Siseminister Taro: anname abipolitseinikule parema väljaõppe ja suurema vastutuse
Avaldatud: 11 mai, 2026
Siseminister esitas Riigikogule uue abipolitseiniku seaduse tervikteksti, mille eesmärk on luua neile paindlikumad ja mitmekesisemad võimalused panustada turvalisema Eesti loomisel. Selleks uuendatakse olemasolevat süsteemi ning antakse abipolitseinikele selgem roll, parem väljaõpe ja võimalus politseid senisest tõhusamalt toetada.
Eestis tegutseb üle 1300 abipolitseiniku ning avalikkus usaldab neid: 77% Eesti elanikest peab abipolitseinike turvalisuse loomisel oluliseks partneriks. Probleem ei ole inimeste puuduses, vaid selles, et tänane süsteem ei võimalda abipolitseinikel alati aidata – ka lihtsamate olukordade lahendamisel tuleb sageli oodata politseiametnikest patrulli saabumist. See tähendab viivitusi ja ebaefektiivset ressursikasutust.
Muudatustega luuakse astmeline süsteem, kus abipolitseinike õigused on seotud nende väljaõppe ja kogemusega. Parema ettevalmistusega abipolitseinikud saavad rohkem võimalusi tegutseda, sealhulgas lahendada lihtsamaid juhtumeid ilma politseiametnikest patrulli ootamata. Samal ajal muutub väljaõpe mahukamaks, reeglid selgemaks ning järelevalve tugevamaks, mis aitab riske vähendada.
Siseminister Igor Taro sõnul on muudatuste keskmes praktiline vajadus muuta süsteem paindlikumaks ja tõhusamaks: „Küsimus ei ole selles, kas abipolitseinikke on vaja, vaid selles, kas me lubame neil päriselt aidata. Anname neile selged reeglid, vajalikud oskused ja õigused, et nad saaksid olla päriselt toeks seal, kus abi on vaja.”
Politsei ei vaja inimesi appi üksnes patrulltegevusse, nagu see on seni peamiselt toimunud ja alati soovi seda ka abipolitseinikud ise. Paljudel vabatahtlikel on erialased oskused ja kogemused, mida saaks siseturvalisuses oluliselt paremini rakendada. See seadusemuudatus annabki võimaluse abipolitseinikke kaasata näiteks piirivalves, migratsioonijärelevalves või nende erialaste oskuste kaudu – olgu selleks IT, analüüs või kommunikatsioon.
PPA vabatahtlike teenuse omanik Leena Pukk rõhutab, et seadusemuudatus ei loo uut jõustruktuuri ega asenda politseiametnikke. „Abipolitseinikud tegutsevad ka edaspidi politsei juhtimisel ja vastutusel ning nende õigused on selgelt piiritletud. Tegemist ei ole kokkuhoiuga, vaid investeeringuga turvalisusse ja kvaliteetsemasse teenusesse,” täiendas ta.
„Abipolitseinikud on oluline osa Eesti siseturvalisusest. Tegemist on inimestega, kes panustavad oma töö, pere ja isikliku aja kõrvalt sellesse, et Eestis oleks turvalisem elada. Uus seadus aitab seda panust paremini toetada ning annab abipolitseinike ja Politsei- ja Piirivalveameti koostööle selgemad alused,” sõnas Eesti Abipolitseinike Kogu juhatuse esimees Illimar Reinbusch. Eesti Abipolitseinike Kogu hinnangul on uus abipolitseiniku seadus vajalik samm nüüdisaegsema ja paremini korraldatud vabatahtliku tegevuse suunas.
Eelnõu kohaselt jõustuvad muudatused planeeritult 2027. aastal koos üleminekuperioodiga, et tagada sujuv ja turvaline rakendamine.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
