Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Okase lõpetamine. Foto: Marko Mei (kaitsevägi)

Täna, pühapäeva õhtul lõppes pea nädal kestnud lisaõppekogunemine Okas, mille raames kaitsevägi formeeris reservväelastest kaks pataljoni.

„Lisaõppekogunemine kinnitas Eesti inimeste tahet oma riiki kaitsta, kui seda peaks vaja minema. Tänan kõiki õppusel osalenud reservväelasi, tegevväelasi, ajateenijaid, kaitseliitlasi, ametnike ja liitlasi nende pühendumise eest Eesti riigikaitsele,“ ütles kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek Sirel ja lisas, et kaitsevägi lõi õppuse raames keskkonna, kus oli võimalik harjutada kogu sõjalise riigikaitse käsuahela toimimist alates valitsuse otsusest kuni reservüksuste valmiduse saavutamiseni.

Kaitsevägi saatis õppuse Okas raames koos ülekattega välja 2170 kutset, mis jõudsid kohale 1902 reservväelasele, kellest tuli õppusele 1464. Põhjusega vabastas kaitsevägi peale registreerimist üksuse kogunemiskohas 160 reservväelast.

268 reservväelast ei andnud kaitseväele tagasisidet kutse kätte saamisest ega põhjendanud oma puudumist. Kaitsevägi selgitab välja puudumise põhjused.

Kutse kätte saanutest tuli õppusele 77 protsenti reservväelastest. Nii 61. logistikapataljonis kui ka 23. jalaväepataljonis mehitati vajalikud ametikohad ja pataljonid saavutasid nõutud lahingvõime taseme.

„Õppuse Okas üldeesmärk oli treenida ja hinnata üksuste lahingvalmiduse saavutamist ja harjutada formeerimisjärgseid tegevusi ja see eesmärk on esmasel hinnangul saavutatud. Kogusime väärtuslikke õpituvastusi kaitseväe ja Kaitseliidu lahinguvalmiduse protseduuride ja tegevuste parandamiseks ja neid õppetunde saame me ainult harjutades,“ ütles kindralmajor Sirel.

„On parandamisruumi nii kaitseväe poolt, et kõik reservväelased saaksid kutsed kätte kuid ka reservväelased peavad teadma, milline on nende üksus, et ka juhul, kui elektroonilised kutse kätte toimetamise süsteemid ei tööta, suudaksid nad teha otsuse, kas nad on kohustatud õppusele tulema või mitte. Keerulises julgeolekuolukorras võib see olla otsustav, kas kaitsevägi suudab viia mobilisatsiooni läbi vajaliku kiirusega.“

Vabariigi valitsus otsustas 15. oktoobril teenistusse kutsuda 61. tagalapataljoni reservväelased, kes said korralduse viivitamatult ilmuda kogunemiskohta. Järgmisel päeval otsustati kutsumist laiendada ning käsu teenistusse ilmuda said 23. jalaväepataljoni reservväelased.

„Seda reservväelaste hulka vaadates on uhke tunne, et Eesti on kaitstud – kaitsetahe on tõesti kõrge. Kaitsemudel on üles ehitatud reservväele ja seepärast peamegi neid kokku kutsuma, et oskusi meelde tuletada. Välkõppekogunemine aga paneb proovile süsteemi, kuidas me oleme reaalses olukorras valmis reageerima,“ ütles 23. jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Mart Sirel.

Esimene lisaõppekogunemine Okas toimus 2016. aastal ja täna lõppenud õppus oli järjekorras viies. Lisaõppekogunemistega kontrollitakse kogu riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuse langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri reservväelaste kogunemiseni. Äsja lõppenud õppusega kutsuti lisaõppekogunemisele esmakordselt mitu üksust järjestikustel päevadel.

Siin galerii Okase lõpetamisest, fotod: Marko Mei ja Mattias Allik (kaitsevägi).

Kommentaarid

Viimased uudised