Tel. 5897 3482‬
info@lounaeestlane.ee

Kaitseväe pilt.

Eesti ja Soome kaitseministrid mälestasid täna Kuusalus 100 aastat toimunud leidnud Vabadussõja pöördelahinguid, asetasid pärjad Kuusalu kalmistul Vabadussõjas langenute mälestussambale ning avasid Soome vabatahtliku Aukusti Tuomineni hauakivi.

Kaitseminister Luige sõnul andsid Vabadussõjas tugeva innustuse ja kujundasid sõja vaimsust suuresti koolipoisid, õpetajad ja tudengid, kelle tihtipeale in corpore sõtta-astumine inspireeris teisigi relva haarama.

„Samuti andis lootust ning määrava tähtsusega tuge meie liitlaste kiire reageerimine. Soome vabatahtlike liitumine nagu ka Briti mereväe sõjaline sekkumine tõstis oluliselt Eesti rahvaväe moraali,“ lisas Luik.

Kuusalu kirikus toimunud mälestusteenistusel teenis peapiiskop Urmas Viilma. Kõnedega esinesid kaitseminister Jüri Luik ja Soome kaitseminister Jussi Niinistö.

Vabadussõda algas 28. novembril 1918. aastal, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.

Täna 100 aastat tagasi algasid Vabadussõjas lahingud, mis tõid sõjas otsustava pöörde. Aukusti Tuominen oli üks esimesi Soome vabatahtlike, kes detsembris 1918. aastal saabus Eestisse, et osaleda Vabadussõjas. 1923. aastal anti Tuominenile postuumselt VR II/ 3 klassi Eesti Vabadusrist isikliku vapruse eest Vabadussõjas.

Kommentaarid

Viimased uudised