Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Eesti valitsus seisab silmitsi oluliste valikute ja prioriteetidega, kuid viimased otsused jätavad kõlama küsimuse, kas fookus on õigetes valdkondades.

Samal ajal, kui õpetajad streikivad õiglase palga eest, teeb valitsus ettepaneku suurendada Eesti Energia aktsiakapitali 114 miljoni euro võrra, et toetada Narva gaasi-vesiniku elektrijaama rajamist, nagu nähtub ERRi uudisest.

Õpetajate palgatõusu küsimus on juba pikemat aega olnud päevakorras, kuid see jääb tahaplaanile, kui valitsus kiidab heaks suuremahulise investeeringu energiasektorisse.

Kui haridustöötajad nõuavad õiglast tasu oma olulise töö eest, tuletab valitsuse otsus meelde, et prioriteetide järjekord võib olla nihkes.

Artiklis rõhutatakse, kuidas Narva gaasi-vesiniku elektrijaamale antakse roheline tuli, kuid samas ei leita lahendust õpetajate muredele. Kas uus energiajaam on tõesti hädavajalik, kui õpetajate palgatõusu teema on jäänud vastuseta?

See paneb küsima, kas valitsus hindab piisavalt kõrgelt haridust ja õpetajate panust ühiskonda. Valitsuse otsus suurendada Eesti Energia aktsiakapitali võib olla suunatud energiatõhususe suurendamisele ja keskkonnahoidlikumale tulevikule, kuid selle varjukülg on see, et see kõrvutatakse õpetajate palgaküsimusega.

Õpetajad, kes kujundavad tuleviku kodanikke, näivad olevat sunnitud ootama õiglase tasu saamiseks, samal ajal kui energiaprojektile eraldatakse märkimisväärne summa. Seega jääb küsimus, kas valitsus on valmis panustama inimkapitali ja haridusse või seab majanduslikud huvid esikohale.

Õpetajate streik ja valitsuse prioriteedid annavad mõtteainet, kuidas ja kuhu suunatakse riigi ressursse ning kas otsused peegeldavad tõelisi vajadusi ja väärtusi ühiskonnas.

TARMO PIIRMANN,

ettevõtja ja Võru linnavolikogu liige, Isamaa erakond

Viimased uudised