Sõja ülevaade: 1680. päev - vene poole uus areng

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA

Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.

Ukraina 30. september 2026:

survet jagus, muutusi mitte.

1. venemaa kaugmaa rünnakud Ukraina suunal.
2. Ukraina kaugmaa rünnakud venemaa ja okupeeritud alade suunal.
3. Kursk: rindejoones muutusteta.
4. Harkiv: rindejoones muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: rindejoones muutusteta.

6. Siversk: rindejoones muutusteta.
7. Bahmut: rindejoones muutusteta.
8. Donetsk: rindejoones muutusteta.
9. Lõunarinne: rindejoones muutusteta.
10. Herson: muutusteta.

11. „Edastab andmeid FSB-le.” Riiklik sõnumirakendus Max hakkas jälgima venemaa kasutajate meeldimisi ja kommentaare.
12. kreml võttis sihikule venemaale jäänud Euroopa suurettevõtted.
13. Arhangelski oblast kärbib peretoetusi, et suurendada väljamakseid sõjas osalejatele.

Möödunud ööpäeva jooksul registreeriti kokku 221 lahingukontakti.

vene väed korraldasid ühe raketilöögi ja 76 õhurünnakut, mille käigus heideti 263 juhitavat lennukipommi. Lisaks kasutasid vene väed 8835 kamikaze-drooni ning tulistasid Ukraina vägede positsioone ja asulaid 2775 korral. Neist 37 rünnakus kasutati mitmikraketiheitjaid.

Kevad-suvi-sügis pealetung jätkus ,aga päev oli kuidagi pisu tavapäratu vene poole kaotuste vaatest. Oluline ei olnud see, et ei tuvastanud jälle suuremaid rindejoone muutusi, aga kaotuste numbrid eri valdkondades olid … näiteks ei ühtki tanki ega soomukit (mis tahes liiki) ei tabatud, juba mitmes päev madal kaudtule vahendite tabamine ning igasuguse muu tehnika puhul sama seis. Lisaks suudeti mõjutada oluliselt vähemat arvu droone kui tavapäraselt. Veel ei hakkaks spekulatsioone tegema, miks, sest põhjuseid võib-olla liialt erinevaid ja palju. Küll tundub, et vene pool on muutmas üha enam seda, et lisaks põhisuunale (neid siiski rindel mitmeid) on alustatud tugevamat survet neist suundadest kaugemal toetamaks siiski põhisuundi ning eks varasem vene taktikaõpik ütles ikka, et vajadusel tuleb pealöögisuund ümber mängida kõrvallöögi suunale, aga siin on see erisus, et vene poolel jagub neid vahendeid kõrge surve jätkamiseks ka neil nn kõrvalsuundadel.

venemaa poole kõige selgem uus areng on reaktiivdroonide massiline kasutamine koos ballistikaga, eriti Kiievi vastu. Ukraina poolel pole näha naftataristu kampaaniast loobumist, kuid paralleelselt on väga selge teine sihtmärgirühm – vene õhutõrje, radarid ja droonisõja taristu. Viimane on sõjaliselt loogiliselt seotud ka süvalöökidega: õhutõrje ja radarite kahjustamine võib hõlbustada järgmiste kaugmaaründedroonide läbipääsu.

1. venemaa → Ukraina. 29. septembri päevasel ajal jätkas venemaa väga intensiivset droonikampaaniat: Ukraina õhujõudude järgi saadeti ajavahemikus 06.30–18.00 Ukraina vastu 112 drooni, neist 29 reaktiivdrooni; Ukraina teatel tõrjuti 95.

Õhtul algas uus droonilaine ning ööl vastu 30. septembrit lisandusid ballistilised raketid. Kiievis kostis enne kella kolme üle tosina plahvatuse, linnas töötas õhutõrje ning vähemalt osas linnast kadus elekter. Esialgsetel andmetel sai kahjustada ka elamupiirkond.

See jätkab viimastel päevadel nähtud survet Kiievile. venemaa kasutab üha enam pikki, mitmeosalisi droonirünnakuid, millele võivad järgneda kiiremad ja raskemini tõrjutavad relvad – reaktiivsed Shahed-tüüpi droonid ja ballistilised raketid. AP kirjeldab seda juba eraldi muutusena venemaa õhukampaanias: Kiievi vastu kasutatakse ballistikat ja kiireid reaktiivdroone olukorras, kus Ukrainal napib Patrioti tõrjerakette.

Sihtmärkides on samuti näha tähelepanuväärset mustrit. Viimaste päevade venemaa löökides on olnud andmekeskused, side, raudtee- ja logistikasõlmed, elektritaristu, sadamad ja laevad. 29. septembri rünnakutes said Ukraina teatel pihta muu hulgas Kiievi reisijaama depoo, andme- ja ärikeskused ning energiarajatised ja alajaamad eri oblastites. Odessa oblastis tabati ka õppeasutust, ühiselamut ja kahte välismaist kaubalaeva.

Praegu näib rõhk olevat laiemal riigi toimimiseks ja sõjapidamiseks vajalikul taristul: energia + side/andmed + transport/logistika + sadamad.

2. Ukraina → venemaa ja okupeeritud alad. venemaa võimude teatel ründasid Ukraina droonid Kurski oblastis Belaja elektrialajaama, mille tagajärjel jäi viis asulat elektrita.

3. Kursk: põhiline tegevus jätkuvalt Ukraina piiri lähedaste külade suunal.

4. Harkiv: muutusi aktiivsetes suundades polnud.

5. Kupjansk-Kreminna: vene poole katsed Kupjanski suunal olukorda parandada on ka tõusnud lisaks põhja poolt piiriülese surumisega ning need ei tohiks olla eraldiseisvad tegevused vaid vene poole planeeritud ühise mõjuga tegevused saavutamaks edu kogu Kupianski piirkonnas aga suuremal alal.

Lõman ok, ikka vahel mingi killu viskab, et Ukraina SOF toimetab ka Zerebetsi idakaldal.

6. Siversk: muutusteta.

7. Bahmut: muutusi ei tuvastanud aga alanud pingelisem olukord pole muutunud paremaks.

8. Donetsk: kuidagi on konveierit saadud Dobropillja suunal kontrolli alla ja pole enam mitmeid päevi uusi vene poole edenemisi tuvastanud.

9. Lõunarinne: muutusteta, isegi Orihivi kandis.

10. Herson: muutusteta.

11. venemaa riikliku sõnumirakenduse Max privaatsuspoliitikasse on lisatud punkt, mis lubab koguda andmeid selle kohta, milliseid kanaleid ja sisu kasutajad vaatavad ning kuidas nad sellele reageerivad, kirjutas väljaanne „Verstka”.

Muudatus tehti reeglitesse möödunud reedel. Varem sellist tingimust privaatsuspoliitikas ei olnud.

Andmetöötlust käsitlevasse punkti 2.1 lisati uus alapunkt, mille kohaselt võib Max koguda „muud teavet selle kohta, kuidas kasutaja teenust kasutab, sealhulgas andmeid kanalite ja sisuga suhtlemise kohta (sealhulgas kanalite tellimise ja tellimusest loobumise kohta)”.

Sellise sõnastuse alla võivad teoreetiliselt kuuluda ka kasutajate meeldimised, kommentaarid, edasijagamised ja muu tegevus platvormil.

Maxi sõnul on muudatuse eesmärk sisu personaliseerimine ja kasutajakogemuse parandamine. Juba varasem, 18. maist pärinev privaatsuspoliitika lubas teenusel töödelda mitmesuguseid isiku- ja tehnilisi andmeid, sealhulgas kasutaja nime, telefoninumbrit ja kasutajanime, infot kasutatavate seadmete ja tarkvara kohta, hosti IP-aadressi ning brauseri tüüpi.

Nüüd lisanduvad neile ka andmed kasutaja jälgitavate kanalite ja nendega suhtlemise kohta.

eQualitie venekeelsete projektide koordinaator Leonid Juldašev juhtis tähelepanu sellele, et kogutud andmed võivad jõuda ka venemaa julgeolekuasutusteni.

„Telegrami ja Maxi erinevus seisneb selles, et Max täidab venemaal teabe levitamise korraldajatele kehtestatud nõudeid ehk edastab andmeid FSB-le, Telegram aga mitte,” ütles Juldašev.

Tema sõnul võivad kasutajate andmeid kolmandatele osapooltele edastada ka teised samalaadsed teenused. Näiteks Facebook annab teatud juhtudel andmeid politseile, kuid Juldaševi sõnul toimub see harva ja vastava taotluse alusel.

RKS.Globali jurist ja tehisintellekti halduse valdkonna uurija Dmitri Kuteinikov märkis, et Maxi kasutavatel venemaa elanikel puudub võimalus personaliseerimisest loobuda. Euroopa Liidus on kasutajatel tema sõnul sõnumirakenduste ja sotsiaalvõrgustike puhul selline õigus olemas.

Kuteinikovi hinnangul ei saaks selline kanalite ja sisu jälgimist võimaldav tingimus Euroopa Liidus sellisel kujul seaduslik olla.

Varem on teatatud ka sellest, et Maxi arendaja VK võib kasutajate seadmetes kaugjuhtimise teel aktiveerida funktsioone, mis võimaldavad jälgida nende võrgutegevust, dešifreerida häälsõnumeid ning kontrollida kirjavahetuse sisu.

Digiturvalisuse labori InterSecLab ja RKS Globali spetsialistide analüüsi kohaselt puudub Maxis ka otspunktkrüpteerimine. Rakenduse „salajaste vestluste” funktsioon ei krüpteeri nende hinnangul suhtlust täiendavalt, vaid võimaldab määrata sõnumitele automaatse kustutamise taimeri.

12. venemaal jätkuvalt tegutsevad Euroopa suurettevõtted on sattunud kremli välisomanikelt venemaa varade ülevõtmise kampaania peamiseks sihtmärgiks, ütlesid venemaa valitsuse ja ettevõtete allikad Reutersile.

„On aeg asümmeetrilisteks meetmeteks. Las nad mõtlevad sellele, milliseid samme nad meie vastu astuvad ja milliseid sanktsioone kehtestavad,” ütles olukorraga kursis olev venemaa kõrge ametnik Reutersile anonüümsust paludes.

Küsimusele, millised ettevõtted võivad järgmisena löögi alla sattuda ning kas Itaalia panga UniCrediti ja Austria Raiffeiseni venemaa üksused võidakse anda ajutise juhtimise alla, vastas ametnik lühidalt: „Las nad kardavad.”

Ka ühe venemaa suurkorporatsiooni anonüümseks jääda soovinud allikas süüdistas Euroopa ettevõtteid oma venemaa tütarfirmade arengu tahtlikus pidurdamises, mis tema väitel kahjustab venemaa majandust.

Mitme lääne ettevõtte varad läksid riigi kontrolli alla

Septembris andis putin ajutise juhtimise alla Šveitsi toidukontserni Nestlé, Saksamaa hüpermarketiketi Metro ja Prantsuse jaemüüja Auchani venemaa varad. Sama saatus tabas ka endise Leroy Merlini venemaa äri, mis tegutseb nüüd Lemana Pro nime all.

Varad lähevad riigi kontrolli alla putini 2023. aastal allkirjastatud presidendi dekreedi nr 302 alusel. kreml põhjendab välisettevõtete vara ülevõtmist vastumeetmetega USA ja temaga ühinenud riikide sammudele venemaa vara suhtes, mida Moskva nimetab ebasõbralikuks ja rahvusvahelise õigusega vastuolus olevaks tegevuseks.

Ühe venemaal endiselt tegutseva Euroopa ettevõtte tippjuht ütles Reutersile, et välisettevõtted loodavad vähemalt lähitulevikus praeguse olukorra säilimisele.

Varade ülevõtmisi on toimunud juba aastaid

Metro, Auchani ja endise Leroy Merlini varade ajutise juhtimise alla andmine on suurim Euroopa investorite vara ülevõtmise juhtum vähemalt alates 2024. aastast.

Toona rakendati sama protseduuri Belgia õlletootja AB InBevi ja Türgi Anadolu Efesi venemaa õlletehaste suhtes. Samal aastal võttis kreml üle ka kodumasinatootjate Aristoni ja Boschi tehased ning andis need Gazpromi kontrolli alla. Enne venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse toodeti neis tehastes külmikuid ja pesumasinaid ning ettevõtete aastane müügitulu ulatus ligikaudu 50 miljardi rublani (500 miljoni euroni).

2023. aasta juulis võeti ajutise juhtimise alla ka Danone Russia, mis oli riigi suurim piimatoodete valmistaja. Ligikaudu miljardi euro väärtuseks hinnatud äri läks lõpuks Tšetšeenia juhi ramzan kadõroviga seotud inimeste kontrolli alla.

Samal ajal võeti üle Taani õlletootja Carlsbergi venemaa varad. venemaa võimud on sekkunud ka Soome Fortumi ja Saksamaa Uniperi venemaa varadesse. Mõlemad ettevõtted kuulusid venemaa elektrienergiasektori suurimate lääne investorite hulka.

13. venemaa Arhangelski oblasti võimud otsustasid suunata kasu- ja lasterikaste perede toetamiseks mõeldud raha ühekordseteks väljamakseteks Ukraina-vastases sõjas osalejatele, kirjutab kohalik väljaanne 29,ru piirkonna valitsuse määrusele tuginedes.

28. septembril jõustunud määruse kohaselt suunatakse selleks ümber üle 63 miljoni rubla (umbes 656 000 eurot). Dokumendile kirjutas alla Arhangelski oblasti asekuberner ja piirkonna valitsusjuht aleksei alsufjev.

Kärped puudutavad kolme sotsiaaltoetuste valdkonda. Sotsiaallepingute alusel makstavast riiklikust abist võetakse ära kolm miljonit rubla (umbes 31 200 eurot). Üle 40 miljoni rubla (umbes 416 000 eurot) oli algselt ette nähtud kasuvanemate tasudeks ning ligi 20 miljonit rubla (umbes 208 000 eurot) lasterikaste ja vähemalt kolme lapsega perede toetamiseks.

Kokku suunatakse neist meetmetest 63,95 miljonit rubla (umbes 666 000 eurot) sõjaväelastele, rahvuskaardi liikmetele, mobiliseeritutele ja sõjaväelaste peredele tehtavateks väljamakseteks.

Sarnase otsuse tegi ka Tuula oblast

Arhangelski oblast pole esimene venemaa piirkond, kus sotsiaaltoetusteks mõeldud raha sõjaga seotud väljamakseteks ümber suunatakse.

Tuula oblastis võeti 18. septembril vastu määrus, millega suunatakse Ukraina sõjas osalejatele makstavateks toetusteks ümber 54 miljonit rubla (umbes 562 000 eurot).

Sellest 41,84 miljonit rubla (umbes 436 000 eurot) oli varem ette nähtud eestkostjatele, hooldajatele ja kasuvanematele laste ülalpidamiseks makstavateks igakuisteks toetusteks. Ülejäänud summa võeti muu hulgas orbude, lapsendajate, väikese sissetulekuga perede, pensionäride ja tööveteranide toetamiseks mõeldud vahenditest.

Haavata saanud sõduritele makstakse pool miljonit rubla

Arhangelski oblastis kehtivad juba praegu piirkondlikud toetused sõjas osalejatele ja nende peredele.

Haavata saanud sõjaväelasele makstakse iga ametlikult kinnitatud vigastuse või põrutuse eest 500 000 rubla (umbes 5200 eurot). Hukkunud sõjaväelase perele makstakse ühekordselt kaks miljonit rubla (umbes 20 800 eurot), mis jagatakse võrdselt tema lähisugulaste vahel.

Need toetused laienevad mobiliseeritutele, vabatahtlikele, lepingulistele sõjaväelastele ja rahvuskaardi liikmetele, kelle registreeritud elukoht oli teenistusse asumise ajal Arhangelski oblastis.

Peterburi plaanib samuti sotsiaalkulusid kärpida

Ka Peterburi võimud on otsustanud kärpida linna sotsiaalkulusid ning suurendada samal ajal Ukraina sõjas osalejatele ja nende peredele tehtavaid väljamakseid.

Kärped puudutavad muu hulgas ühistransporti, haridust ja tervishoidu ning pommivarjenditele kavandatud kulutusi. Samal ajal ületab Peterburi eelarve puudujääk 100 miljardit rubla (umbes 1,04 miljardit eurot).

Vabanevaid ja täiendavaid eelarvevahendeid kavatsetakse kasutada sõjas osalejatele ning nende peredele makstavate toetuste suurendamiseks.

Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.

Samal teemal

Viimased uudised

ARVAMUS: Venemaa naftaekspordi nädalatulu kerkis sõjaaja rekordini

Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA