Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Arhiivipilt.

USA kindrali Dwight Eisenhoweri ja Stalini plaan avada Lõuna-Prantsusmaal 1944. aasta augustis teine Läänerinne ehk operatsioon Dragoon andis Stalinile vabad käed Ida-Euroopas.

Briti sõjaajaloolane Anthony Tucker-Jones väidab värskes raamatus, et Suurbritannia peaminister Winston Churchill oli sellele vastu ja ähvardas koguni ameti maha panna ning Briti valitsuse laiali saata. Ähvardusest polnud aga midagi kasu. Operatsioon Dragoon tehti ära. See aitas küll Prantsusmaa rutem vabastada, aga võimaldas Stalinil kiiresti edasi liikuda Ida-Euroopas ja sillutas sellega tee Külmale sõjale, vahendab Daily Mail.

Operatsioon Dragoon ehk teine Läänerinne paiskas 580 000 põhiliselt USA ja Kanada sõjaväelast Prantsusmaa lõunaossa. See oli kõigest 5 nädalat pärast Normandia dessanti ehk esimese Läänerinde avamist. Pärast sõda peeti seda edukaks operatsiooniks, aga endine Briti sõjaväeluure töötaja Anthony Tucker-Jones väidab nüüd, et see oli viga. See oli mõttetu operatsioon, mis andis Stalinile vabad käed Ida-Euroopas.

Briti peaminister Winston Churchill soovis selle asemel pidurdada Stalini edasiliikumist Ida-Euroopas ja oli vastu teise Läänerinde avamisele, mis jagas Euroopa kaheks. Teise Läänerinde poolt olid aga liitlasvägede juht, USA kindral Eisenhower ja Stalin.

Briti välimarssal Bernard Montgomery pidas teise Läänerinde avamist üheks suurimaks strateegiliseks veaks, mis Teise ilmasõja ajal tehti. See andis Stalinile vabad käed Ida-Euroopas on sillutas tee uuele Külmale sõjale.

See operatsioon lõi pärast sõda sügava lõhe USA ja Briti suhetesse. Churchill pidas seda mõttetuks ressursside raiskamiseks ja tema oleks pigem suunanud operatsiooni Itaaliasse või Balkanile. Churchill oleks soovinud peatada Punaarmee edasiliikumist Ida-Euroopas.

USA tahtis aga Prantsusmaal kiiresti edasi liikuda, kuna president Franklin Roosevelt ei usaldanud Prantsuse kindralit Charles de Gaulle’i, kes tahtis kogu au Prantsusmaa vabastamise eest omale saada. Tegelikkuses nii just läkski, kuigi musta töö tegid ära Briti, USA, Kanada ja Poola sõjaväelased.

Teine Läänerinne oli ka seetõttu mõttetu, et Saksamaa tõmbas oma väed nagunii Lõuna-Prantsusmaalt ära. De Gaulle’ist sai ikkagi Prantsusmaa vabastaja, Itaaliat ei suudetud kuni sõja lõpuni vabastada ja Stalinile anti vabad käed Ida-Euroopas ning Balkanil.

Churchillil oli lõpuks õigus ja Eisenhower pidi tunnistama, et tegi vea. Siiski oli operatsioonil Dragoon ka positiivseid momente. Lõuna-Prantsusmaa sadamalinnad Marseilles ja Toulon jäid hävitamata nagu oli sakslaste plaan ning said kohe tegevust alustada. Nende sadamate kaudu said liitlased hakata toimetama kohale varustust. Chruchill aga leidis kuni lõpuni, et sellega kaotati ajalooline võimalus ja selle tõttu muutus olukord maailmas palju halvemaks.

Kommentaarid

Viimased uudised