Presidendi pöördumine kooli alguse puhul
Avaldatud: 1 september, 2026President Alar Karise pöördumine kooli alguse puhul.
Head Eesti inimesed!
Soovin teile algavaks kooliaastaks ennekõike rõõmu.
Olenemata sellest, kas käite lasteaias või kutsekoolis, olete õpetaja või lapsevanem – rõõmu õppimisest vajame kõik. Ka need, kelle kooliaastad on ammu seljataga, kuid kes tahavad ikka midagi uut teada või osata.
Rõõmu tasub soovida, sest paljud tunnistavad, et just koolis kipub sellest puudu jääma. Keeruliste, ent vajalike muudatuste ajal võib just õppimise ja õpetamise rõõm kergesti tagaplaanile jääda. Ning kui selle eest teadlikult hoolt ei kanta, kulutavad seda tasapisi ka täiesti tavalised argipäevad.
Õppimine ise on alati raske töö, kuid pingutus ei välista rõõmu. Peame vaid meeles pidama, milles on õppimise võlujõud. Õppimine kirgastab, kui taipame ja näeme seoseid. Ja eriti siis, kui see juhatab eneseleidmise teele.
Olgu selleks robootika, pillimäng või lindude elu. Võimalus oma huvi sügavamalt tundma õppida annab noore inimese maailmale värvi ja aitab leida oma tugevused. Just seepärast on huviharidus oluline.
Rõõmu ei saa peale sundida. See sünnib, kui mõistame õppimise eesmärki, näeme tulemust ja arengut.
Rõõm ei ole suurem siis, kui harjutus oli lihtne, vaid vastupidi. Eriline on hetk, kui pärast proovimist, eksimist ja pingutamist tuleb välja ülesanne, mis algul tundus liiga keeruline või koguni üle jõu käiv.
See annab teadmise: ma olen võimeline õppima. Ma saan hakkama ka sellega, mida ma veel ei oska. Sellest eneseusust kasvab ka Eesti ühiskonna võime muutustega toime tulla ja uusi võimalusi luua.
Koolirõõm algab paljuski kodust. Head lapsevanemad, proovigem teha nii, nagu soovitas õpetaja Pille Granovski. Küsime vähem: „Mis hinde sa said?” ja rohkem: „Mis oli täna huvitav? Mis sul hästi välja tuli?”
Õppija ei vaja tunnet, et iga kontrolltöö või eksam otsustab tema tuleviku. Ta vajab teadmist, et temasse usutakse ka siis, kui kõik kohe välja ei tule. Pingutamise soov, uudishimu ja head tulemused kasvavad palju paremini toetuse kui ärevuse pinnal.
Toetust, aega ja meelerahu vajavad ka õpetajad. Õpetamise rõõmu on raske hoida, kui jõud kulub kõigele sellele, mis õpetamise ümber kuhjub. Tõepoolest, ärme jätame neid üksi.
Leidkem ja hoidkem rohkem seda toredat, mis on hariduses peidus. Nii kasvab õppimise rõõmust eneseusk ja sellest Eesti, kes ei pelga.
Rõõmsat uut kooliaastat!









