Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Baltisakslaste lahkumine 1939. aastal. Saksa arhiivikaart.

Eestil ja Lätil oli 1939. aastal käes trump: baltisakslased, kes olid siinmail elanud ligi 700 aastat. Ent 1939. aasta sügisel lasti neil praktiliselt üleöö lahkuda. Tegemist oli Hitleri kavala salaplaaniga, mille tagamaad Eesti ja Läti valitsused läbi ei hammustanud.

1939. aastal elas Lätis ligi 62 000 baltisakslast, venelaste ja juutide järel suuruselt kolmas rahvusrühm. Neist enamus lahkus 1939. aastal. Lätist ja Eestist lahkus kokku ligi 80 000 baltisakslast, vahendab Läti rahvusringhääling LSM.

Saksalaste kojutoomine oli Hitleri salaplaan pärast Baltimaade loovutamist Stalinile.

Baltisakslased olid enne seda Lätis ja Eestis ühiskonna koorekiht, kes olid jõukad, haritud ja ühiskondlikult aktiivsed. Riias elasid nad põhiliselt Mežaparksi eliitlinnaosas.

Vaatamata sellele, et sakslased moodustasid Läti elanikkonnast vaid 3 protsenti, kuulus neile 17 protsenti ettevõtetest, mille käive moodustas 16 protsenti kogu riigi majanduse käibest. Sakslastele kuulus 30 protsenti Riia korteritest. Läti parlamendis Seimis oli sakslastel suur mõju, neil olid oma liidud, korporatsioonid, koolid ja isegi oma ülikool – Riia Herderi Instituut.

Iseseisvusaastatel hakati Riias elavatelt sakslastelt vara ära võtma ja nende tegevust piirama. Eriti suure hoo sai sakslaste tagakiusamine sisse Kārlis Ulmanise diktatuurirežiimi ajal. Riia noored sakslased aga olid natsi-usku ja lootsid, et neil õnnestub ühel päeval Hitleri abil Venemaa ära vallutada. Natside poolt võeti 1933. aastal üle varem sõltumatu väljaanne Rigasche Rundschau ning pikkaaegne peatoimetaja Paul Schiemann oli sunnitud lahkuma.

1939. aasta oktoobris aga käivitus Hitleri salaplaan baltisakslaste kojutoomisest, milleks sõlmiti lepped Eesti ja Läti valitsustega. Siis polnud eestlased ega lätlased veel teadlikud Hitleri kokkuleppest Staliniga ning baltisakslastel lasti rahus lahkuda.

Sakslased lahkusid Lätist Riia, Liepaja ja Ventspildi sadamate kaudu laevadega praktiliselt üleöö. Nende kinnisvara võttis üle selleks otstarbeks loodud Läti riigifirma ja baltisakslaste ettevõtted lõpetasid tegevuse.

Baltisakslasi ei viidud Saksamaale, vaid nad asustati ümber Põhja-Poolasse, mis oli selleks ajaks sakslaste poolt okupeeritud.

Läti valitsus aitas baltisakslaste lahkumisele kaasa, kuna sellega loodeti võita Hitleri poolehoidu. Läti valitsus maksis lahkuvatele sakslastele isegi hüvitist vara eest, mille nad maha jätsid. Diktaator Ulmanis kasutas sakslaste lahkumist, et tugevdada müüti „uuest, lätlaste Lätist”.

Neid sakslasi, kes ei soovinud Lätist lahkuda, ähvardati õiguste äravõtmisega. Valdavalt ei soovinud lahkuda need sakslased, kes armastasid oma kodumaad Lätit, ei sallinud Hitlerit või olid rändamiseks liiga vanad ja väetid. Koos sakslastega lahkusid ka mõned tuhanded lätlased, kellele Ulmanis ütles tee peale kaasa, et nad saavad lahkuda ainult sakslaste kombel – tagasiteed Lätti neil enam pole.

Ligi 50 000 sakslase, ühiskonna eliidi lahkumine praktiliselt üleöö tõi Lätis kaasa majanduskriisi. Nõudlus kukkus järsult, sest suured tarbijad lahkusid. Kinnisvarahinnad kukkusid kivina, sest tuhanded korterid, terved tänavad jäid tühjaks. Läti ettevõtteid tabas tööjõu puudus. See oli valus löök väikerahva südamesse.

Pärast seda lubas Stalin enne 1941. aasta massiküüditamisi lahkuda veel 11 000 sakslasel – neil, kes polnud läinud esimese suure lainega. Pärast seda algas läti rahva jaoks õudus, millega kaotati kolmandik elanikkonnast, riigi majanduslik ja kultuuriline eliit hävitati peaaegu täielikult. Ainsad, mis Lätis püsti jäid, olid majad.

Endistesse Mežaparksi villadesse pandi elama 4-8 peret ühe maja kohta, kus varem elas vaid 1-2 inimest.

Alles nüüd on hakatud Lätis aru saama, et baltisakslased olid riigi jaoks suur rikkus, millest kergekäeliselt loobuti.

After 700 years in Latvia, Baltic Germans vanished in a matter of weeks

Formerly a dominant force in Latvia’s politics, and, as the country became independent, its cultural and economic life, the Baltic Germans disappeared in a matter of months, thanks to occupying forces and local nationalist currents. In 1939, there were 62,000 Baltic Germans living in Latvia. They were the third-largest minority following Russians and Jews.

Kommentaarid

Viimased uudised