Eesti e-eluviisi nähtamatud kaitsjad jõudsid kõurikuikka
Avaldatud: 28 jaanuar, 2021
Foto: Kaitseliit Kaitseliidu küberkaitse üksus (KL KKÜ) tähistab 28. jaanuaril oma 10. aastapäeva. KKÜ ehk rahvapärasemalt „Küberkaitseliit“ (KKL) tegeleb laiapinnalise riigikaitsega, täpsemalt Eesti e-eluviisi kaitsmise ja arendamisega.
E-eluviis on mugav igapäevane rutiin, kus läbi interneti saab teha oma ostud, hoida ennast uudiseid lugedes kursis maailmas toimuvaga, ajada asju riigiasutuste ning vallavalitsuseega ja palju muud. Tänase COVID pandeemia ajal on tähtsamaks saanud võimalus teha tööd kodukontoris või olla distantsõppel koolis.
KKÜ pealiku kapten Andrus Padari sõnul tunneb avalikkuse jaoks nähtamatu, üksus end esimesel kahekohalisel sünnipäeval energiliselt ja enesekindlalt. „Me oleme täna Kaitseliidu kõige kaugemale ulatuva tulejõuga üksus. Küberkaitseliidu loomine ei läinud alguses kergelt, paljud olid vastu ja tuli teha selgitustööd. Meie ajaloo kõige esimene tuleproov oli 2010. aastal toimunud õppus „Kübersiil“, kus koos partneritega mängisime läbi riigikogu e-valimiste ründamise, valijate identiteedi varguse ja valimistulemustega manipuleerimise. Toona ei olnud me veel ametlikult moodustatudki, aga pärast seda ei kahelnud meie vajalikkuses enam keegi. Õppuse järeldustest selgus, kuidas teha e-valimiste turvalisust veelgi paremaks ja tõrjuda vaenulikke eksitavaid info- ja küberründeid. Pole kahtlust, et e-valimiste ja ID-kaardi turvalisus on Eesti e-eluviisi ja e-riigi usaldusväärsuse nurgakivid. Just tänu kümnendi tagusele õppusele õnnestus kõigi seotud osapoolte koostöös luua praeguseni kestev töökindlus ja usaldus, kõrvaldades kriitilised puudused,“ rõhutas Padar.
Teise olulise episoodina Küberkaitseliidu ajaloos nimetab Padar 2012. aastal Vabariigi Valitsusele korraldatud staabiõppust „Küberpalavik“, kus oldi halbade ja uskumatutena näivate sõnumite toojad. Õppusel mängiti läbi mahukas stsenaarium, mis hõlmas endas nii küberrünnakute tõttu keset külma talve elektrist ilma jäänud Tartu linna, interneti välisühenduste katkemisest tingitud olulisi häireid sularaha kättesaadavuses ning maksete ja arvelduste toimimisel kui ka andmete kompromiteerimist riigi andmebaasides ja palju muud. Selle õppuse ühe järelmina tehti poliitilised otsused, et suurpangad ei saanud viia oma serveriparki Eestist ära, kuigi neile oleks see olnud kulude mõttes efektiivsem.
Viimased 13 aastat on Eestis olnud rahulik aeg, mil pole toimunud ulatuslikke küberründeid riigi vastu. See on andnud KKÜ’le võimaluse tegelda teiste riigikaitset toetavate suundadega. „COVID-19 pandeemia tõttu mullu Eestis välja kuulutatud eriolukord oli kõigile uus ja tundmatu periood. Kaitseliit asus toetama Terviseameti kriisistaabi tööd, sinna kaasati ka küberkaitseliitlasi. Tegelesime info- ja küberruumi seirega, olukorrapildi loomisega otsustajatele. Otsuseid ei ole võimalik langetada, kui ei tea, mis ümberringi toimub. Koostöö teiste ametite ja organisatsioonidega sujus isegi üle ootuste ladusalt. Saime nii hästi hakkama, et Kaitse- ja Siseministeerium ning Terviseamet tunnustasid meid tehtud töö eest,“ lisas Padar.
KKÜ ei kuulu Kaitseliidu struktuuris ühegi maleva koosseisu, vaid allub otse Kaitseliidu ülemale. Üksus koondab valdavalt erafirmade IT-spetsialiste ja viib seeläbi riigi vajadused kokku eraettevõtete huvidega ja aitab kaasa kõigi Eesti elanike jaoks elutähtsate teenuste kaitsele tava- ja kriisiolukorras. KKÜ keskendub tsiviilsektori abistamisele rahu ajal ja tugiteenuste loomisele kriisiolukordades tegutsemiseks.
Igapäevaselt tegeleb „Küberkaitseliit“ IT-lahenduste arendamisega Kaitseliidu jalaväele, kodanikukaitsega, küberreservi loomisega, mis tuleks appi ulatusliku küberrünnaku korral, aga ka olukorrapildi seirega inforuumis ja strateegilise kommunikatsiooniga.
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
