Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Monika Otrokova

3. jaanuar on Vabadussõjas langenute mälestuspäev. Otepää helisesid selle puhul kirikukellad ning asetati pärjad Otepää Vabadussamba jalamile.

Pärjad asetasid Otepää vallavanem Jaanus Barkala ja vallavalitsuse liige Valdur Sepp, KL Valgamaa Maleva Otepää Üksikkompanii pealiku abi Taavi Sepp ja Naiskodukaitse Valga Ringkonna Otepää jaoskonna esinaine Helle Kuldmaa. Vabadussamba jalamil valvasid Otepää Üksikkompanii kaitseliitlased.

Vabadussõjas langenud sõjamehi olid mälestama tulnud mitmed Otepää valla kodanikud ja Otepää kaitseliitlased ning naiskodukaitsjad.

„Täna vaikisid Vabadussõjas relvad ja sõlmiti vaherahu, mis viis 2. veebruaril Tartu rahulepingu allkirjastamiseni. Tagantjärele on püütud mõista anda, justkui oleks Eesti tollane sõjavägi olnud professionaalne sõjavägi, kuid ometi päris nii see polnud. Vähemaarvuline Eesti sõjavägi sundis Punaarmee taanduma ning alus oma riigile oli pandud,“ ütles oma sõnavõtus Jaanus Barkala. „Mälestame kõiki, kes andsid oma elu Vabadussõjas võideldes iseseisvuse ja oma riigi eest.“

28. novembril 1918 ületasid Punaarmee üksused Narva jõe ja sellega algas võitlus Eesti Vabariigi eest. Vabadussõjas võitlesid noore riigi vaprad kaitsjad Nõukogude Venemaa ja Saksa Landeswehri vastu. Eesti väed kaotasid Vabadussõjas kokku üle 6000 inimese, neist 3588 otseses lahingutegevuses. Vabadussõjas osales Eesti poolel lisaks liitlasvägede sõduritele ja vabatahtlikele 74 505 võitlejat. Raskes võitluses saavutati edu ja 3. jaanuaril 1920 kell 10.30 jõustus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks kuni 10. jaanuarini. Sõjategevust uuesti ei alustatud ning 2. veebruaril 1920. aastal sõlmiti Tartus rahuleping. Vabadussõda oli lõppenud Eesti võiduga.

Kommentaarid

Viimased uudised