Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Foto: Ardi Hallismaa

Kaitseminister Jüri Luik osales täna Lätis koos lõunanaabritega Skangaļi mälestuskivi avamisel ning võidupüha paraadil, et tähistada 100 aasta möödumist Võnnu lahingust.

Kaitseminister Jüri Luige sõnul oli võit Vabadussõjas, kus Eesti ja Läti väed võitsid ühisel rindel Saksa 6. reservkorpust ülimalt oluline mõlema noore riigi jaoks. Ta märkis, et Eesti ja Läti julgeolek on väga otseselt seotud ka täna ning meie koostöö, mis toimub peamiselt Balti kaitsekoostöö formaadis on tihedam ja laiahaardelisem kui kunagi varem.

„Meie ja lõunanaabrite julgeolek on tihedalt kokku põimunud. Piirkonna kaitse kindlustamisel on oluline verstapost Ādažis asuva Põhjadiviisi staabi käivitumine, mis tõhustab regiooni kaitset. See on Eestit ja Lätit teineteisele veelgi lähendanud,” lausus Luik.

Kaitseminister Jüri Luik asetas pärja Skangaļi lahingu mälestuseks avatud kivile ning võttis osa paraadist. Ühtlasi külastas Luik Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks valminud sõjamuuseumi soomusrongi number 7 Wabadus, mis on võidupüha puhul Lätis külastamiseks avatud.

Läti võidupüha üritustest võtsid osa ka president Kersti Kaljulaid ning Kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem.

Tseremoonia viibinud Kalevi jalaväepataljoni ülem major Ain Tiidrus ütles, et see kivi on rohkem kui austusavaldus kõikidele Vabadussõjas vapralt võidelnud kalevlastele. „See pretensioonitu, aga samas tugev ja vankumatu Eestist toodud rahn iseloomustab kõige paremini nii meie vapraid eelkäijaid kui ka tänaseid kalevlasi. Olgu ta meile, nende sammudes astujatele, teeviidaks ning suunanäitajaks, mille järgi joonduda,“ ütles Tiidrus.

Skangali lahing oli kalevlaste maleva jaoks 22. juunil 1919. aastal üks Vabadussõja verisemaid ja tähtsuse poolest olulisemaid. Tänu võidule Skangali mõisa juures hoiti ära Landeswehri võimalus tungida Kuperjanovi partisanide ja soomusrongide selja taha ning kindlustada rindele tähtsat strateegilist punkti. Võiduka teo tunnustamiseks ja mäletamiseks on lahingu nimi kantud Kalevi jalaväepataljoni lipule.

Idee autoriks, et püstitada kalevlaste kuulsaimale lahingupaigale mälestusmärk on Kalevi jalaväepataljoni endine ülem kolonelleitnant Mait Müürisepp. Saades teada, et Skangali mõis on alles ning kuulub Rootsi päästearmeele, leidis ta, et just selles mõisas oleks paislik pataljoni seminari korraldada, ühtlasi ka kalevlastest kangelastele au anda ning kuulsat lahingupaika lähemalt uurida.

Eelkäijate kangelastegusid meenutades tekkis idee püstitada võiduka lahingu auks mõisa kõrvale mälestusmärk. Ka mälestusmärgiks sobilikku kivi ei pidanud kalevlased kaua otsima – Kalevi jalaväepataljoni territooriumil asunud suur rahn kõlbas ideaalselt.

Rahaliste vahenditega toetas projekti Eesti sõjamuuseum ja Kaur Vaabel firmast EREK, kes samuti andis kivile õige vormi ning valmistas mälestustahvli, platsi aitas ette valmistada Läti relvavendade ühingu eestvedaja Ēvalds Krieviņš.

Kommentaarid

Viimased uudised