Avalik kiri: RMK on teinud pärandniitude rendileandmisest netikasiino
Avaldatud: 17 märts, 2026
Kuvatõmmis. MTÜ Eesti Poollooduslike Koosluste Hooldajad juhatuse liige Mario Talvist edastas avaliku kirja, mille märgib, et RMK on teinud pärandniitude rendileandmisest netikasiino.
Kiri on järgmine:
Tere, kolleegid, ametnikud, asjahuvilised ja ajakirjanikud
Ütlen alustuseks kohe ära, et minu kirja saatmine siia listi on viimane valik ja toimub seetõttu, et muud vahendid on olnud väheviljakad ja liialt aeganõudvad – seega pole tegu vaid hetkeemotsioonide ja -reaktsiooniga.
Kes veel ei ole kursis, siis 12. märtsil lõppes RMK-l selle aasta esimene pärandniitude rendipakkumiste voor. Üks tituleeritud Aasta Põllumees ütles hästi: „RMK on tekitanud pärandniitude rendileandmisest NETIKASIINO”. See väljend on täpne mitmel põhjusel.
1. Netikasiino tekitab inimestes hasarti ja hinnad võivad minna kosmosesse. Isegi kui sul pole suurt hasartmängusõltuvust ja teinekord isegi mitte raha, siis on ikka põnev vaadata, kui numbrid kuskil süsteemis kerkivad.
Näide: Matsalus anti esimeses voorus rendile kaks suurt ala – 440 ha niidetavat+karjatatavat luhta ja 220 ha karjatatavat pärandniitu. Suurema tüki parimatest pakkujatest enamikul on maksuvõlad, osa neist on isegi karistust kandnud, lisaks on seal ka tuntud susserdajaid. Sammhaaval tõsteti hinnad tänasest rendilepingust 5-10x kõrgemaks. Mõne jaoks on enampakkumine nii lõbus ja fun tegevus, et osaleb samal hankel koos sõpradega või sama isik läbi mitme ettevõtte. Lisan tabelid – nii saab igaüks guugeldada ja inforegistrit kasutada, et minu väidetes veenduda. Kuigi keskmine RMK maade rendihind pole varasemalt olnud liiga kõrge, siis on asi pigem fundamentaalses loodusest lähtuvas põhimõttes. Naljaga pooleks võib öelda, et ainuüksi esimese vooru renditõusud teenisid RMK-le nende saladuses peetud peoraha tagasi.
2. Netikasiinod saavad sahkerdada maksudega.
Näide: Nii toimetab riik hetkel läbi RMK – looduskaitse soodustamiseks ja kogu Eesti ühiskonnale keskkonnateenuse pakkumise eest makstakse PRIA pärandniidu toetusi ja RMK läbi kinnisvaraosakonna paindumatu rendisüsteemi võtab selle ilusti hooldajatelt tagasi. Eraisiku näitel veel mitmekordselt, sest kõigepealt peetakse toetusest kinni tulumaks (22%) ja seejärel lisab RMK rendile käibemaksu (24%).
3. „Buy- in” on üliväike.
Näide: Ainult 10.- eest (see on siis rendipakkumiste osalustasu) saad nautida showd ja tõsta mõnusalt hinda sõltumata sellest, kas oled põllumajandusettevõtja, pärandniitude hooldaja, kas sul on loomad või kas sul on üldse aimu, mis pärandniit on. Puudub ka tagatisraha, mis paneks paljud kasiinosse sisenemist vähemalt kaaluma. Maa- ja Ruumiameti poolt tavalistel põllumaade rentidel tagatisraha aga kasutatakse. Sama seadus on aluseks…. lihtsalt ütlen.
4. Netikasiino annab suurepärase võimaluse käru keerata sektoris tegutsevatele maahooldajatele ja põllumajandusettevõtetele.
Näide: Öeldakse, et lollusel pole piire. Nii pole piire ka tänasel oksjonil – tule kas Võrust, Virust või saartelt, pakkuda saad mõnusasti üle Eesti. Sisuliselt olematu riskiga saab ükskõik kes osaleda ja kui mitte muud, siis teistel tootjatel ja maadehooldajatel mõnusalt hindu krõbedaks tõsta. Win-win (kui sa just pole varasem hooldaja). Ja ega need Keskkonnaameti (edaspidi KeA) ja PRIA kontrollid ka teab kui usinad ole- äkki õnnestub paar aastat fiktiivselt „hooldades“ rahagi teenida.
5. Netikasiino ei küsi, mis on pärandniidule ja loodusele parim lahendus.
Näide: Needsamad Matsalu näidisalad on täna hooldatud väga eeskujulikult. KeA on rahul, loodus saab toimida inimese ja looduse koosmõju parimas variandis. Senine rentnik ja tema perekond on hooldanud ala järjepidevalt ligi 50 aastat. Ettevõte on mahetootja. Ettevõte panustab kohalikku tööhõivesse ja elu võimalikkusesse maal. Lisaks sellele kasutab taastava põllumajanduse praktikaid (portsjonkarjatamine, talvine rullide lahtikerimine söötmisel) ning kasvatab loomad ise (enamasti saadetakse võõrutatud loomad nuumale Eestis välja) ning realiseerib toodangu läbi Liivimaa Lihaveise. Ükskõik milline teine antud oksjonil paremat hinda pakkunu ei oma paberil paremat potentsiaali, rääkimata päriselust. Pigem on näited vastupidi hullemad- täna figureerivatest pakkujatest osad tõstavad süsteemselt üle Eesti hindu üles; siis näiliselt tegelevad maade hooldamisega; neil on KeA ettekirjutused kehva kvaliteedi tõttu; loomad on pidevalt jooksus kehva halduse tulemusena; lõpetatakse kellegi teise hästi toiminud kuid riigimaa rentimisest sõltuv pärandniidu hooldamise tegevus; pakkujad on ise kõrvuni võlgades ja millegipärast näevad pärandniitude hooldamises parimat tulevikuäri. Väidan, et eelpooltoodu loodust kuidagi ei rõõmusta.
6. Netikasiino ei küsi, kas sa oled alaga tutvunud või omad üldse pärandniitude hooldamise kogemust.
Näide: pakkujad ei pea tegelikult objektiga tutvuma. Kes luhaga elus on kokku puutunud, teab, et luht on väga muutlik ja läheb hästi, kui 5a jooksul 3 aastat kannatab maal kas niita või karjatada. Paar korda kindlasti uputab lootusetult (nagu eelmisel sügisel). See riski hindamise oskus on teada vaid kohalikele praktikutele. Samuti on pärandniidu hooldamine oma erireeglite ja erioludega kulukas, spetsiifiline ja pikka perspektiivi vajav teadlik valik. Erinevate koosluste taastamine ja hooldamine ilma eelneva kogemuseta on võimalik (minu enda näitel), kuid uutele on enamasti vaja eelnevat väljaõpet/koolitust/nõustamist või peab riik olema valmis maksma suurt kooliraha nii finantsides kui halvemal juhul ka keskkonna osas.
7. Netikasiino ei avalda, kas ala tuleb niita või karjatada.
Näide: potentsiaalsed hooldajad, kel pole varasemat kogemust ei tea, kas enampakkumisel olevad maatükid tuleb niita või karjatada. RMK seda välja ei too vaid ainult sedastab, et KeA määrab hooldustingimused. Nii ongi ülaltoodud näitel tekkinud olukord, kus köögiviljakasvataja Valgamaalt või teraviljakasvataja Tartumaalt pakub 220 ha karjamaale kõrget hinda. Minu esimene küsimus on- kust võtavad nad 150-200 looma, et ala karjatada? Väidan, et see on tänastes tingimustes (kus paljud tahavad oma põhikarja laiendada, kus lihahinnad kõrged ja kus noortalunikud loomi tikutulega taga otsivad) peaaegu et võimatu. Nad ise loomulikult kinnitavad muud – et riskid on kaalutletud ja välismaalt loomakoormad kohe võtta. Nojah, mis see 200 looma täna maksab- 200-300 000.- Pole ju palju 😊 Aga näe, 5000.- eurost maksuvõlga ei suuda poole aastaga ära klaarida.
8. Netikasiino on lindprii.
Näide: RMK Kinnisvaraosakonna paindumatut jäikust ei suuda ohjata ei RMK juhtkond, ei Kliimaministeeriumi ametnikud, ei KeA. Samuti ei leia me mitte ühtegi ajakirjanduslikku artiklit antud teemadel, arvestades, et samasugused probleemid tekitas RMK juba 2025 aasta rendioksjonitel. Samuti poeb RMK kinnisvaraosakond riigivaraseaduse tõlgenduse taha, et oma tegevust (loe: ainult valimatult lisaraha teha) õigustada.
Eesti Poollooduslike Hooldajate MTÜ on olnud viimased kolm aastat eestvedajaks, et pärandniitude hooldus ja rentimine lähtuks eelkõige kvaliteedist ja looduse vaatest ning sellest lähtuvalt teeks RMK vajalikke muudatusi oma kommunikatsioonis, dokumentides, suhtumistes. Kahjuks 90% sellest on olnud raisatud energia ja aeg.
Rentimise osas on meie ettepanekud olukorra mõistlikuks lahenduseks saadetud juba 2025a suvel ja need on vaadeldavad siin: https://docs.google.com/spreadsheets/d/1TOrlgv17RhMwQBEgTozBiE3QRollIzG9EQGru1AKmBU/edit?usp=sharing
MTÜ Eesti Poollooduslike Koosluste Hooldajad juhatuse nimel,
Mario Talvist
-
- Rendioksjoni tulemused. Kuvatõmmis
-
- Rendioksjoni tulemused.. Kuvatõmmis
-
- Kuvatõmmis.
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Loading ...
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
