Politsei pidas kinni Ukraina naise, keda kahtlustatakse SIM-boksi haldamises petukõnede tegemiseks
Avaldatud: 21 aprill, 2026Politseinikud pidasid reedel 17. aprillil Tallinnas kinni 20-aastase Ukraina kodaniku, kes kahtlustuse järgi paigaldas Eestisse petukõnede tegemiseks SIM-boksi seadme. Harju maakohus võttis prokuratuuri taotlusel naise kaheks kuuks vahi alla.
Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Elari Haugase sõnul on sel aastal Eestist leitud juba viis SIM-boks seadet tänu heale koostööle partnerasutustega. „Saime vihje võimaliku kuriteo kohta telekommunikatsiooni ettevõttelt, kes märkas oma süsteemis ebatavalisi tegevusi ja sellest teada andis. Kontrollisime infot ning juba järgmisel päeval pidasime kuriteos kahtlustatavana kinni 20-aastase naise, kelle valdusest leidsime SIM-boksi ja hulgaliselt kõnekaarte. Kontrollime põhjalikult igat vihjet, mis meile tuleb ning reageerime koheselt, et võimalikud kurjategijad kiiresti kinni pidada ja kelmide tegevust Eestis takistada,” selgitas Haugas.
Seni kogutud tõendid viitavad sellele, et kahtlustatav hankis SIM-boksi seadme ning hoidis seda töös, et võimaldada telefonikelmidel teha välismaalt petukõnesid Eesti mobiilivõrgu kaudu. „Kahtlustuse järgi oli naise ülesanne hallata SIM-boksi seadet, paigaldada sinna Eestist ostetud kõnekaarte, ühendada seade vooluvõrku ja tagada sellele internetiühendus. Lisaks kolis kahtlustatav seadme ühest külaliskorterist teise, et vahetada internetivõrku ja vältida vahelejäämist,” kirjeldas Haugas.
Praeguseks on politsei tuvastanud mitu kelmusejuhtumit, mida saab seostada konkreetse seadmega. „Kriminaalmenetluses selgitatakse, kas ja mitme juhtumiga on naine veel seotud, kui palju on kannatanuid ning milline võis olla tema kogu roll petuskeemis,” lisab Haugas.
Esialgsetel andmetel nägi petuskeem ette, et telefonikelmid esitlesid end Tele2 ja Telia töötajatena ning küsisid inimestelt nende sideteenuste lepingute kohta. Kelmide eesmärk oli seeläbi petta välja inimeste isikuandmeid ning veenda neid kinnitama Smart-ID või Mobiil-ID PIN-koodidega toiminguid, et võtta kannatanute nimele laenu, saada ligipääs nende pangakontodele või võtta pangaautomaadist välja sularaha.
Prokuratuuri taotlusel ja kohtu loal võeti naine kaheks kuuks vahi alla. „Naisel puudus püsiv sissetulek ning seni kogutud tõendite põhjal oli alust arvata, et vabaduses viibides võib ta jätkata pealtnäha lihtsa raha, ent kuritegeliku tulu teenimist,” ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri prokurör Andrei Voronin.
Haugas toonitab, et mitte ükski riigiasutus ega teenusepakkuja ei palu inimesele ise helistades PIN-koode sisestada. „Oma PIN-koodidega tohib kinnitada ainult neid päringuid, mille oled ise oma seadmes algatanud ning tead, kuhu ja mis eesmärgil sisse logid. Mitte mingil juhul ei tohi võõraga jagada ka oma isikuandmeid, kodust aadressi ega anda talle sularaha.” Ta lisab, et inimestel tuleks ettevaatlikult suhtuda tööpakkumistesse, kus lubatakse lihtsat raha teenimise võimalust ning kahtluse korral tuleks sellistest kuulutustest ka politseile teada anda.
- Foto: PPA
- Foto: PPA











