ARVAMUS: Venemaa naftaekspordi nädalatulu kerkis sõjaaja rekordini

Venemaa eksportis 27. septembriga lõppenud nädalal keskmiselt 3,99 miljonit barrelit toornaftat päevas, selgub Bloombergi laevaliikluse andmete analüüsist. Ukraina droonirünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele ning jätkuv diislikütuse ja bensiini ekspordikeeld on suurendanud töötlemata nafta väljavedu.

Samal ajal toetab Venemaa naftaeksporti Lähis-Ida kriis, mis on kergitanud maailmaturu hindu ja suurendanud nõudlust Vene toornafta järele. Kui sõja esimestel aastatel pidi Venemaa müüma naftat märkimisväärse allahindlusega, siis praegu kaubeldakse mõne Vene naftasordiga juba maailmaturu hinnast kallimalt.

Venemaa sadamatest eelmisel nädalal eksporditud toornafta hinnanguline väärtus ulatus 2,42 miljardi euroni. Seda oli ligikaudu 159 miljonit eurot rohkem kui nädal varem ning Bloombergi andmetel oli tegemist suurima nädalase naftaekspordituluga pärast Venemaa täiemahulise sissetungi algust Ukrainasse 2022. aastal.

Viimase nelja nädala keskmine eksporditulu kerkis 2,10 miljardi euroni nädalas ehk kõrgeimale tasemele alates mai teisest poolest.

Hiina maksab Vene nafta eest üha rohkem

Venemaa naftaekspordi ülekaalukalt tähtsaimad turud on Hiina ja India. Energeetika ja puhta õhu uuringute keskuse CREA andmetel on Hiina ostnud alates 2022. aasta detsembrist ligikaudu poole Venemaa toornafta ekspordist ning India 37 protsenti. Türgi osakaal on olnud umbes viis protsenti.

Viimastel kuudel on Hiina tähtsus veelgi kasvanud. Augustis suurenes Hiinasse meritsi tarnitud Vene toornafta kogus kuuga 16 protsenti ja aastaga 62 protsenti. Vene nafta moodustas ligikaudu 23 protsenti kogu Hiina meritsi imporditud toornaftast.

India importis augustis Venemaalt umbes 2,1 miljonit barrelit päevas, kuid septembriks prognoosis analüüsifirma Kpler mahu langemist umbes 1,75 miljoni barrelini. Venemaa on sellest hoolimata endiselt India suurim naftatarnija.

Reutersile rääkinud kauplejate sõnul on Hiina ostjad olnud valmis saadetisi varem broneerima ja Vene nafta eest rohkem maksma. Eriti nõutud on Kaug-Idast eksporditav ESPO, mis jõuab meritsi Hiinasse vähem kui nädalaga.

Septembris küsiti novembris Hiinasse tarnitava ESPO eest Reutersi andmetel koguni umbes 12 dollarit barreli kohta rohkem kui Brenti võrdlushind. ESPO hind kerkis ligikaudu 106 euroni barreli eest, samal ajal kui peamiselt Indiasse müüdava Uralsi hind ületas septembri keskel 97 eurot.

Hinnatõusu võti on Lähis-Idas

Venemaale soodne hinnakeskkond on suuresti seotud Lähis-Ida tarnehäiretega. Septembri lõpus maksis Brent üle 100 dollari ehk ligikaudu 88 euro barreli eest ning oli kuu jooksul kallinenud umbes 14 protsenti.

Hinda toetavad eelkõige probleemid Hormuzi väina läbiva laevaliiklusega. Enne praeguse konflikti algust liikus väina kaudu ligikaudu 20 miljonit barrelit naftat päevas ehk umbes viiendik maailma naftapakkumisest.

Veel augusti lõpus Reutersi küsitletud 31 analüütiku keskmine prognoos nägi Brenti 2026. aasta keskmiseks hinnaks 85,08 dollarit ehk ligikaudu 75 eurot barrelist. Praegune hind on sellest märksa kõrgem.

Kui Lähis-Ida naftaeksport normaliseerub, võib geopoliitiline riskipreemia hinnast kiiresti väheneda. Tarnehäirete jätkumine võib aga kõrget hinnataset pikendada ja säilitada tugeva nõudluse Vene nafta järele.

Trump kutsus Ukrainat naftatöötlemistehaseid säästma

Kõrged kütusehinnad on tekitanud pingeid ka Kiievi ja Washingtoni vahel. USA president Donald Trump kutsus septembris Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskõid üles lõpetama rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele.

Financial Timesi andmetel oli Trump eriti mures diislikütuse hinna pärast. Ta põhjendas oma seisukohta sellega, et Ukraina rünnakud vähendavad kütuse pakkumist ja kergitavad hindu maailmaturul.

Ukraina rünnakutel on sellele tõepoolest mõju. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) hinnangul on need vähendanud Venemaa rafineerimisvõimsust ja diislikütuse eksporti ning süvendanud niigi pingelist olukorda maailma kütuseturul.

Samas ei näita olemasolevad analüüsid, et Ukraina rünnakud oleksid praeguse hinnatõusu peamine põhjus. Financial Timesi viidatud Kyiv School of Economicsi analüüsi kohaselt on Lähis-Ida konflikt avaldanud maailma nafta-, gaasi- ja diislitarnetele märksa suuremat mõju kui Ukraina droonirünnakud Venemaa rafineerimistehastele.

Sama möönis ka Kreml. Pärast Trumpi üleskutset ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov, et maailmaturu energiakriisi süvenemise peamine põhjus on olukord Pärsia lahe piirkonnas.

Droonirünnakutel on Venemaa jaoks kahetine mõju

Ukraina rünnakud tekitavad Venemaale omapärase olukorra. Kahjustatud rafineerimistehased vähendavad võimalust müüa toornaftast kallimaid naftatooteid, kuid jätavad samal ajal rohkem toornaftat ekspordiks.

Diislikütuse barreli hind Euroopa ja Aasia turgudel ületab praegu 176 eurot. Enne suvel alanud droonirünnakute lainet eksportis Venemaa umbes miljon barrelit diislikütust päevas. Siseturul tekkinud kütuseprobleemide tõttu on võimud selle eksporti piiranud ning keeldu pikendatakse eeldatavasti oktoobri lõpuni.

Seega vähendavad Ukraina rünnakud Venemaa tulusid kallimate naftatoodete müügist, kuid osa kaotusest kompenseerivad praegu suurem toornafta väljavedu ja kõrge maailmaturuhind.

Kõrge naftahind toetab sõjaeelarvet

Uralsi praegune hind on peaaegu kaks korda kõrgem Venemaa riigieelarves arvestatud umbes 52 eurost barreli eest.

See annab Kremlile olulise eelarvelise puhvri ajal, mil sõjalised kulutused kasvavad. Tänavuses eelarves on riigikaitsele ette nähtud 12,9 triljonit rubla (umbes 134,3 miljardit eurot). Rahandusministeeriumi järgmise aasta eelarvekava järgi peaks summa kasvama 17,1 triljoni rublani (umbes 178 miljardit eurot), mis vastaks 6,9 protsendile SKP-st ja 35 protsendile kõigist riigieelarve kuludest.

Kõrge hind ei tähenda siiski, et Venemaa naftasektori olukord oleks tervikuna paranenud. Raiffeisenbanki analüütikute arvutuste järgi on nafta ja naftatoodete kogueksport langenud madalaimale tasemele pärast koroonapandeemiat, umbes 28 miljoni tonnini kuus.

Venemaa jaoks sõltub praeguse hinnavõidu kestus seega suuresti Lähis-Idast. Kui tarnehäired jätkuvad, võivad kõrge maailmaturuhind ja Hiina tugev nõudlus Venemaa eksporditulu veel mõnda aega toetada. Olukorra normaliseerumine vähendaks seda eelist, samal ajal kui Ukraina rünnakutest tingitud probleemid Venemaa rafineerimissektoris jääksid alles.

TOOMAS PIIRMANN