Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Leedu IKEA parklas.

No sveiki! Ma kogu aeg ootasin, millal ma saan teile sveiki öelda ja nüüd see võimalus avanes! Oleme Lätis ja kimame parajasti Võru poole. Helistasin just Katariina kohvikusse ja palusin, et meile mõned magusad saiakesed kõrvale pandaks. Mul hakkas nimelt juba Leedus sealsete moonisaiade järele isutama ning ma ei tea Eestist teist nii head kohvikut kui Võru armas Katariina. Plaan oli ka Munamäelt läbi hüpata ja vaatetornis selfi teha, aga siis me poleks enam jõudnud Katariinasse. Elus tuleb teha valikuid ja Katariina moonisaiad võitsid!

Nõndaks. Kuis siis eilne päev kulges? Alustasime oma teekonda Poolas, Bialystokis, kus oli väga mõnus ilm, juba hommikul 25 kraadi. Öömaja oli aus ja hea, maantee ääres, aga soodne ja mugav. Hommikusöök oli hinna sees ja saime kõhu kõvasti täis parkida.

Inno tahtis öelda paar sõna bensiini kohta. Luksemburgis on see kõige odavam, ainult üks euro liiter, ja siis tuleb järgmine pingerida, odavatest alustades: 1. Poola ja Leedu, 2. Läti, Tšehhi, Hispaania, 3. Saksamaa ja Eesti, 4. Prantsusmaa ja Portugal. Võtsime Poolas paagi täis.

Teede osas tuleb aga öelda seda, et Poolast Leedu pealinna minev tee on juba. Lihtsalt JUBE. Poolakad on ilmselt leedukate peale vihased, sest tee, mis Varssavist Saksamaa poole läheb, on jälle väga hea. Super lausa. Ja igal pool on mingid kontorid või kantor’id. Ma ei saa aru, miks peab piiri ääres nii palju kontoreid olema? Inno küll seletas, et need on hoopis valuutavahetuspunktid, mitte kontorid, aga väga kahtlased putkad tundusid sellegipoolest.

Leedus oli juba 27 kraadi ja autos hakkas megapalav. Tervitasime seepärast Inno mõtet minna Vilniuse IKEAsse lihapalle sööma rõõmuhõisetega. Jess! Karlssoni lihapallid!! Olin neist juba tükk aega unistanud. Viimati sõin neid Helsingi IKEAs ja need on ühed mu lemmikud. Tegimegi kuskil kella viie ajal seal peatuse ja läksimegi kohe IKEA restorani sööma. Kas te kujutate ette, kui odavad need on? 2.99 taldrikutäis!!! Ja see on ikka päris suur taldrikutäis. Kuskohas Eestis saab nii odavalt lihapalle süüa? Või üldse süüa?? Supp oli ainult 70 senti (!!!) ja kohv alla euro. Kui see IKEA nii kaugel poleks, siis ma käiks seal iga päev söömas. Õnneks nüüd ehitatakse Riiga ka IKEAt ja lihapallid tulevad lähemale.

Pärast jalutasime veel niisama IKEA peal ringi ja ostsime Roosi nõudmisel talle suure IKEA pandakaru. See maksis ainult kolm eurot.

Leetu saabudes torkas negatiivse asjana silma veel see, et polnud üldse neljarealisi teid. See üldse terve Baltikumi probleem, et teed on ohtlikud (kaherealised, kus tuleb kogu aeg sooritada ohtlikke möödasõite) ja ebamugavad. Ja pole võimalik kuskil peatust teha ja kasvõi näiteks pissil käia. Kui Poolas olid puhkealad koos korralike WCde (ja ka inva WCdega!) iga natukese aja järel, siis alates Leedust polnud enam midagi. Okei, suvel teed tee ääres peatuse ja käid põõsa all, aga talvel? Pissid kohvitopis ja läigatad pärast aknast tee peale? Aga kui tahad teha häda nr 2? „Ilmselt Baltimaades seepärast nii palju autoõnnetusi ongi,” arvas Inno. „Juhid hoiavad vägisi häda kinni, kuni on silme eest must. Ja kihutavad, et kiiresti koju poti peale saada.” Mina pakkusin seepeale, et äkitselt oleks siis mõistlik välja töötada selline spetsiaalne auto, millega saab sõita ka Baltimaades – kus oleks juhi istmel WC pott ehk juht istukski kogu aeg siis selle poti peal ja saaks vajadusel häda ära teha. See hoiaks ära paljud kinni hoitud hädast ja seettõtu hajunud tähelepanust tekkinud liiklusõnnetused.

Inno arvas, et ilmselt on maanteeäärsete vetsude puudumine tingitud nõukaajal tekkinud arvamusest, et see WC on üks ropp koht. Tal tuli meelde, kuidas ta ükskord Riia loomaaias vetsu minna tahtis ja üle ukse ääre astudes kohe omalaadsesse virtsabasseini astus. Ta polnud nimelt selle peale tulnudki, et mehed olid seal lihtsalt üle ukse ääre pissinud ja sellest oli see bassein ka tekkinud. See kogemus paneb teda siiamaani õlgu väristama. Tõepoolest, ka mina olen tähele pannud, et WCs käimine on justkui tabu. Seda häbenetakse ja ilmselt üritatakse seepärast teha ka nägu, et normaalne inimene üldse pissil ei käigi. Või kui käib, siis ainult oma kodus, seitsme luku taga. Ka Võrus on suur probleem see, et ei ole avalikku WCd. Ükskord tuli üks mees Innole kurtma, et ei ole kuhugile mujale teha kui „nuka taade.” Ka Võru linnavalitsus näib arvavat, et hädal käimine on üks suur patutegu ning viisakas on häda kinni hoida. Mina sellest aru ei saa, aga nagu ma juba ütlesin, ma olen soomlane.

„Eesti keeles on selline väljend nagu s… ruttu, karu tuleb,” lisas veel Inno. „Nüüd ma tean, millest see tuleb! Kui sa ikka tee ääres häda teed, siis ei saa seal kaua jokutada, sest karu võib tulla. Ja Eesti apteekides on hemorroidikreemid letis kõige nähtavamal kohal. Ma ei imesta – kui pead pikalt häda kinni hoidma, siis on hemorroidid varsti platsis.”

Selles valguses on ka väga arusaadavad uue riigihalduse ministri Janek Mäggi sõnad, et sünnitada saab ka põllul. Muidugi saab. Ka pissida saab väga edukalt nuka taga. Küsimus on ainult selles, kas see mugav on, aga SAAB. Keegi ju otseselt ära ei sure sellest. Kuid siis võiks olla ka sellised spetsiaalsed nukatagused, kus on silt: „Pissi/kaka siin.”

Tõsiselt rääkides – avalike käimlate puudumine pärsib kindlasti ka kõvasti turismi. Jutt sellest, et käige kohvikus või poes, ei ole tõsiseltvõetav, sest kohvikud ja poed pannakse ühel hetkel kinni ja enamasti tuleb sealt sellisel juhul ka midagi osta. Ja mis lastesõbralikkusest me saame Võru puhul nõnda rääkida, kui lastesõbralikkusele pretendeerivas linnas ei ole lastel isegi võimalik linnas tasuta pissil käia?

Nüüd midagi positiivse külje pealt ka. Ostsime Leedust tee pealt maasikaid. Kuna me olime aga järjekordselgt unustanud sularaha välja võtta, siis vahetas Inno nad meie viimase Võru õlletehase õlle vastu. Maasikamehel oli väga hea meel, ta oligi juba pikalt päikese käes passinud. Muidu olid need õlled mõeldud mu sõbrale Miguelile, aga kuna me Lissaboni ei jõudnudki, siis andsime osad meie Hispaania üürimajakese omanikele Albertole ja Sofiale, kes olid nende üle väga rõõmsad. Tamula Vanakese metsakohina üle tundis aga kõige suuremat heameelt Sofia pensionärist isa.

Innol oli eile muidu plaan Võrru välja põrutada, aga minu meelest oleks kella kaheteistkümne-ühe ajal kodu ette jõudmine ja seal pakkidega kolistama hakkamine olnud hullu panemine ja ma laitsin selle mõtte maha. Kui lõpuks kella kümne ajal Daugavpilsi lähedal olenud öömajja jõudsime, oli ka Inno päri, et vist ei oleks olnud kõige targem mõte, hambad ristis, Eestisse ära pressida ja siis poolsurnult kodulävel kokku kukkuda.

Nii palju siis tänaseks. Kimame aga edasi Võru poole! Kohtumiseni homme, siis juba Eestis! Hurraa!

IRJA TÄHISMAA

Viimased uudised