Jõulude ajal eramajas puhkenud tulekahju tõi kaasa enam kui 300 000-eurose kahju
Avaldatud: 28 veebruar, 2024
Jõulude ajal Ida-Virumaal eramajas seni teadmata põhjusel puhkenud tulekahju tõi endaga kaasa enam kui 300 000-eurose varalise kahju, mis oli PZU Kindlustuse mullu suurim kodukindlustuse kahjujuhtum.
Põleng puhkes 26. detsembri õhtul, kui pererahvas oli kodunt ära ja päästjate saabudes oli maja osaliselt juba lausleekides. „Ekspertiis suutis tuvastada, et tulekahju sai alguse sauna leiliruumist, kuid seda, mis põhjusel, ei olnud ülevaatuse hetkel enam võimalik täie kindlusega öelda. Leiliruumis oli küll puitkeris, kuid selle kütmisest oli möödas kolm päeva,” rääkis PZU Kindlustuse varakahjude grupi juht Marge Habakukk.
„Antud juhul oli tegemist tõepoolest õnnetu juhusega, sest märkimisväärseid puudusi ekspertiis majal ei tuvastanud, samuti polnud tegemist hooletuse või muu sarnasega,” sõnas Habakukk. „Kui pererahvas oleks tulekahju puhkemise hetkel kodus viibinud ja ärkvel olnud, siis oleks kahju olnud tõenäoliselt väiksem, ent kui põleng oleks puhkenud öösel, kui inimesed magavad, siis võinuks see õnnetus äärmiselt kurvalt lõppeda.”
Kõigi nelja enam kui 100 000 euro suuruse kahjujuhtumi näol oli tegemist tulekahjudega, neist kahel juhul puhkes tulekahju pererahva äraolekul.
Kõige kallimad kodukindlustuse kahjujuhtumid ongi üldjuhul seotud tule ja veega ning aeg-ajalt kehtib ka vanasõna, et hooletus ees ja õnnetus taga. „Näiteks oli üks klient paigaldanud oma pesumasina kapi peale, mis sealt siis alla kukkus ja enam kui 12 000-eurose veekahju põhjustas,” tõi Habakukk ühe ilmeka näite. „Kõikvõimalike tööde tegemiseks, ka näiteks pesumasina paigaldamiseks tasub pöörduda asjatundja poole, sest vastasel juhul võib juhtuda ränk õnnetus.”
Eelnenud näited toovad Habakuke sõnul ilmekalt esile, miks on tarvis oma kodu kindlasti kindlustada. „Igakuine kindlustusmakse on väga väike võrreldes selle väljaminekuga, mis võib tabada siis, kui puhkeb näiteks tulekahju tekib veeavarii või teevad pahandust loodusjõud, nagu paduvihm või torm,” sõnas ta. Kortermajas asuvat kodu kindlustades tasub kindlustada korteri asemel korteriomand, sest siis on on lisaks korterile endale vastavalt korteriomaniku kaasomandi suurusele proportsionaalselt kindlustatud ka näiteks maja seinad, katus, kütte- ja tehnosüsteemid. „See on suureks abiks näiteks juhul, kui korteriühistu pole maja kindlustanud,” sõnas Habakukk.
Habakukk pani südamele, et kindlasti ei tohi kindlustuslepingut sõlmides unustada vastutuskindlustust. „Vastutuskindlustus hüvitab kahju, mis on tekitatud teistele inimestele, näiteks kortermajas naaberkorterite elanikele ja mida kõrgemal korrusel asub korter, seda suurem peaks olema vastutuskindlustuse summa,” sõnas Habakukk. Vastutuskindlustuse summa peaks olema vähemalt 20 000 eurot, millele iga korruse kohta tuleks lisada veel 10 000 eurot. „Esimesel korrusel elades seega 20 000, teisel korrusel 30 000 ja nii edasi,” sõnas Habakukk. Lisaks peaks kindlustuslepingus kirjas olevaid summasid ka regulaarselt üle vaatama ja korrigeerima, sest aastate eest määratud summast ei pruugi praegu enam piisata.
PZU on rahvusvaheline enam kui 200-aastase kogemusega kahjukindlustusselts. PZU on Baltimaade juhtiv kindlustusselts ja iga seitsmenda Eesti elaniku vara on kindlustatud PZU-s.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
