Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Buenos dias, Eesti! Siin Hispaania, Badajos, või õigemini üks väike külakene Badajos’i lähedal, kuhu me nüüd nädalaks ajaks ankrusse jääme. Et end laupäevaseks Lissaboni tretiks välja puhata. Ärge unustage, et Inno on sõitnud üle 4000 kilomeetri. Nüüd on hädatarvilik natuke puhata ja head kohalikku toitu süüa. Lapsed on samuti pikas autos istumisest tüdinud ja tunnevad meie majakese avarast aiast suurt rõõmu.

Tunnistan ausalt, et täna hommikul põõnasin lausa kella kaheteistkümneni välja. Vahepeal kuulsin kukelaulu, aga see mind üles tõusma ei veennud. Olin lihtsalt nii väsinud. Lõpuks ärkasin selle peale, et Roosi koputas mind õla peale ja käskis, et ma ta riidesse paneks. Issi ja Juuli olevat juba väljas ja tema tahab ka mängima minna. Ma olin nii üllatunud. Tubli Inno oli Juulikese juba ära söötnud ja kaks semu istusid trepi peal. Inno tegi tööd ja Juuli mängis sealsamas oma pudelikesega.

Panin siis ka ennast ja Roosi riidesse ning läksime nende seltsi. Uhh, küll oli mõnus trepi peal kohvi juua. Päike paistis juba kõrgel taevas, aga trepi kohal oli vari ja veel mõnusalt jahe. Roosi kimas oma tõukerattaga hoovi peal ringi ja mina nautisin oma head kanget kohvi. Idüll.

Varsti tegi aga Inno ettepaneku, et võiks minna uurima, mis seal küla vahel ka lahedat on. Maja omanik oli talle eile öelnud, et külas on ka mitu poodi ja söögikohta. Imede ime, sest Portugali mägikülakeses Serra da Estrela lähistel, kus kaks aastat tagasi juuni ja juuli veetsime, polnud ühtki poodi. Olid just kinni pandud, enne kui me sinna jõudsime. Aga siin, näe, oli neid lausa mitu. Roosi võttis oma tõukeratta ka ja läksime! Inimesed küla vahel olid väga sõbralikud ja naeratasid lastele, tervitasime teineteist nagu vanad tuttavad. Poode oli seal tõepoolest mitu, kõik sellised väiksed ja armsad. Ostsime kohalikku kitsejuustu (kümme eurot kilo), chorizo vorsti (1.75), kreeka jogurtit (1 euro neli tükki) ja jäätist Roosile (neli jäätist pakis 1.25). Jäätis on siin väga odav.

Pärast jõime veel ühes kohvikukeses tassikese kohvi ja selle kõrvale vett. Läks ainult kaks eurot. Aga panime tähele, et poodide ja kohvikute omanikud hakkasid juba vaikselt akendele katteid ette tõmbama. Õige jah, kell oli kaks, algas siesta aeg. Ja oli juba õige palav. See oligi meile märguandeks hakata ka ise kodu poole astuma ning samuti üks mõnus siesta ehk pikupaus teha. Läksimegi ära sisse, lõikasime endale suured käärud kitsejuustu ja sõime seda koos värske tomati ning saiaga. Kõrvale kreeka jogurt ja värske apelsinimahl. Nüüd aga hakkame kõik koos pikutama, sest väljas on ikkagi juba 26 kraadi. Kui oled Hispaanias, siis tuleb teha nagu hispaanlased!

Õhtul, kella viie paiku, kui siesta läbi ja poed-kohvikud oma uksed jälle tasapisi lahti teevad, läheme aga Portugali poodi. Olge meiega, anname ka teile teada, mida sealpool piiri põnevat näeme ja kuuleme!

IRJA TÄHISMAA

Viimased uudised