Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: NATO
Peaminister Kaja Kallas rõhutas eilsel NATO tippkohumisel Washingtonis, et NATO peab kollektiivkaitset tugevdama, sest Venemaa oht ei ole vähenenud.

Peaminister Kallase sõnul langetasime NATO Madridi ja Vilniuse tippkohtumistel väga kaalukad otsused, mille elluviimiseks on vaja kõigi liitlaste pühendumist. „Eesti koos Läti ja Leeduga tegi tippkohtumise eel ettepaneku keskenduda NATO võimearenduse puhul kolmele kõige prioriteetsemale valdkonnale: õhukaitsele, kaudtulevõimekusele ning laskemoonale. Mul on hea meel, et liitlased andsid täna Washingtonis poliitilise lubaduse keskenduda oma investeeringutes just neile valdkondadele, et viie järgmise aasta jooksul need NATO kaitseplaanide seisukohast kriitilised võimed tagatud saaksid,” märkis Kallas. Liitlased kiitsid tippkohtumisel samuti heaks lubaduse, mis tugevdab Atlandi-ülest kaitsetööstuse koostööd ja suurendab tootmist.

Samuti on Kallase sõnul Eesti jaoks oluline, et NATO hoiab jätkuvalt Vene ohu oma prioriteetide keskmes. „Liitlased kinnitasid, et Venemaa on kõige otsesem ja tõsisem ning pikaajalisem oht alliansile. Toetame NATO pikaajalise poliitika väljakujundamist Venemaa agressiivsete eesmärkide ning tegevuste ohjeldamiseks ja tõrjumiseks, mis võtab arvesse muutunud julgeolekuolukorda,” ütles Kallas. Peaminister lisas, et arutati ka Venemaa hübriidtegevusega seonduvat. „On oluline, et NATO reageerib Venemaa suurenenud ja jõulisemale hübriidtegevusele resoluutselt ning näitab, et sellisel tegevusel on Venemaa jaoks tagajärjed,” sõnas Kallas.

Peaminister rõhutas kohtumisel, et meie julgeolek ning rahu ja stabiilsus Euroopas sõltub sellest, kuidas lõppeb sõda Ukrainas. „Liitlased peavad aitama kindlustada Ukraina võitu ja toetama Ukrainat teel NATO liikmeks. On märgiline, et võtsime tänasel kohtumisel vastu olulise Ukraina toetuspaketi. Sellega saadame Venemaale selge sõnumi, et me ei väsi Ukrainat abistamast ning et Ukrainal on õigus ise valida oma julgeolekukorraldus,” sõnas Kallas.

NATO roll Ukraina toetamisel kasvab. Tippkohtumisel otsustati lõpuks võtta NATO juhtimise alla Ukrainale antava sõjalise abi, logistika ja väljaõppe koordineerimine. „See aitab Ukrainale antava abi viia kindlalt struktureeritud alusele,” selgitas Kallas. Lisaks lepiti kokku, et liitlaste sõjaline abi Ukrainale saab olema vähemalt 40 miljardit eurot aastas. „Sellega võtavad liitlased vastutuse ühise eesmärgi – Ukraina võidu – eest ja Ukraina teab, millega arvestada. Mida kindlam on liitlaste abi Ukrainale, seda kindlam on Ukraina võit,” märkis Kallas.

Peaministri sõnul on NATO ja Ukraina täna üksteisele lähemal kui kunagi varem. „Tippkohtumisel kinnitati taas, et Ukraina tulevik on NATO-s. Näitasime tänaste otsustega, et Ukraina teekond alliansi liikmeks saamisel on pöördumatu. Me ei tohi unustada viimaste aastakümnete olulist õppetundi, mis ütleb, et püsiva rahu saavutamiseks on oluline kaotada hallid alad Euroopa julgeolekus. Hallid alad viivad varem või hiljem konfliktide ja sõdadeni,” rõhutas Kallas.

Samuti tõdes peaminister, et liitlased võtavad kaitsesse investeerimist üha tõsisemalt. Sellel aastal peaksid 23 liitlase kaitsekulutused olema 2% SKT-st või rohkem. 2014. aastal, kui võeti vastu Walesi kaitseinvesteeringute kokkuleppe, oli neid liitlasti vaid kolm. „Arvestades tänast julgeolekukeskkonda ja NATO kaitseplaanide nõudeid, on selge, et 2% ei ole piisav. Vajalik on, et kõik liitlased investeeriksid kaitsekuludesse 2,5-3%, et likvideerida võimepuudujäägid ja rahastada NATO kaitseplaane. Peame alustama NATO-s arutelusid kaitsekulutuste tõstmiseks. Eesti siht on jõuda kaitsekulude tõstmise osas kokkuleppele järgmiseks NATO tippkohtumiseks Haagis,” ütles Kallas.

Liitlased rõhutasid tippkohtumisel, et jätkuvalt on vajalik NATOl-l pöörata tähelepanu ka lõunasuunalt tulenevatele ohtudele. „Siinkohal on eriti oluline hoida fookuses Venemaa destabiliseerivatele tegevustele Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika piirkonnas ning Sahelis,” ütles Kallas.

Washingtoni tippkohtumise deklaratsioon:
https://nato.cmail20.com/t/r-e-tdjtjydd-ollwtuxh-r/

Viimased uudised