Võru vabadusvõitleja Ain Saar: Tiit Madisson väärib tänumedalit!
Avaldatud: 7 veebruar, 2020Mina toetan seda ja leian, et Tiit Madisson väärib Eesti rahva poolset tunnustust, kirjutab tänumedali idee autor ja algataja, Võru vabadusvõitleja Ain Saar.
Kuidas sündis Eesti Rahva Tänumedal?
Kui 2007. aastal tähistasime Vaba-Sõltumatu Kolonni Nr.1 20. juubelit, puutusin tihedamalt kokku organisatsioonidega, mis ühendasid Eesti II Vabadussõja veterane. Nendega lähemalt suheldes pidin kurvastusega tõdema, et toona Eesti poliitikud ei olnud suutnud ei endale, ega ka välismaailmale selgeks teha seda, mille eest võitlesid ja langesid meie sõdurid Teise Maailmasõja viimases vaatuses. Hullemgi veel – Eesti sõdurit, kes olude sunnil pidid võitlema meie II Vabadussõjas Saksa mundris, lausa häbeneti.
Vabadusvõitlejat Harald Nugiseksi olid Eesti sõjameeste ühendused esitanud 17 korral presidendile riikliku tunnustuse saamiseks. Tunnustust aga ei tulnud. Väidetavalt olevat president Lennart Meri kinnitanud Haraldile, et tema andvat meeleldi Haraldile teenetemedali, kuid välismaailm ei suudaks seda mõista… Seega kui varasemalt vaadati alandlikult Moskva suunas siis nüüd on suunatud pilgud Brüsseli ja NATO poole, et oma tegevusega „liitlasi mitte vihastada“.
Ühel sellisel kohtumisel Võrumaa sõjameestega andsin omalt poolt lubaduse anda oma panus Eesti sõdurite ja nende võitluse eesmärkide selgitamiseks. See oli ühiskondlik töö valehäbi vastu selgitamaks meie sõdurite võitlust.
Minu „maailmas“ pole Eesti olnud maa, metsad, järved ja künkad, vaid eelkõige just meie rahvas – eestlased. Meie esivanemad ja me ise oleme oma riigi loonud eelkõige oma rahvale ja meie oleme selle oma riigi kõrgeim võim. Tulenevalt sellest tegin omapoolse algatuse, et seeläbi üheskoos ellu kutsuda Eesti Rahva Tänumedal ning tunnustada Eesti II Vabadussõja sangareid.
Aastal 2008 tundus kõige sobivam mees tunnustuseks olema ainus elus olev Rüütliristi kavaler kapten Harald Nugiseks. Tema oli Eesti sõduri sümbol. Tema sümboliseeris eestlaste võitlust ja meie II Vabadussõda. Minu mõtteks oli, et tänumedali ideega anda eesti patriootidele võimalus kaasa lüüa ja anda oma panus II Vabadussõja tutvustamiseks, Eesti sõduri võitluse ja loomulikult meie austatud vabadusvõitleja Harald Nugiseks tunnustamiseks.
Usun, et kõik need inimesed, kes 2008. aastal andsid oma panuse Eesti Rahva Tänumedali loomiseks ja toetuseks, on uhked selle üle. Mina isiklikult olen aga tänulik teie mõistmise, toetuse ja igakülgse abi eest. Tänu teile, kallid rahvuskaaslased, oleme me ühiselt loonud Eesti rahva kõrgeima autasu milleks on kullast Eesti Rahva tänumedal.
Kas Eesti Rahva Tänumedal loodi vaid vabadusvõitleja Harald Nugiseksi tunnustamiseks?
Absoluutselt mitte. Eesti Rahva Tänumedali statuudi järgi vääristatakse Tänumedali vahendusel isikut, kellele pole Eesti Vabariigis osutatud riiklikku tunnustust, kuigi ta vääriks seda oma teenete eest Eestile. Lähtuvalt tänumedali statuudist on kodanikualgatuse ja otsedemokraatia korras moodustanud Eesti Leegioni Sõprade Klubi (edaspidi ELSK) medalikomitee, kes on pakkunud teise tänumedali laureaadiks vabadusvõitlejat Tiit Madissoni.
Tänumedali statuudis on kirjas, et seda ei anta välja tihedamalt kui kord aastas. Esimese tänumedali välja andmisest on möödas aga juba 12 aastat. Mina isiklikult leian, et Rein Jõgi ja ELSK poolt algatatud vabadusvõitleja Tiit Madissoni tunnustamine Eesti Rahva Tänumedaliga on igati tore ja kiiduväärt mõte. Mina toetan seda ettevõtmist ja leian, et vabadusvõitleja Tiit Madisson väärib Eesti rahva poolset tunnustust, sest Euroopa Liidust saadetud presidendi kohusetäitja, globalist ja rahvusvihkaja proua Kersti Kaljulaid seda kohe kindlasti riiklikul tasandil ei paku.
Olen lugenud netiavarustest mõningat kriitikat teise tänumedali andmise osas vabadusvõitlejale Tiit Madissonile. Leitakse, et Tiit pole sama masti mees kui Harald Nugiseks.
Olen nõus, et neid mehi ei saa omavahel võrrelda. Ka nende võitlus on olnud erinev, kuid mõlema mehe elu ja võitlus on olnud suunatud meie rahva ja maa, meie iseseisvuse, meie vabaduse eest.
Haraldil tuli seda teha elu kaalule pannes relv käes rindel, Tiidul oma elu ja tervist ohverdades, okupeeritud maal, relvaks sõna.
Kas tõesti on meie keskel Eesti patrioote, kes söandaks väita, et Tiit Madissoni tehtud töö ja panus Eesti eest ei vääri tunnustust? Kummaline oli lugeda väidet, et kui tänumedal anda Tiidule, siis võib selle mõne aasta pärast anda juba üks kõik kellele. Tõsiselt? Kas Tiit on üks kõik kes?
Olen kuulnud kriitikat Tiidu aadressil, milles kritiseeritakse Tiidu olemust ja väljaütlemisi. Võimalik, et Tiit pole kõige karismaatilisem inimene, keda tunnen, kuid tänumedali väljaandmise aluseks pole populaarsuse edetabel. Vahest on Tiidule saatuslikuks saanud just tema otsekohesus ja sirgeseljalisus? Pugejalikkusega on iga võimu ajal olnud võimalik karjääriredelil tõusta ja valitsejate kiitust pälvida.
Isiklikult tean ja tunnen Tiit Madissoni. Sõbrad me pole, kuid arvan, et Tiit Madisson on ühe ajastu ja ühe võitluse sümbol. Nii nagu Harald Nugiseks sümboliseeris meie II Vabadussõda, sümboliseerib Tiit Madisson kõiki neid Eesti vabadusvõitlejaid, kes sügava nõukogude okupatsiooni ajal julgesid seista meie rahva õiguse, õigluse ja vabaduse eest.
Tunnustades Eesti Rahva Tänumedaliga Tiit Madissoni, tunnustame me ühtlasi kõiki neid vabadusvõitlejaid kelle relvaks on olnud sõna – ja seda ajal, mil enamus pidas targemaks okupatsioonirežiimi ebaõiglust vaikides ja alandlikult kannatada, sest vastasel korral riskiti nii elu, tervise kui ka vabadusega.
Tiit Madisson ei kannatanud alandlikult, tema seisis sõnaga meie rahva ja maa vabaduse eest.
Au isamaa eest võidelnuile!