Kommersantile. „Populaarsetes sihtkohtades – Türgis, Tais, Egiptuses ja Vietnamis – kaob WiFi-ühenduse loomisel ühendus,” ütles ATORi asepresident Artur Muradjan.

Ka venemaa valitsusasutuste, pankade ja suurettevõtete veebisaitidele pole ligipääs kohalike mobiilsidevõrkude kaudu. Näiteks ühe piletiagregaatori rakenduse avamisel kuvatakse teade: „Tundub, et teil on VPN lubatud”, mille järel ühendus kaob.

Selle probleemi lahendamiseks soovitatakse venemaa turistidel kasutada rändlust. See toob aga kaasa lisakulusid ja suurendab nende puhkuse maksumust, hoiatas ATOR. „Tegelikult pole praegu välismaal midagi muud teha kui tavaline mobiiltelefoniteenus,” teatas Muradjan. Ta kurtis ka, et võitluses VPN-i kasutamise vastu“on venemaa võimud blokeerinud juurdepääsu enamikule turismitoodete müügiga seotud teabeallikatele.

Türgis elav venelanna rääkis väljaandele, et tal pole viimasel ajal olnud juurdepääsu kodumaiste pankade ja turuplatside veebisaitidele ja rakendustele. Ta väidab ka, et peab neile juurdepääsuks kasutama VPN-i, mis võimaldab tal oma IP-aadressi muuta venemaa omaks. SRÜ riikides selliseid probleeme aga ei esine.

Alates 15. aprillist on suured venemaa ettevõtted kooskõlas digitaalse arengu ministeeriumiga blokeerinud juurdepääsu oma veebisaitidele neile, kes üritavad neile juurde pääseda lubatud VPN-iga. Selle nõude mittetäitmine ähvardab riikliku akrediteeringu kaotamist, mis tähendab kindlustushüvitiste õiguse kaotamist ja töötajate mobilisatsioonist vabastamise lõpetamist. Võimud eemaldavad rikkuvad veebisaidid ka lubatud veebisaitide nn valgest nimekirjast, mis jääb venemaal sunnitud internetiühenduse sulgemise ajal kättesaadavaks.

Rustelecomi teabe- ja analüüsiagentuuri juht Juri Brjukvin märgib aga, et tavalise välisliikluse eristamine VPN-ühendusest on tehniliselt võimatu. „Seetõttu blokeerivad turuplatsid, operaatorid ja muud osalejad, kes kuuluvad selle nõude alla, praktiliselt kogu välisliikluse,” lisab ta.

16. Ukraina naljamees Jevgeni Volnov osales venemaa tööstus- ja kaubandusministeeriumi kinnisel veebikoosolekul, mis oli pühendatud Ukraina sõjaks mõeldud droonide tootmisele. Ta avaldas intsidendi salvestise, mille käigus ta muuhulgas ropult sõimas venemaa ametnikke ja kutsus neid üles selga hoidma. Enne Volnovi aruteluga liitumist olid konverentsil osalejad kurtnud venemaa droonide tootmise kriitilise sõltuvuse üle Hiinast. „Vasktraate toodetakse eranditult Hiinas. Kui me võtame elektrijuhtmestiku, siis 90% meie toorainest on välismaine. Nad lihtsalt ei tooda seda venemaal,” ütles üks osaleja. „See on Hiina plastik, eks? Sest venemaa plastikut pole olemas,” lisas teine osaleja.

Seejärel sekkus naljamees. Kui üks ametnikest palus saadet katkestada, ütles Volnov: „Kõik teie kuradi … on maha võetud, nii et minge hoidke oma selga. Eriti teie, kiilaspäine.” Viimane sõnum oli adresseeritud aleksei serdjukile, venemaa tööstus- ja kaubandusministeeriumi mehitamata süsteemide ja robootika osakonna juhatajale ning denis manturovi endisele asetäitjale. Astra on kindlaks teinud, et salvestusel on kohal ka sama osakonna teine töötaja aleksandr plotnikov. Video paremas nurgas on 29-aastane daniil abulov, kes konverentsil osalenud kontaktide põhjal otsustades toetab droonitootjaid nende suhtluses Kaitseministeeriumi ja Rahvarindega.

Video sisaldab ka teiste kohtumisel osalejate kontaktandmeid: tööstus- ja kaubandusministeeriumi töötaja aleksandr lõssenko, samuti andrei titov, andrei suhharev ja aisen nesterov. Astra on avastanud, et titov ja suhharev on seotud sõjalis-tööstuslike kompleksidega, samas kui nesterov on justiitsministeeriumi dokumentides loetletud ANO mehitamata süsteemide ja tehnoloogiate keskuse varade kaitse direktorina.

Volnov ise kommenteeris materjale avaldades, et see on alles algus, lisades, et tulevikus võivad kohtumisel osalejad vajada abi tõsiste probleemide lahendamiseks. „Varsti vajate te riiklikku tuge mitte uute töökodade jaoks, vaid selleks, et kuidagi oma tagumikku päästa. See on alles algus, te lurjused,” ütles ta.

17. Lühiuudised

EL on valmis sel nädalal heaks kiitma Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu ning Ungari võib oma veto tühistada, kui venemaa gaasitransiit Družba torujuhtme kaudu taastatakse.

Zelenski ütles, et Ukraina eesmärk on luua aasta jooksul omaenda antiballistiline süsteem, et vähendada sõltuvust Patriot süsteemidest. Ta ütles ka, et lahkumine Donetski ja Luhanski oblastist tähendaks lüüasaamist ja nõrgestaks kaitseliine, lisades, et Ukraina toimib nüüd Euroopa kaitsekilbina.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Viimased uudised