Viis sammu, mida teha liiklusõnnetuse korral
Avaldatud: 26 mai, 2022
Helistada politseisse või kindlustusse? Parkida auto või mitte? Vahetult peale liiklusõnnetuse juhtumist võib tekkida mitmeid olulisi küsimusi, mille vastuste teadmine aitab täbarast olukorrast kergemini välja tulla.
Transpordiameti andmetel kasvas 2021. aastal vigastatutega liiklusõnnetuste arv eelneva kümne aasta suurimast väärtusest ligi saja võrra suuremaks, tõustes 1564ni. See tähendab, et eelmisel aastal toimus päevas keskmiselt 4,3 inimkannatanuga liiklusõnnetust, mida on äärmiselt palju. Mis on aga peamised tegevused, mida liiklusõnnetuse puhul kõik liiklejad võiksid teada?
Gjensidige kindlustuse esindaja Denis Nikolajev sõnas, et kui inimesed liiklusõnnetuses viga ei saanud, juhid on õnnetuse põhjuste osas ühel meelel ja valmis seda kohapeal kirjalikult kinnitama, ei ole tarvis politseid teavitada. Politsei sekkumine on vajalik juhul, kui kumbki juhtidest ei ole nõus võtma vastutust õnnetuse põhjustamise eest ja/või kui inimesed on saanud vigastada.
„Pärast õnnetust on oluline teha kohe kindlaks, kas inimesed on saanud vigastada. Kannatanutega liiklusõnnetuse puhul tuleb viivitamatult helistada häirekeskuse telefonile 112. Muul juhul tuleks järgmise sammuna pärast peatumist vormistada kirjalikult õnnetuse asjaolud: õnnetuse osalised, kirjeldus ja selle eest vastutav isik. Seda kindlasti enne sündmuskohalt lahkumist, sest hiljem on keeruline tõestada, kes mida tegi,” selgitas Nikolajev.
Liiklusõnnetuse kahjujuhtumi saab nüüd mugavalt registreerida läbi Liikluskindlustuse Fondi veebirakenduse avarii.lkf.ee. Lisaks saab liiklusõnnetuse teadet hankida kindlustusandjatelt, aga ka näiteks bensiinijaamadest. Juhul kui blanketti pole või liiklusõnnetust ei ole võimalik vormistada veebirakenduses, võib selle vormistada tavalisel paberil, kus on kirjas liiklusõnnetuse toimumise aeg ja koht, osalejate ja võimalike tunnistajate andmed, õnnetuse lühikirjeldus ja vastutav isik. Koostatud teksti peavad juhid kinnitama allkirjaga.
Liiklusõnnetuse korral:
- Peatu võimalikult kiiresti, põhjustamata sellega lisaohtu, ja lülita sisse ohutuled koos ääretuledega. Ohutulede puudumisel või halva nähtuse korral tuleb teele panna ohukolmnurk.
- Kui kannatanu(d) vajavad abi, siis teata sellest numbril 112. Esmaabi andmise vajadus on soovitatav kooskõlastada Päästeametiga. Kui kannatanud ei vaja meditsiinilist abi, tuleks järgmise sammuna vormistada kirjalikult õnnetuse asjaolud ja vastutav isik.
- Kui kohale on kutsutud politsei, ei või sõidukeid ja õnnetusse puutuvaid esemeid liigutada. Sõidukit või õnnetusse puutuvaid esemeid tohib enne politsei kohale jõudmist liigutada vaid siis, kui teiste sõidukite liiklus on võimatu ja eelnevalt on tunnistajate juuresolekul ära märgitud sõiduki ja esemete asend ning jäljed.
- Kirjuta üles pealtnägijate nimed ja aadressid.
- Esita liiklusõnnetuses osalenu nõudel soovitud dokumendid
- Teata kindlustusandjat õnnetusest.
Liiklusõnnetuse tagajärgede leevendamiseks tasub eelnevalt sõlmida lisaks kohustuslikule liikluskindlustusele ka kaskokindlustus. Kaskokindlustus hüvitab erinevalt liikluskindlustusest sinu autole tekkinud kahju ka siis, kui oled ise avarii põhjustaja või juhtub autoga mõni muu õnnetus.
Lisaks kaskokindlustusele tasub mõelda ka õnnetusjuhtumikindlustusele. Õnnetusjuhtumikindlustus võimaldab õnnetuse korral saada näiteks kiiremat arstiabi või hüvitist vajalike ravimite eest ning töövõimetuse hüvitist.
Gjensidige on üle 200 aastase kogemusega Norra suurim kindlustusettevõte, mis on Eestis tegutsenud tänaseks üle 15 aasta. Ettevõtte eesmärgiks on kaitsta klientide elu, tervist ja vara ning aidata kliente nii õnnetuste ennetamisel kui ka õnnetuse järgselt.
Kasutatud allikas: https://www.politsei.ee/et/mida-teha-liiklusonnetuse-korral
Viimased uudised
Loading ...
Vaata siit elektri hinda tunni kaupa
TOP 10
Kuidas lisada Lõunaeestlase äpp
