Kardioloog Margus Viigimaa: Eesti on südame-veresoonkonna suremust vähendanud, kuid ülekaalu kasv ähvardab saavutatut tagasi pöörata
Avaldatud: 30 september, 2026
Prof Margus Viigimaa. Foto: PERH Eesti on alates 1994. aastast vähendanud südame-veresoonkonna haigustesse suremust enam kui 70 protsenti. Kardioloog prof Margus Viigimaa hoiatab, et saavutus on habras: kasvav ülekaalulisus ja II tüüpi diabeedi sagenemine ning see, et paljud olulised riskitegurid jäävad inimestel liiga kauaks avastamata, võivad senise positiivse trendi murda, kui riik ja ühiskond ei tegutse otsustavalt.
„Meil on Euroopa Liidu keskmise tasemeni veel pikk tee minna ja see peaks olema meie eesmärk. Kui aga ülekaaluprobleem üha süveneb, võime kaotada ka selle, mida oleme tänaseks juba saavutanud,” ütleb Viigimaa.
Sama teema oli kesksel kohal septembris Tallinnas USA suursaadiku residentsis toimunud terviseteemalisel vastuvõtul, mille korraldasid Eli Lilly ja USA suursaatkond Eestis. Sündmus tõi kokku meditsiini-, tervishoiu-, teadus- ja innovatsioonikogukonna esindajad, sealhulgas Tervisekassa eksperdid, et arutada uusi tervisetehnoloogiaid ning koostöövõimalusi kardioloogiliste ja metaboolsete haiguste ennetamisel.
„Kõige olulisem tulemus oli see, et Eesti tippspetsialistid peavad kehakaalu teemat väga oluliseks ja olid sündmusel arvukalt esindatud,” ütles Viigimaa. „Erinevate valdkondade spetsialistid said ühiselt arutada, kuidas ennetada II tüüpi diabeeti, kõrgvererõhutõbe ning pikemas perspektiivis ka südame- ja ajuveresoonkonna haigusi.”
Viigimaa sõnul on Eesti viimastel aastakümnetel teinud südame-veresoonkonna haiguste ennetuses ja ravis suure sammu edasi. Samas on Eesti endiselt Euroopa kõrge riskiga riikide hulgas. Euroopa riigid jagunevad südame-veresoonkonna riski järgi nelja rühma ning Eesti kuulub kõrge riski gruppi koos Poola, Horvaatia ja Tšehhiga. Läti ja Leedu ning mitmed teised Ida-Euroopa riigid kuuluvad väga kõrge riski rühma. See tähendab, et Eesti olukord on võrreldes lähinaabritega paranenud, kuid Põhjamaade ja Euroopa keskmise tasemeni jõudmiseks on veel palju teha.
Üheks olulisemaks tulevikuohuks peab Viigimaa täiskasvanute ülekaalulisuse ja rasvumise sagenemist, millega kaasneb II tüüpi diabeedi leviku kasv. Teine suur murekoht on laste ülekaalulisus – kehaline aktiivsus on vähenenud, ekraaniaeg kasvanud ning toitumine muutunud rasva- ja suhkrurikkamaks. Kui ülekaaluline laps jõuab täiskasvanuikka, võivad väljakujunenud riskitegurid suurendada tema hilisemat südame-veresoonkonna haiguste ja II tüüpi diabeedi riski.
Seepärast rõhutab ta, et ennetusega tuleb alustada juba koolieast, kuid täiskasvanud patsientide puhul peavad tervishoiusüsteemil olema tõhusad võimalused ülekaalu ja rasvumise raviks.
Ravivõimalused on laienenud, kuid ükski meetod ei ole imerohi
Viimastel aastatel on lisandunud uusi ravivõimalusi, sealhulgas uue põlvkonna kaalujuhtimise ravimid, mis annavad arstidele täiendavaid võimalusi patsientide aitamiseks.
Nende mõju südame-veresoonkonna haiguste ennetusele selgitavad välja praegu käimasolevad uuringud. Valitud patsientidel võib kõne alla tulla ka bariaatriline kirurgia, kuid Viigimaa sõnul pole see universaalne lahendus. Mõnel patsiendil võib kaal pärast operatsiooni taas tõusta ning ravitulemust võivad mõjutada ka psühholoogilised probleemid.
„See ei ole ka mitte mingisugune imevariant või imeravimeetod. Me pigem loodame medikamentoosse ravi edasiarengule ja sellele, et saame oma patsiente aidata,” ütleb ta.
Suurimad ennetuslüngad puudutavad keskealisi mehi
Südame-veresoonkonna haiguste ennetuse kõige olulisem sihtrühma on keskealine mees, kellel esineb sageli korraga mitu riskitegurit: kõrge vererõhk, kõrge kolesterool, suurenenud kehakaal ja kõrgenenud veresuhkur. „Keskealised mehed on väga oluline riskigrupp,” ütleb Viigimaa, tuues välja, et keskmine südamehaige mees on umbes kümme aastat noorem kui südamehaige naine.
Riskid ei jagune ühiskonnas ühtlaselt. Halvem tervislik seisund ja väiksem terviseteadlikkus on Viigimaa sõnul sagedamini seotud madalama sissetuleku, väiksema kindlustatuse, madalama haridustaseme ja maapiirkonnas elamisega.
Lisaks jõuavad paljud, eriti keskealised ja vanemad mehed, arsti juurde liiga hilja, kuna arstivisiiti ei nähta ennetusena, vaid alles ravivajadusena.
Ennetuse süsteemse poole suurimaid lünki on Viigimaa sõnul ka kardiovaskulaarse sõeluuringu puudumine. Erinevalt rinna- ja jämesoolevähi riiklikest sõeluuringuprogrammidest ei ole südame-veresoonkonna haiguste puhul seni samaväärset kogu elanikkonda hõlmavat süsteemi.
Geenivaramu võimaldab liikuda personaalse ennetuse suunas
Lisaks elanikkonnaülesele riskihindamisele võiks ennetuses senisest suuremat rolli mängida personaalne geneetiline riskihindamine. Eesti üks suurimaid võimalusi peitub aga geenivaramu andmetes, kus enam kui 210 000 inimese kohta on määratud südame-veresoonkonna haiguste ja II tüüpi diabeedi polügeenne riskiskoor. See võimaldab arvestada lisaks vanusele ja tavapärastele riskiteguritele ka inimese geneetilist eelsoodumust.
Viigimaa toob välja, et geenivaramu andmetel tehtud teadusuuringute põhjal on südame-veresoonkonna haiguste kõrgeima polügeense riskiga inimestel risk isegi veidi suurem kui sigaretisuitsetajatel. „Me peaksime võtma kogu riski personaalselt inimese kohta,” ütleb Viigimaa, lisades, et lähiaastatel võiks igaühe terviseandmete hulgas olla ka tema isiklik südame-veresoonkonna haiguste ja II tüüpi diabeedi riskiskoor.
Südame tervise parandamiseks on vaja süsteemset ennetust
Euroopa Liit käivitas 2025. aasta detsembris üleeuroopalise Safe Hearts Plani, mille eesmärk on tugevdada südametervise ennetust liikmesriikides. Eesti töötab praegu oma tegevuskava kallal ning loodab selle lõplikult valmis saada tuleval aastal.
Vajalik tegevus jaguneb Viigimaa sõnul neljaks – ennetuseks, varajaseks avastamiseks, raviks ja järelraviks. Konkreetse sammuna ootab ta Eestis perekondliku hüperkolesteroleemia laste sõeluuringu käivitamist. Haigus võib rasketel juhtudel lõppeda infarktiga juba teismeeas või 20. eluaastates, kuid praegune register hõlmab vaid osa tegelikest juhtudest. Lisaks nimetab ta riigi võimalike sammudena toidukvaliteedi parandamist, tubaka- ja alkoholipiirangute karmistamist ning võimalikku suhkrumaksu.
Ka erasektoril ja ravimitootjatel on ennetuses roll. Viigimaa hinnangul saavad erasektor ja ravimitootjad panustada eelkõige teadlikkuse suurendamisse – nii elanikkonna kui arstkonna hulgas – ning uute diagnostika- ja ravivõimaluste kiiremasse jõudmisse igapäevasesse meditsiinipraktikasse. Eli Lilly ja USA suursaatkonna korraldatud kohtumist peab Viigimaa üheks näiteks sellest, kuidas eri osapooled saavad ennetuse ja ravi teemadel koostööd teha ning loodab, et tulevikus järgnevad sellele teised tegevused nii Eestis kui mujal.
Viigimaa rõhutab, et pärast septembrikuu arutelusid ei tohi teema tähelepanust kaduda. „Südame-veresoonkonna haiguste ennetamiseks on vaja kõigi osapoolte: riigi, tervishoiuasutuste, erasektori ja elanikkonna enda järjepidevat panust, et riskitegureid avastataks varem, ennetus jõuaks inimesteni õigeaegselt ning tõhusad ravi- ja ennetusvõimalused oleksid senisest paremini kättesaadavad.”
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
