Eesti toiduhinnad on rühkinud Soomest mööda. Rahandusminister Ligi: Inimesed ikkagi näljas ei ole
Avaldatud: 1 november, 2026
Foto: Unsplash Soomet on võrdlevates uuringutes pikka aega peetud kalliks riigiks, kuid sellised iganenud arusaamad tuleks kõrvale jätta. Näiteks Tallinn, mis oli omal ajal tuntud taskukohase ostukohana, on hinnavahe tasa teinud ning on nüüd isegi Helsingist kallim, vahendab Soome meedia hiljutine analüüs.
Soome polegi enam kõige kallima toidu maa, just sellise tulemuseni jõudis oma uuringus Yle.fi, mis võrdles Lidli ostukorve Euroopa riikides.
Võrreldi identse toidukorvi maksumust Lidli kauplustes Soomes, Rootsis, Eestis, Poolas, Saksamaal, Hispaanias ja Kreekas. Lidl valiti võrdluseks, kuna tegemist on ainsa toidukaupluste ketiga, millel on poed nii Soomes kui ka teistes Euroopa riikides. Võrdlus hõlmas 30 toodet.
Soomet on võrdlevates uuringutes pikka aega peetud kalliks riigiks, kuid sellised iganenud arusaamad tuleks kõrvale jätta. Näiteks Tallinn – mis oli omal ajal tuntud taskukohase ostukohana – on hinnavahe tasa teinud ning on nüüd Helsingist kallim.
Soomlaste ülevaatest selgub, et kõige kallim on toidukorv Rootsis, siis Eestis ja Soome on kolmandal kohal. Odavaim on kaup Hispaanias.
Tuuakse välja, et Eestis on toiduainete käibemaks 24 protsenti, samas kui Soomes on see vaid 13,5 protsenti. See kergitab Eestis hindu võrreldes Soomega ja selgitab osaliselt, miks toidukorvi maksumus Tallinnas on tõusnud Helsingi omale lähedasele tasemele – see on suundumus, mis kajastub nii Yle võrdluses kui ka Eurostati statistikas.
Seda teemat ja põhjanaabrite uuringut käsitleti tuliselt ka viimases parlamendi infotunnis, kus Keskerakonna fraktsiooni liige Anastassia Kovalenko-Kõlvart ütles rahandusminister Jürgen Ligile (Reformierakond): „Näiteks ostukorvi puhul me oleme teisel kohal, meil on ostukorv kallim kui Soomes. Inimestele te ei taha appi tulla, toiduainete käibemaksu langetada ei soovi.”
Ligi teatas: „Tuletan teile meelde, et valitsus ei kehtesta toiduhindu. Et Eestis on suhteliselt kallid toiduhinnad võrreldes sissetulekutega, on fakt, aga on fakt ka see, et Eesti reaaltulud on olnud aastakümneid, kogu aeg, kasvus, mõni tagasilöögiaasta ei muuda seda. Ka tänavu reaaltulud kasvavad ja toiduainete hinnad on viimastel kuudel languses olnud, aga valitsus seda ei kehtesta.”
Ta jätkas: „Ma soovitan siin mingeid suvalisi amatöörlikke hinnavaatlusi mitte paljundada, vaid kasutada ikkagi autoriteetseid allikaid, milleks on kindlasti Eurostat, kes jagab kontrollitud informatsiooni. Jah, see väide, et inimesed ei tule toidu ostmisega toime, on muidugi vägivaldne – inimesed ikkagi näljas meil ei ole. Toidu osa inimeste tarbimises on alla 20%, aga kokkuvõttes loomulikult saavad inimesed hakkama toidu ostmisega väga erineval tasemel – eks meil varanduslik või rahaline seis inimestel on erinev.”
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
