Isamaa juht Urmas Reinsalu riigieelarvest: Reformierakond lükkab kohustused valimistejärgsesse aega
Avaldatud: 29 september, 2026
Urmas Reinsalu. Kuvatõmmis Isamaa esimehe Urmas Reinsalu kõne täna teisipäeval, 29. septembril riigieelarve üleandmisel.
Reformierakonna 2027. aasta eelarve ja riigieelarve strateegia on kaose jätkumise eelarve. See eelarve muudab tulevikku ebakindlamaks.
Tegemist on paberi peal läbi viidud manipulatsiooniga, et jätta mulje riigi rahandusliku olukorra paranemisest. See hoopis halveneb. Tegelikult on kirjutatud dokumentidesse sisse kulude ajatamised ning ebarealistlikud tuluootused.
Seda tuleb võrrelda eelmisel sügisel kinnitatud eelarve strateegiaga, mil oli ette nähtud defitsiit:
2027 -4,5, nüüd -4%
2028 -3,8, nüüd -4%
2029 -3,6, nüüd -4%.
Kulusid lükatakse lihtsalt edasi. Selle eelarvega jäetakse valimisteks maha segadus.
Reformierakond kiitleb, et nüüd vähendati võlga. Tegelikkuses kasvab võlakoormus kiirenevas tempos: kui 2026 on valitsussektori võlakasv 1,9%, siis 2027 juba 2,5 % ja 2028 4 % SKP-st. Ainuüksi intressikulu kerkib 2026. aasta 272 miljonilt 2030. aastaks 635 miljoni euroni.
Aastate 2025 ja 2027 võrdluses on tõus vastavalt 220 miljonilt 365 miljonini.
Eelarvenõukogu andis hinnangu, et valitsuse eelarvestrateegia hoopis suurendab kulusid 2028-2030 aastail.
Milline on paberi peal bluffimine eelarvestrateegia ja riigieelarve vaates esimeste küsimustena?
- Vanglarendi tulu hüpoteetilise maksimumi ülepaisutamine (mis seaks riigile kohustuse siia venitusteta tuua 600 võõrvangi). Kokku kogutakse makse ligi 230 miljonit nelja aasta peale (huvitavalt selgub eelarves, et ilma blufita see vanglarent lähiajal mingit netotulu riigile ei sisaldagi).
- Strateegias sisalduvatelt meetmetelt laekuvat maksutulu on kirjutatud tuimalt juurde – 350 miljonit eurot nelja aasta peale.
- Lõhkeainetehase 150 miljoniline kulu on eelarve strateegias tasakaalu arvestusest välja võetud.
- Järgmise aasta eelarves on investeeringuid kas maha võetud või edasi lükatud ca 120 miljoni euro eest.
- Juriidilise isiku tulumaksu on 2027 aasta eelarves hüppeliselt suurendatud (17,7%, ligi 150 miljoni euro võrra).
Omaette hookuspookus on kulude ajatamisega. Lisaeelarvega 2026 tahab valitsus tuua osa kulusid 2027. aastast varasemaks ning muudab ka varude tekkepõhise soetamise korda. Kõige selle eesmärk on 2027. aasta eelarvet näidata paremas rahanduslikus olukorras.
Samal ajal jätkub maksutõusude poliitika.
Hindade ja maksutõusude kombinatsioon on tähendanud, et inimeste ostujõud on aastail 2021-2026 paranenud vaid 0,1%. Tarbimismaksude puhul oli Euroopa Liidus 2024 kõige kõrgem efektiivne maksumäär Luksemburgis 22,4%, Eestis tõuseb see 2026. aastal 23 protsendini.
Ees ootavad eelarves planeeritud kütuse ja energia aktsiisitõusud. Valitsus tahab 1. maist 2027 teha seoses selle kevade aktsiisitõusu ärajäämisega topelttõusu.
Ees ootab 1. jaanuarist ETS 2 uus kütuste maksutõus aastas eeldatavalt üle 100 miljoni euro aastas.
Aastatel 2028 ja 2031 on planeeritud uus autode registreerimistasu tõus, mis tõstab maksu kahekordseks.
Ka kaitsekulude osas suhtena SKP-sse need 2027 vähenevad võrreldes 2026. aastaga NATO metoodikat kasutades ning 0,3 % SKP-st lükatakse kaitsekulusid 2028. aastast hoopis 2030. aastasse.
Samal ajal kasvavad valitsemiskulud. Riigivalitsemise tegevuspõhine rida kasvab 2026 ette nähtud 479 miljonilt eurolt 596 miljonini ehk 24 protsenti. 2025 tegelik täitmine oli 412 miljonit. Seal sisalduvad ka intressimaksed.
Palkade ja majandamiskulude 2025 täitmine 2,7 miljardit, 2027 summa 3,1 miljardit. Kasv 400 miljonit.
Muude toetuste all 2025 aasta täitmisena 5,1 miljardilt on 2027 aasta eelarve on juba 5,68 miljardit.
Võtame konkreetseid näiteid:
- Sotsiaalministeeriumi palgakulud 2026. aasta 9,6 miljonilt 11,2 miljonini 2027, tõus 16%. Muude tegevuskulude kasv 7%, muude toetuste kasv 30%.
- Siseministeeriumi palgakulude kasv 6,9 miljonit ehk 64%. Majanduskulude kasv 94%.
- Rahandusministeeriumi palgakulude kasv 7%. Majanduskulude kasv 6%, muude toetuste kasv 14%.
- Kliimaministeeriumi palgakulude kasv 16%.
Valitsus tunnistab oma läbikukkumist ka ise, ning ütleb lk 174 eelarve strateegias et tegelik mandaat on valimiste järel riigi rahanduse korrastamisega tegeleda uuel valitsusel.
Valitsus tunnistab oma läbikukkumist ka demograafilise kriisi lahendamisel, viidates lastega perede majandusliku toimetuleku vähenemisele. Tsiteerin valitsuse enda eelnõud:
„Absoluutses vaesuses elas 2024. aastal 4,6% (2023. aastal 2,4%) Eesti lastest ehk umbes 12 100 last. Olukorra halvenemine võib tuleneda nii lastetoetuste vähenemisest (paljulapseliste perede toetuse vähenemine), üldisest hinnatõusust kui ka lapsevanemate töötuse määra kasvust.”
See valitsus jätkab rahanduspoliitilise kaose kursil ega suutnud kinni pidada ka suvel enda poolt seatud rahanduspoliitilistest eesmärkidest. Vahe suvel lubatuga – 2 miljardit eurot.
Ka eelarvenõukogu tõdeb, et valitsuse tulukavad on ebakindlamad kui valitsuse uued kulukavad ning rahanduse märkimisväärset pikaajalist väljavaadet sisuliselt ei paranda.
See tähendab majanduspoliitiliselt ebakindluse signaali. Nii nähakse majanduskasvu ainult laenuraha stimuleerimisel põhinevana. See pole jätkusuutlik.
Lähikuudel ootab ees energiakandjate suur hinnasurve. Sellele valitsus mingit lahendust pakkuda ei oska. See on viga.
Eelarve on sama läbipaistmatu kui varem. Seda iseloomustavad miljardid eelarves varasemalt kasutamata jäänud raha ning veerand miljardit eurot seismas Smartcapi arvel.
Võtame kokku.
2027. aasta kevadel tuleb teha uus eelarve baasseadus kulupõhisena, teha negatiivne lisaeelarve ning vähendada valitsemiskulusid.
Tuleb anda reaalne panus lastega perede toimetuleku parandamiseks ning alandada kaudsete maksude koormust.
Tuleb anda tegelik tõuge majanduskasvuks.
See eelarve on ülestunnistus, et Reformierakonna valitsus on läbi kukkunud ka rahanduspoliitikas.
Need aastad on olnud kindlustunde lõhkumise aeg. Energeetika, haridus, maksud, hinnatõusud, võlaspiraal, demograafiline kriis, usalduskriis.
Need on olnud ennekõike vastutamatuse aastad. Selle metafooriks on korruptsioonihõnguline moonahanke skandaal, kus peaminister oskab ainult öelda, et tema ei tea mitte millestki mitte midagi.
Reformierakond lükkab nii kohustused kui ka dialoogi taastamise ühiskonna ootustega valimistejärgsesse aega.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
