Võrumaa Pärlijõgi vabanes eelviimasest rändetõkkest
Avaldatud: 29 oktoober, 2026
Pärlijõgi pärast. Foto: Kristi Kool Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) avas Pärlijõe paisu, mis takistas kalade liikumist jões. Tööde käigus taastati jõe loomulik voolutee ning kujundati paisu asemele tehiskärestik. Järgmisena ootab ees Saarlasõ paisu eemaldamine, mille järel on Pärlijõgi kogu ulatuses vee-elustikule avatud.
Pärlijõe pais asus Võrumaal Rõuge vallas Saarlasõ külas ning oli kaladele ületamatu rändetakistus. Paisu kõrgus oli keskkonnaregistri andmetel 2,85 meetrit ja kalapääsu rajamine oleks olnud tehniliselt keerukas. Seetõttu otsustati pais täielikult eemaldada. Tööd toimusid eramaal ja maaomaniku nõusolekul.
„Paisude eemaldamine on üks tõhusamaid viise jõgede loodusliku seisundi parandamiseks. Rändetakistuse kadumisel saavad kalad taas liikuda jõelõikude vahel, mille ühendus on olnud pikka aega häiritud. Sellest võidavad nii jõe kalastik ja muu vee-elustik kui ka kogu jõeökosüsteem, sest ühtlasi taastuvad jõe loomulikud protsessid, sealhulgas setete liikumine allavoolu,” ütles RMK veeökoloog Anett Reilent.
Tööde käigus suunati jõgi paisutuse kohal tagasi loomulikku sängi ning ühtlustati jõe lang tehiskärestiku rajamisega. Lisaks kindlustati ka jõe kaldaid. Tööde eesmärk oli taastada jõe loomulik vool ning luua kaladele paremad liikumis- ja elutingimused.
Pärlijõe paisu likvideerimise käigus lammutati vana sild ja ehitati selle asemele uus, mis tagab kohalikele elanikele jätkuvalt ligipääsu oma kodudele ning võimaldab parandada vee läbivoolu ja kujundada jõele looduslähedasema sängi.
Pärlijõe paisu tööd projekteeris Vesiaed OÜ ja teostas Nordpont OÜ. Eeluuringud ja projekteerimine maksis 35 000 ning ehitus 280 000 eurot. Töid kaasrahastati Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi projektist „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine“.
Enne ehitustöid uuriti jõekarpide elupaiku
Enne paisu lammutamist tegid RMK veeökoloogid koos RMK Põlula kalakasvatustalituse seire- ja kasvatusspetsialisti Aune Veersaluga välitöid, et selgitada välja ehitustööde võimalik mõju kaitsealustele liikidele. Pärlijõgi on registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluva paksukojalise jõekarbi elupaigana.
RMK veeökoloogid konsulteerisid liigispetsialisti Aune Veersaluga. Välitööde tulemusel korjati ehitustöödest mõjutatud alalt paksukojalised jõekarbid kokku ja asustati ümber hoolikalt valitud sobivatesse jõelõikudesse samas jões ja oma loodusliku elupaiga piires.
Välitööde käigus oli ka õrn lootus leida mõni ebapärlikarp. Pärlijões elas kunagi selle haruldase liigi asurkond, mis hääbus juba aastakümneid tagasi. Paraku ühtegi selle üliharuldase liigi isendit ei leitud.
Ebapärlikarbi võimalik taastumine Pärlijões eeldaks, et jõe seisund ja elupaigad vastavad liigi vajadustele. Oluline on ka sobivate peremeeskalade, näiteks forellide olemasolu, sest ebapärlikarbi vastsed arenevad kalade lõpustel.
Paksukojalise jõekarbi elutsükkel on samuti seotud kaladega, sest ka tema vastsed elutsevad ühel arenguetapil peremeeskalade lõpustel. Seetõttu aitab kalade vaba liikumine kaasa ka karbi levikule ja järelkasvule.
Lisaks paksukojalisele jõekarbile on jõgi elupaigaks näiteks III kaitsekategooriasse kuuluvale võldasele.
Pärlijõgi muutub kaladele üha avatumaks
Pärlijõgi saab alguse Lätist, voolab läbi Rõuge valla ning suubub Mustjõkke. Koiva vesikonda kuuluv jõgi on oluline elupaik mitmele kaitsealusele liigile.
Pärlijõgi kuulub lõheliste kudemis- ja elupaikade nimistusse, lisaks on Pärlijõe kaitseks moodustatud Pärlijõe hoiuala, mis on osa ka Natura 2000 võrgustikust.
Eelmisel aastal eemaldas RMK Pärlijõelt Ala-Raudsepa paisu. Sealgi taastati jõe loomulik vool ning likvideeriti lagunenud paisurajatis. Paisu eemaldamisega avanes kaladele ligipääs varem takistatud jõelõikudele.
„Pärlijõe taastamisel on oluline vaadata jõge tervikuna. Ühe paisu eemaldamine parandab olukorda, kuid alles kõigi oluliste rändetakistuste likvideerimine võimaldab kaladel kogu jõge vabalt kasutada. Järgmisena on kavas eemaldada Saarlasõ pais ning seejärel peaksid kalad saama kogu Pärlijõe ulatuses liikuda,” ütles Anett Reilent.
Paisude eemaldamine on osa RMK laiemast tegevusest, mille eesmärk on taastada Eesti jõgede looduslik seisund, parandada vee-elustiku elupaiku ja avada kaladele seni paisudega eraldatud jõelõike.
-
- Pärlijõgi enne. Foto: Jassu Hertsmann
-
- Pärlijõgi pärast. Foto: Kristi Kool
Viimased uudised
TOP 10
LOE SIIT: Lõunaeestlase horoskoop aastaks 2026
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
