Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Keskkonnaminister Rene Kokk. Foto: KKM

Täna, 13. mail kuulutas keskkonnaminister Rene Kokk Tallinna Botaanikaaias tänavuaastase looduskaitsekuu pidulikult avatuks.

„Alates 1980. aastast on saanud kenaks kombeks pidada looduskaitsekuud. Loodus on kõikjal meie ümber, mitte ainult kaitsealadel. Looduskaitsekuul räägime, kuidas me kõik oma tegude ja tegematajätmistega saame kaasa aidata liigirikkusele. Kutsume üles ka Eesti erametsaomanikke järgima riigi head eeskuju ja pidama kevadist raierahu. Koos heade partneritega toimub palju üritusi üle Eesti, et tuua inimesi tagasi looduse rüppe. Tänan teid kõiki, kes igapäevase tööga panustate looduse heasse käekäiku,“ ütles keskkonnaminister oma avasõnades.

Hiljuti ilmus teadusraport selle kohta, kuidas ligi miljonit taime- ja loomaliiki ohustab lähiajal väljasuremine. Elurikkus ei ole vaid rahvuspargis või looduskaitsealal, vaid kõikjal meie ümber: maal ja vees, niidul ja metsas, teeservas ja põlluveerele, mullas ja mulla pinnal, kõduneval kännul ja sammaldunud kivil, lombis ja kraavis, meres ja jões.

Alanud looduskaitsekuul teemal „Igaühe loodushoid“ räägimegi sellest, mida igaüks – ka linnainimene -, saaks ära teha liikide säilimisele kaasaaitamiseks. Botaanikaaia direktor Urve Sinijärv tõi looduskaitsekuu avatseremoonial välja, et botaanikaaias on juba olemas mesitarud ja putukahotellid, tulemas on ka eri rohttaimede näidiskooslused. „Soovime olla tavainimesele inspiratsiooniks ja eeskujuks, et neidsamu võtted rakendada oma koduaias,“ lausus Sinijärv.

Tallinna abilinnapea Kalle Klandorf märkis, et ka Tallinna linn lööb looduskaitsekuu tegemistes aktiivselt kaasa, pakkudes omalt poolt välja terve rea matku ja muid üritusi. „Soovin kõigile loodusega sinasõbraks olemist ning hoiame kõik Eesti loodust,“ märkis Klandorf.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Leelo Kukk kutsus igaühte üles mõtlema, millise väikese teo võiksid sina teha selleks, et paremini loodust hoida. „Mina olen ühe sellise väikese lubaduse ise endale võtnud,“ tunnistas ta avaüritusel.

Looduskaitseteadlase Aveliina Helmi sõnul ei ole elurikkusega nii nagu voki või labakindaga, mille paned muuseumisse ja siis on sellega kõik korras. „Elurikkus säilib siis, kui tal on piisavalt ruumi kõikjal meie ümber. Väga oluline on ära tunda olulisi elupaiku – näen, et selles on suuri vajakajäämisi. Maailma loodust ohustabki kõige rohkem elupaikade kadumine. Iganädalaselt niidetav muru on elurikkuselt palju kordi vaesem kui tuhandeid aastaid kujunenud niit. Meie pargid ei pea olema samuti lõputud muruväljad,“ sõnas Helm, kelle hinnangul on elurikkuse toetamine jõukohane igale elanikule. „Otsi võimalusi, mida sina saad teha. Hinda pisut metsikumat linnaruumi ja maastikku, niida vähem muru, ära põlga umbrohtu või kerget segadust – elurikkust ohustab liigne korraarmastus ja maastike ja aedade liiga „ilusaks” muutmine,“ märkis ta.

Igaühe loodushoid – praktilised näpunäited:*

  • Õpi tundma liikidele olulisi elupaiku, et osata neid oma koduümbruses väärtustada.
  • Niida vähem muru ja proovi vähem kasutatavates aia osades hoopis suvist heinategu. Iga ruutmeeter, kus saavad õitsemisõiguse kodumaised lilled, on väike tükike loodust.
  • Kasvata peenras, rõdukastis ja aiaservades rohkelt ja pikalt õitsevaid taimeliike, mis pakuvad toitu mesilastele, kimalastele ja liblikatele.
  • Korja loodusest meie kodumaiste niiduliikide seemneid ning kasvata neid oma aias – nii pakud lisaelupaika taimeliikidele, kellel on mujal maastikus elukohaga kitsas käes. NB: ära osta välismaal toodetud kodumaiste liikide seemneid, neid külvates võid ohustada liikide kodumaiste asurkondade genofondi.
  • Paigalda aeda lindude pesakaste ja putukahotelle.
  • See, mis sinu jaoks tundub hooldamata, võib paljudele olla kaunis kodu – elurikkust soosib nii niitmata aianurk, mahalangenud ja kõdunev tüvi, vana kiviaed, lehehunnik, oksakuhil, sammaldunud kivi.
  • Ära kasvata ja soodusta invasiivseid võõrliike, kes loodusesse levides meie kohalikke liike ohustavad (näiteks kurdlehine kibuvits, verev lemmalts, kanada kuldvits).
  • Hinda ja hoia väikeseid veesilmasid – lombid, tiigid, kraavid, väikesed ojakesed on olulised väga paljudele liikidele nii elupaigana kui joogikohana.
  • Põõsad ja hekid pakuvad lindudele pesitsus- ja varjepaiku.
  • Ära kasuta koduaias ega linnaruumis sünteetilisi taimekaitsevahendeid.
  • Ära sõdi umbrohuga seal, kus ta sind ei sega – nii naat, võilill, ohakas kui paljud teised tülikaks peetud liigid on tolmeldajatele ja teistele tähtsatele putukatele väga olulised.

    * Näpunäited  on kirja pannud Aveliina Helm.

Tutvu looduskaitsekuu sündmustega üle Eesti: https://www.envir.ee/et/looduskaitsekuu-2019

Looduskaitseteadlane Aveliina Helm. Foto: KKM

Kommentaarid

Viimased uudised