Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Raigo Pajula/ Presidendi kantselei

Vabariigi Presidendi kõne Eesti-Läti kaitseliitude ühisparaadil Cēsises (Võnnus) 22.06.2024

105 aastat tagasi võitsid Eesti ja Läti üksused siin Cēsise ehk Võnnu all Landeswehri väge, meie ühist vaenlast, ja lõid ta taganema. See võit andis Eestile võimaluse koondada kõik oma jõud idarindele, mis lõpuks tõigi meile rahu ja rahvusvahelise tunnustuse.

Eesti ja Läti vabadussõjas oli mitmeid kriitilisi hetki. Kõrvalt vaadates võis tunduda, et pole lootustki rinnet hoida või see laguneski korraks ja meie ümber valitses üldine kahtlus, et ega Eesti suuda Venemaale vastu seista. Aga meil oli enda tugevus ja õnneks tuli ka liitlaste tugi.

Mida on sellest sajand hiljem tähele panna? Esmalt ikka, et meie ühine operatiivruum on kõik Balti riigid koos. Ei ole eraldi Eesti kaitset, Läti kaitset või Leedu kaitset. On üks Balti-Poola kaitsesuund. Nii vaatab meid nüüd ka NATO.

Ühine operatiivruum eeldab ühist tegutsemist. Ma arvan, et meil on NATO-s päris head plaanid, kuidas koos korraldada Balti sõjalist kaitset. Meil on ka päris hästi õppinud ja lahingukogenud kaitseväelased. Meil on ka täiesti tänapäevane relvastus ja varustus ning suutlikkus liitlasi võõrustada. Lisaks on meil ka ühine kaitseliini projekt, mis ulatub Eestist Leedusse ja pidurdab vajadusel vastase ründehoo.

Seda kõike tehes näitame, et oleme valmis, oleme hästi valmis. Näitame, et NATO meiepoolne idanurk on valmis end koos liitlastega kaitsma. Me teame, et NATO kaitseb ükskõik kus oma territooriumil juba esimest sentimeetrit. Nähtav valmisolek on heidutus ja tõkestus vaenulikele mõtetele ja tegudele.

See on üks kindlamaid tagatisi, et siin kestab rahu. Ärme unusta, et ükski riik ei ole ühtki NATO liitlast julgenud rünnata. Sest keegi ei ole julgenud rünnata NATO-t. Me teeme nii, et nii jääkski.

Varangeri fjordist Norras ning mööda Soome, Eesti, Läti ja Leedu piiri, kuni Orchóweki juurde – Poola, Valgevene ja Ukraina piiri kolmikpunktini – kulgeb joon vabaduse ja kurjuse, rahu ja sõja vahel.

105 aasta eest lõid Eesti ja Läti üksused nii lõuna- kui ka idarindel neid, kes unistasid impeeriumist. Nüüd näeme, kuidas meie idapiiri taga minnakse naabrile kallale taas impeeriumi nimel.

Meid on Euroopa Liidu ja NATO riikideks kasvatanud vabadused ja õigusriik, vaba ajakirjandus ja liikumisvabadus, sõltumatu kohtuvõim ja vabad valimised. Kahjuks peab Venemaa praegune režiim just seda kõike endale ohtlikuks ja vangistamisväärseks. Nii on edukad Kesk- ja Ida-Euroopa riigid Kremlile 20. sajandi suurim geopoliitiline katastroof.

Samuti väärib Vabadussõjast meelde jätta eestlaste ja lätlaste usk, et võit on võimalik ja tahe selle võidu nimel võidelda. Nüüd nimetame seda kaitsetahteks, millele meie riigikaitse toetubki. Ma tean, et Eestis ja Lätis on rahva kaitsetahe tugev.

Laulva revolutsiooni ajal, iseseisvuse taastamise aastail kujunes vastastikku meie üheks loosungiks „Meie ja teie vabaduse eest!”. Seda on tänagi asjakohane korrata: „Meie ja teie vabaduse eest!”

Elagu vaba Eesti! Elagu vaba Läti!

Viimased uudised