Tel, WhatsApp +37258973482‬
info@lounaeestlane.ee

Võrus mängiti pühapäeva õhtul läbi suure kriisi stsenaarium. Linnas on suur kriis, kui elekter kaob ära enamaks kui paariks tunniks, sest sellega pole arvestatud.

Peamine õppetund on see, et omale tuleks muretseda raadio. Patareitoitel raadio, soovitavalt analoog ehk FM. Et üldse teaks, mis toimub. Sest kõik muu on digi ja elektri puudumisel kaob. Nagu ka Võrus juhtus: kahe tunniga olid rivist väljas mobiilside ja internet, rääkimata kaabeltelevisioonist ja muust. Isegi riigi andmeside oli rivist väljas, Luhamaa piiripunkt kotis. Võru haigla oli rivist väljas, puudus vesi ja kedagi vastu ei võetud. Liftid haiglas ei töötanud, haigeid kanti voodilinadega treppidest üles-alla. NB! Seda juba pärast mõnetunnist elektri kadumist. Tulevase võimaliku kriisi puhul on seda hea teada.

Rivist olid väljas ka ametkonnad. Piirivalvest ja haiglast oli juba juttu. Võru linnapea reageeris alles kahe tunni pärast interneti kaudu ja tema sõnum oli „varuge vett” olukorras, kus vesi oli kraanidest kadunud. Ok, inimesed käisid vett toomas järvedest, sellega oli veemure murtud. Ent kortermajad läksid kiiresti külmaks, sest soojavarustus kadus, seiskusid tsirkulatsioonipumbad. Ilma elektrita on õhukeste kiviseintega kortermaja korter nagu surmalõks – külmaga sa külmud sinna lihtsalt ära. Asotsiaali kombel põrandale lõkke tegemine pole lahendus. Balloonigaasi saab kasutada, aga sedagi ei jätku kauaks. Lisaks on gaasi toanurgas hoidmine väga ohtlik.

Ainus võimalus kriisi puhul linnas on lahkumine. Seda oli ka pühapäeval tunda: inimesed sõitsid paaniliselt mööda Võru linna ringi ja otsisid tanklat, kust saaks kütust osta. Seda võimalust ei olnud. Ehk siis kriisi puhuks tuleks, seda vähemalt linnas oma autol paak alati täis hoida. Et saaks ära sõita. Tänapäeval pole ime, et kriiside puhul on pagulaste hulk suur – samal põhjusel, inimesed elavad põhiliselt linnades, aga seal pole kriisi ajal midagi teha. Linn on kriisi ajal surmalõks. Võru oli ilmekas näide: inimesed olid jäetud täiesti saatuse hooleks. Igaüks enda eest, umbes nagu Estonia uppumise ajal. Linnapea ei osanud muud kosta kui et katsuge noh kuidagi hakkama saada. Aga kuidas sa saad, kui valitseb pilkane pimedus, telefonid on tummad, vett pole ja elamine läheb iga tunniga külmemaks. Eriti kui sul on lapsed – sa ei hakka riskima ja kui tahad ellu jääda, paned autole hääled sisse ja sõidad minema. Sellised mõtted olid Võru linnas paljudel peas, kui elekter oli ära olnud juba enam kui 5 tundi ja keegi ei teadnud, kui pikaks see nii võib jääda.

Siseministeerium soovitab varuda vett ja toiduaineid, et see aitab mitu päeva vastu pidada. Võru kriisi puhul oli näha, et sellest kõigest ei pruugi olla abi. Kui sul on elamine jääkülm (vanemad kortermajad pole korralikult soojustatud), nii et on külmumise oht, siis pole veest ega toidust mingit tolku. Nagu öeldud: kriisi ajal on kortermaja korter surmalõks. Kui vett pole, ei saa isegi tualetis käia. Eriti hull on lugu külmaga, mis Eesti laiuskraadil on üsna tavaline. Vesi külmub, torud ja radiaatorid külmuvad lõhki, kortermajadest saavad kiiresti tondilossid. Ükski vastutustundlik lapsevanem ei jää pikalt niimoodi külma kätte ootama, et äkki läheb õnneks ja elekter tuleb tagasi. Estonial jäid ellu need, kes esimestena laevalt lahkusid.

Seega: raadio + auto (või autoga hea sõber) + kütus. Kui autol on paak täis, siis ongi komplekt koos, sest pea igas autos on olemas ka raadio.

Paljud Võru inimesed sõitsid kriisi ajal autoga Põlvasse, see oli kõige lähem elektrivarustusega koht, kus sai kütust, vett ja toitu osta. Suurema kriisi puhul võivad olla elektrita Põlva, Tartu ja isegi Riia. Laevad ja lennukid ei sõida. Siis tuleb võibolla sõita abi saamiseks Varssavini välja. Lihtsalt teadmiseks.

LÕUNAEESTLANE.

Viimased uudised