Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna arutas täna teadlaste, koolipidajate ja -juhtidega koroonaviiruse leviku tõkestamise ja seire võimalusi haridusasutustes. Arutelus keskenduti ruumiõhu kvaliteedi, testimise ja maskidega seotud küsimustele ning kaaluti erinevaid lahendusi, mis aitaksid õppeasutusi avatuna hoida või taasavada.

„Oluline on vaadata tulevikku,“ ütles minister Liina Kersna. „Meil tuleb selle viirusega edasi elada ning lapsed peavad saama koolis käia. Seepärast oleme kaardistamas viiruse levikut tõkestavaid täiendavaid tegevusi nii lühemat kui ka pikemat perspektiivi silmas pidades. Teadlaste teadmised ja töö annavad lootust, et uus õppeaasta tuleb stabiilsem.“

Kohtumisel tõdeti, et seire- ja tõkestamismeetodite valikuks on vaja tõenduspõhist pilootuuringut, milles kombineeritakse nii reoveeseire tulemusi kui kiirteste ning koolikeskkonnas rakendatavaid abinõusid ruumiõhu kvaliteedi parandamiseks. Samuti on vaja rohkem teavet selle kohta, kui suures ulatuses koroonaviirus just koolides edasi kandub ning milline on lähikontaktsetest laste nakatumise määr. Tartu Ülikooli teadlased koostavad pilootuuringu ettepanekut ning see peaks valmima uueks nädalaks.

Veebikohtumisel arutleti ka haridusasutuste õhu kvaliteedi ja selle parandamise üle. Lähikuudel koondab ministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (TTJA) ning koolipidajatega Eesti Hariduse Infosüsteemi koolide ja lasteaedade ventilatsiooni puudutavad andmed, et hinnata olukorda ja kavandada vajalikke investeeringuid. Esialgsel hinnangul on investeeringuvajadus kokku 350 miljonit eurot. Suuremat rahasüsti vajavaid loomuliku ventilatsiooniga lasteaedu on ehitusregistri andmetel Eestis praegu 466 ja koole 797.

Teadlaste kinnitusel kiirendab üle normpiiri CO2 näit oluliselt viirus(t)e õhu kaudu levimist, kuid lenduvad aerosoolid, sh viiruseosakesed hajuvad kiiresti ning ei reosta pindu, kui ruumis on hea ventilatsioon. „CO2 kõrge tase ei ole ainult koroonatingimustes probleemiks, vaid mõjutab keskendumisvõimet ja õpitulemusi igal ajal,“ ütles Kersna.

Kohtumisel arutati ka reovee punktseire korraldamist ning koolides antigeeni kiirtestide kasutamist, mis võimaldaks kiiresti tuvastada nakatumisi. Teadlaste hinnangul sobivad 1.-6. klassi lastele paremini süljetestid ja kurguloputusega testid ning vanematele lastele, alates 14. eluaastast, ninaneelust võetavad testid.

Teadlaste sõnul sobivad haridusasutustes kasutamiseks hästi meditsiinilised maskid, mida koolikeskkonnas võib ka korduvkasutada. Kasutuskordade vahel maski kuumutamine, näiteks 5 minutit keetmine, ei vähenda tema kaitsevõimet.

Täna lepiti veel kokku, et märtsis või aprillis korraldatakse ventilatsiooniteemaline veebinar koolijuhtidele ja –pidajatele. Veebinari eesmärk on anda soovitusi, mida koolipidajad ja koolid saaksid kohe ära teha selleks, et õhukvaliteedi parandamisega takistada viiruse levikut, milliseid ettevalmistusi teha perioodil, kui lapsed distantsõppel ning milliseid tegevusi ja investeeringuid planeerida järgmis(t)eks õppeaasta(te)ks.

Veebikohtumisel osalesid Jarek Kurnitski Tallinna Tehnikaülikoolist ning Mikk Jürisson, Tanel Tenson, Heiki Junninen ja Lili Milani Tartu Ülikoolist. Koolipidajaid ja koolijuhte esindasid Hille Ilves (ELVL), Urmo Uiboleht, Ahto Orav, Tarvo Siilaberg ja Anne-Ly Kerge.

Viimased uudised