Peaminister Kallas: plaanime erakorraliselt lähiaastatel eraldada 380 miljonit eurot lisaraha Eesti julgeoleku tugevdamiseks
Avaldatud: 19 jaanuar, 2022
Foto: Stenbocki maja Peaminister Kaja Kallas andis täna riigikogule ülevaate pingelisest julgeolekukeskkonnast Euroopas ja tegi ettepanekud, kuidas selles olukorras Eesti julgeolekut tugevdada.
Peaminister Kaja Kallas alustas oma poliitilist avaldust tõdemusega, et oleme juba pikemat aega olnud tunnistajaks sellele, et Venemaa koondab oma vägesid Ukraina piiridele. „Seda saadavad erakordselt agressiivne retoorika ja ähvardused. Ukraina ähvardamisega paralleelselt on Venemaa suunanud oma sõjakate nõudmiste sihiku otse ka meie pihta,“ märkis Kallas. Peaminister lisas, et eelmise aasta lõpus esitas Moskva NATOle ja Ameerika Ühendriikidele ultimatiivsed nõudmised, mille sisuks on Euroopa jagamine mõjusfäärideks ning peale külma sõja lõppu tekkinud Euroopa julgeolekukorralduse lõhkumine. „Venemaa eesmärk on taastada poliitiline ja sõjaline mõjuvõim oma naabrite üle,“ sõnas ta.
Peaminister Kallas rõhutas, et Venemaa nõudmistele Euroopa julgeoleku aluspõhimõtetes muutusi teha me järele ei anna. „Relvaähvardusel läbirääkimisi ei toimu. Seda kinnitas möödunud nädala NATO-Vene kohtumine, kus kolmekümnelt NATO liitlaselt kõlas ühine resoluutne sõnum – Venemaa ei saa sõnaõigust NATO otsuste üle,“ ütles ta. Peaministri sõnul ei ole märke, et Venemaa kavatseks pingeid vähendada. „On selge, et peame olema valmis selleks, et Venemaa jätkab eskaleerimist ning laiendab sõjalist agressiooni Ukraina vastu,“ tõdes Kallas.
Seetõttu on meil peaministri sõnul ees eluliselt olulised küsimused ning meil tuleb tegutseda targalt ja otsustavalt. „Arvestades Eesti geograafilist asukohta ning seda, et esitatud nõudmised käivad osalt ka meie pihta, tooksin välja valitsuse neli tegutsemisvaldkonda,“ ütles Kallas. Esiteks märkis peaminister, et töötame jätkuvalt selle nimel, et hoida ühtset ja selget joont NATOs. „Me võime Venemaaga dialoogi pidada, kuid me ei lepi ühegi kokkuleppega, mis mõjutab negatiivselt Eesti julgeolekut või õõnestab NATO kollektiivkaitset,“ märkis Kallas. Teiseks tuleb peaministri sõnul meil igakülgselt toetada Ukrainat. Kolmandaks rõhutas peaminister NATO idatiiva kaitse- ja heidutushoiakut tugevdamise vajadust kiiremas tempos. „Meie sihiks on rohkem kõrges valmisolekus vägesid ja võimeid ning õppustel läbi harjutatud plaanid nende kasutamiseks. Eksiruumi meil heidutuse ja kaitse osas ei ole,“ selgitas Kallas.
Neljandaks tõi peaminister oma avalduses välja, et ka Eesti enda panus julgeolekusse peab koheselt kasvama. „Oleme palju rääkinud sellest, et meie riigikaitse arendamise plaanid on pikaajalised. Nad ongi, kuid tänases julgeolekuolukorras on meil vaja oma plaanide elluviimist kiirendada ja selleks ka julgeolekurahastust koheselt suurendada,“ ütles Kallas ja lisas, et praeguses olukorras me julgeolekus endale riske võtta ei saa. „Küsides liitlastelt suuremat kollektiivkaitsepanust peame suurendama ka oma aktiivsust,“ lausus peaminister.
Kallase sõnul on valitsuse põhimõtteline kokkulepe tõsta erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele lähiaastatel 380 miljoni euro ulatuses, et suudaksime tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui hübriidohtude vastu. „Suurendame kaitseväe võimet kiirelt reageerida ning suuname olulise osa lisarahastusest piisavate varude kindlustamisele, sealhulgas hädavajaliku laskemoona osas,“ selgitas peaminister. „Olulise lisasumma suuname mittesõjalistele riigikaitse arendustele. Muuhulgas tõstame siseministeeriumi valitsemisala võimet ohte tuvastada ja neile kiirelt reageerida. Tugevdame piirivalvet ja elanikkonnakaitset. Samuti parandame välisteenistuse turvalise side lahendusi,“ lisas ta.
Peaministri poliitilise avalduse täistekst: https://valitsus.ee/uudised/peaminister-kaja-kallase-poliitiline-avaldus-julgeoleku-olukorrast-19012022
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
